2-06-21304/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2006. a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-06-21304 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S P (endise nimega xxxx) vastu 87 972.40 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Esindaja volikirja alusel: A M (asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Kostja: S P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, ) Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S P vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista S P Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja võlgnevuse katteks 87 972 (kaheksakümmend seitse tuhat üheksasada seitsekümmend kaks) krooni ja 40 senti.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hagejale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagejana esitas hagi kostja S P vastu poolte vahel 29.06.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500445/45st tuleneva võlgnevuse nõudes. Lepingu

2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 40 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 400 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 29,1% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 46 938.22 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 87 338.22 krooni ning krediidi kulukuse määraks 55.97% aasta kohta. Pooled sõlmisid 28.10.2005 krediidilepingus kokkuleppe nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta, millega suurendati kostja käsutuses olevat krediidisummat 1471.90 krooni võrra. Kokkuleppe p 1.2 kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on lepingust tulenevalt kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 82807.19 krooni. Poolte kokkuleppel muudeti intressimäära ning alates 28.10.2005 loeti uueks intressimääraks 29.16% uuelt krediidisummalt aastas. 28.12.2005 sõlmisid pooled kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe sõlmimise hetkel kinnitas võlgnik, et täitmata rahalised kohustused hageja ees on 85651.93 krooni. Poolte kokkuleppel suurendati võlgniku käsutuses olevat krediidisummat 3927.61 krooni võrra. Pärast täiendava summa üleandmist võlgnikule jäi krediidisummaks 44763.88 krooni, intressimääraks 26.95% uuelt summalt aastas. Kokkulepe nr 2 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu muutmise tasu 447.64 krooni vastavalt maksegraafikule. 02.03.2006 sõlmisid pooled kokkuleppe nr 3 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Võlgnik kinnitas, et kokkuleppe nr 3 sõlmimise seisuga on võlgnikul täitmata kohustused hageja ees 116 570.38 krooni. Krediidisummat suurendati 2382.95 krooni võrra ning uueks summaks kujunes 46987.72 krooni. Intressimääraks loeti alates 02.03.2006 26.92% uuelt krediidisummalt aastas. Kokkuleppe nr 3 alusel kohustus võlgnik tasuma lepingu muutmise tasu 469.88 krooni. Arvestades, et kostja jättis alates 2006 märtsist nõuetekohaselt täitmata kõik kokkuleppejärgsed maksed, oli hageja 27.03.2006 ja 27.04.2006 sunnitud saatma kostjale kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Kostja kirjadele ei reageerinud. Hageja saatis 29.05.2006 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.06.2006 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 62 867.69 krooni tasumist, millest 46 808.27 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, intress 6081.13 krooni, leppetrahv 9361.65 krooni, viivis 16.64 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale 40 000 krooni krediiti ning kokkulepete kohaselt suurendati kostja käsutuses olevat krediidisummat, millest tulenevalt jäi krediidisaaja käsutusse 46 987.72 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma võlgnetavad summad. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks mitte midagi tasunud, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 46 808.27 krooni. Kokkuleppe nr 3 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26.92% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 6081.13 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu järgselt viivise määraks 26.92% võlgnetava summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 27.06.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16.64 krooni. Hageja alustas viivise arvutamist 08.07.2006, seisuga 08.08.2006 viivis on summas 1121.37 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on

3 leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on leppetrahvi suuruseks 9361.65 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud summas 600 krooni vastavalt hinnakirjale. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjalt kahju hüvitamist ehk saamata jäänud tulu nõude summas 24 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja kaotas lepingu ülesütlemisel. Hageja õigus kahju hüvitamist nõuda tuleneb VÕS § 115, 127, 128, 416 lg 3, 161 lg 2-st. Kokkuleppe nr 3 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26.92% aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks kokkuleppe kehtivuse korral tasuda 72 868.88 krooni intressi. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist maha arvata kostja poolt kokkuleppe nr 3 täitmise raames tasutud intress 258.17 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6081.13 krooni ja leppetrahv 9361.65 krooni. Kahjuhüvitise summa moodustab seega 57167.93 krooni, kuid hageja palub kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva kahju summas 24 000 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 87 972.40 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 46 808.27 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6081.13 krooni, viivis 1121.37 krooni, leppetrahv 9361.65 krooni, kahjuhüvitis 24000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata.

Kohus saatis 16.08.2006.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile, kuid sealt tagastati need kohtusse. Seejärel saatis kohus 15.09.2006.a. hagimaterjalid kostjale üleandmiseks Ida Politseiprefektuurile. Materjalidega koos kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 09.10.2006.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostjale anti kohtudokumendid üle allkirja vastu politsei poolt 28.09.2006.a. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks kujunes 11.10.2006.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele tervikuna summas 87 972.40 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 46 808.27 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6081.13 krooni, viivis 1121.37 krooni, leppetrahv 9361.65 krooni, kahjuhüvitis 24000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

4

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/ M.Roots

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 20.novembril 2006.a. Nooremreferent I.Opmann