2-06-13614/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-13614

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

18. oktoober 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13614 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi OÜ X vastu 4719 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Jõe 3 10151 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves, AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe 3 10151 Tallinn; kostja OÜ X esindaja juhatuse liige X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Resolutsioon

Jätta OÜ Aktiva Finants hagi OÜ X vastu 4719 krooni nõudes rahuldamata. Jätta OÜ X menetluskulud täielikult OÜ Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis Infopluss Eesti AS (Findexa Eesti AS; Telenor Media Eesti AS õigusjärglane) kostjaga 05.09.2000 tellimus-lepingu, mille alusel teenuse osutaja kohustus osutama kostjale info/reklaami avaldamise teenust telefoniraamatus/infokataloogis Info+ ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. Tellimus-lepingus kinnitas kostja allkirjaga, et on tutvunud tellimus-lepingu tingimustega ning kohustub neid täitma. Pärast tellimuse vastuvõtmist väljastas teenuse osutaja kostjale vastavalt sõlmitud tellimus-lepingule arve, mille tasumise kohustus tellimus-lepingu tingimuste p 7 järgi oli 7 kalendripäeva alates teenuse osutaja poolt arve väljastamise kuupäevast.

Kostja arvet nõuetekohaselt ei tasunud. Seisuga 28.06.2005, hagejale nõude loovutamise aeg, oli kostja põhivõlgnevus 2360 krooni. Kostja võlgnevus kajastus ka teenuse osutaja poolt kostjale saadetud saldokinnituses. Vastavalt tellimus-lepingu tingimuste p 7 viimasele lausele, kohustus kostja tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. Teenuse osutaja nõudis kostjalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult tellimus-lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja keeldus kohustist täitmast. Teenuse osutaja loovutas 28.06.2005 nõude hagejale kostja vastu summas 2360 krooni koos õigusega nõuda viiviseid ja muid kõrvalnõudeid.

Kostja võlgneb 22.05.2006 seisuga hagejale tellimus-lepingust tulenevalt põhivõlana 2360 krooni ja viivistena 24 461,40 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viiviseid põhivõla summast proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ja hea tava kohaselt ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2359 krooni. Hageja leiab, et arve tasumata jätmine kostja poolt on teadlik ja tahtlik lepingu rikkumine. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis viitaksid kostja poolt kohustise rikkumise vabandatavusele, milleks võinuks olla ajutine maksetakistus või pankrotieelne seisund.

Kostja vastuväited hageja poolt tsiviilasjas esitatud arvetele ei ole asjakohased, kuna tegemist on korduv väljatrükkidega teenuse osutaja poolt nõude loovutamise lepingu hagejale esitatud nõuet tõendavate dokumentidega: arvestades raamatupidamissüsteemi eriärasustega genereerib see tänasel päeval teostatud väljatrükkidele automaatselt arve esialgse väljastamise kehtinud äriühingu andmed. TsÜS § 146 lg 1 ja lg 4 kohaselt on kreeditoril tahtliku kohustise rikkumise korral õigus 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest nõuda kohustise täitmist.

Käesoleval juhul on hageja esitatud kirjalike tõenditega tõendatud, et kostja rikkus kohustist tahtlikult. Nii teenuse osutaja kui hageja nõudsid kostjalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult tellimus-lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja keeldus kohustist täitmast, sealjuures põhjendamata, miks ta seda ei tee. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksiga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult jätnud kohustise täitmata.

Nimetatud tasumise kohustis oli fikseeritud tellimus-lepingus, mille kostja allkirjastas ja mille üks eksemplar anti kostjale. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis OÜ X vastu VÕSRS § 12 lg 1 ja lg 2, TsK §-de 162; 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 230 lg 1 alusel 4719 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 2360 krooni ja viivis 2359 krooni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistanud. Kostja taotles hageja nõudele aegumise kohaldamist. Vastavalt sõlmitud tellimus-lepingu punktile 4 pidi hageja pärast tellimuse vastuvõtmist saatma tellijale arve ja tellimuse kinnituse andmete õigsuse kontrollimiseks. Kostja ei ole saanud hagejalt arvet, tellimuse kinnitust ega saldokinnitust, mille tõttu ei ole sellele ka vastanud. Hageja esitatud dokumendid on nendes märgitud hageja erinevate ärinimede tõttu vastuolulised ja seavad kahtluse alla nende õigsuse ja usaldusväärsuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõue tuleneb 05.09.2000 sõlmitud tellimuslepingust (tl 7-8) info avaldamiseks kataloogis Eesti Ettevõtete Telefoniraamat 2001. Info avaldamise eest on hageja esitanud 07.09.2000 arve (tl 9), mis on kostja poolt tasumata. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et vastavalt tellimus-lepingu tingimuste punktile 7 kohustus tellija tellimuse eest tasuma 7 kalendripäeva jooksul alates teenuse osutaja poolt väljastatud arve kuupäevast. Tellija oli kohustatud väljastatud arve tasuma 14.09.2000. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 29.05.2006, millest tulenevalt on möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002).

VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks kätte saanud tellimus-lepingu tingimuste p 4 kohase tellimuse kinnituse ja Findexa Eesti AS poolt 07.09.2000 väljastatud arve nr 43667R.

Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, et Findexa Eesti AS oleks kostjale esitanud seoses tasumata arvega pretensioone või meeldetuletusi ja kostja oleks seejärel teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Nähtuvalt teatisest nõude loovutamise kohta on AS Infopluss Eesti loovutanud nõude hagejale kaks päeva enne nõude aegumistähtaja lõppemist ja viimase esindaja on saatnud kostjale võlateatise juba 15.07.2005, s.o pärast nõude aegumist. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult.

Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike

3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud täielikult hageja kanda.

Kohtunik