2-06-13557/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-13557

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. oktoober 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13557 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi FIE X vastu 7079 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Jõe 3 10151 Tallinn), esindaja Silver Eensaar, AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe 3 10151 Tallinn; kostja FIE X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ AKTIVA FINANTS hagi FIE X vastu.

2. Välja mõista FIE-lt X OÜ AKTIVA FINANTS kasuks võlg 3540 krooni ja viivised 3539 krooni, kokku 7079 (seitse tuhat seitsekümmend üheksa) krooni.

3. Välja mõista FIE-lt X OÜ AKTIVA FINANTS kasuks menetluskulud 2374 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) krooni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. FIE X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 10.12.2001 sõlmitud tellimus-lepingu alusel osutatud info/reklaami avaldamise teenuse eest maksmata 3540 krooni ja viivise 3539 krooni, kokku 7079 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud TsK §-dele 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 230 lg 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

250 krooni ja õigusabikulu 2124 krooni, kokku 2374 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 01.06.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 22), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 28.08.2006 (tl 32).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tellimus-lepingu, arved, saldokinnituse, teatise nõude loovutamise kohta, võlateatise (tl 7-18). Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lõikele 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama seaduse § 12 lõike 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.

Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1; 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Vastavalt TsK § 191 lõikele 1 loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 7079 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulu 2124 krooni (tl 21); seega kokku 2374 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik