2-05-18690/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon N. Z.`i hagi rahuldada.

Välja mõista A. K.`lt elatis N. Z.`i kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 12.08.2005.a kuni 31.12.2005 summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01.01.2006 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre J. K. (sündinud X) täiselisuseni, s.o. X.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõista A. K.`lt riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-05-18690 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi N. Z.`i hagi A. K. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 02. oktoober 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

N. Z. (IK X, elukoht: X)

Anatoli Kolli (IK X,)

M. T.(volikirja alusel)

N. Z.`i ja A. K. kooselust on sündinud X tütar J. K.

Hageja esitas 21. oktoobril 2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni.

Kostja vastus

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja last materiaalsest toetanud. Kostja elab käesoleval hetkel koos hagejaga ühes korteris, tasudes kõik kommunaalmaksed ise. Kostja on lapsele ostnud vajaminevaid esemeid. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ning välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummmääras.

Kohtuistung

Hageja kohtuistungil vähendab nõuet ja palub hagi rahuldada ning välja mõista elatis miinimummääras alates 12.08.2005.a., st. lapse sünnist alates, kuna kostja ei ole aidanud materiaalselt lapse ülalpidamisel.

Kostja esindaja palub hagi rahuldada alates hagi esitamist ning kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras, kuna kostja on hagejale ostnud esemeid lapse tarvis ning tasunud korteri eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et N. Z`i ja A. K. kooselust on X sündinud tütar J. K., kes elab koos hagejaga.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja palub välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. 2005 aastal oli elatise piirmääraks 1345 krooni ning käesoleval aastal moodustab antud summa 1500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Kostja viitab Sotsiaalministeeriumi uuringule “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, mille kohaselt kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1875 krooni kuus.(vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Ühe lapsevanema kohustus on kanda 6-aastase lapse ülalpidamiskohustusest ühes kuus 937 krooni ühes kuus ülalpidamiskohustuse osas. Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda

selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Vastavalt PKS § 70 lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /---/.

Hageja palub välja mõista elatis lapse sünnist. Kostja vaidleb vastu, kuna on mõningaid tarbeid lapsele ostnud ning tasunud kommunaalteenuste eest, kui koos elati. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3- 2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et mõningate asjade ostmine ning kommunaalteenuste eest tasumine mõne kuu vältel ei ole piisav materiaalne toetus ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab elatise välja alates lapse sünnist.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi .

Menetluskulud

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 21.10.2005.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 225 krooni, millelt Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt riigilõiv on 1 400 krooni..

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik: / allkiri/

Ärakiri õige: