3-06-1580/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-06-1580

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2006. a Jõhvi Haldusasja number 3- 06-1580 Haldusasi Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda ( Registrinumber: 802 14726 Aadress: Veetorni 2-18, Aseri, 43401, Ida-Virumaa) kaebus Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr. 21 tühistamiseks, millega kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering. Taotlus esialgseks õiguskaitseks: Peatada Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr. 21 täitmine, kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni

Asja läbivaatamise kuupäev 28.september 2006. a Rakvere Menetlusosalised Kaebuse esitaja esindajad A. Kaasik ja adv.G. Tavits Vastustaja Kunda Linnavolikogu esindajad A. Tasuja ja J. Allikalt Kaasatud isiku Maa-ameti esindaja T. Kutti RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada. Tühistada Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsus nr. 21, millega kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering. Välja mõista Kunda Linnavolikogult kaebaja kantud menetluskulu summas 7590 krooni kaebaja Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda kasuks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Halduskohtu 08.08.2006 kohtumäärus esialgse õiguskaitse kohta.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule so. Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

3-06-1580

2 ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kunda Linnavalitsuse 23. septembri 2003 korraldusega nr 163 “Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu algatamine” algatati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering. Lääne-Viru maavanema 10. veebruari 2004 korraldusega nr 160-m “Maa andmine munitsipaalomandisse” ja 28. veebruari 2005 korraldusega nr 163-m “Maavanema korralduse “Maa andmine munitsipaalomandisse” 10. veebruar 2004 nr 160-m muutmine” anti Kunda linna munitsipaalomandisse Kunda LV otsuse alusel taotletud 1940. aasta 16. juuni seisuga Kunda alevi omandis olnud Kunda linnas asuv Hiiemäe maaüksus, suurusega 49,23 ha ja sihtotstarbega sihtotstarbeta maa. Maakatastris registreeriti Hiiemäe maaüksus (katastritunnus 34501:008:0034) 1. märtsil 2005 ja see on kinnistatud Kunda linna omandina 19. septembril 2005 (registriosa nr 3851831). Kunda Linnavalitsuse 13. juuni 2005 korraldusega nr 162 “Hiiemäe tuulepargi piirkonna detail-planeeringu lähteülesande kinnitamine ja finantseerimise üleandmise lepingu sõlmimine” kinnitati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu lähteülesanne. Hiiemäe maaüksusele on kavandatud kolme Nordex N-90 tüüpi tuulegeneraatori, võimsusega à 2,3 MW ja koguvõimsusega 6,9 MW paigaldamine, millest lähtuvalt on maaüksus jagatud kolmeks tootmismaa sihtotstarbega krundiks alljärgnevalt: pos 1 - aadressiettepanekuga Tuulik nr 1, suurusega 3,67 ha ja sihtotstarbega tootmismaa (T), max ehitusaluse pinnaga 400 m2 ja max tehnoehitise kõrgusega 80+45 m, pos 2 - aadressiettepanekuga Tuulik nr 2, suurusega 0,81 ha ja sihtotstarbega tootmismaa (T), max ehitusaluse pinnaga 400 m2 ja max tehnoehitise kõrgusega 80+45 m ning pos 3 - aadressiettepanekuga Tuulik nr 3, suurusega 0,81 ha ja sihtotstarbega tootmismaa (T), max ehitusaluse pinnaga 400 m2 ja max tehnoehitise kõrgusega 80+45 m. Ülejäänud alast on moodustatud kaks üldmaa (Üm) sihtotstarbega maaüksust: pos 4 - suurusega 4,22 ha ja aadressiettepanekuga Jõeääre ja pos 5 - suurusega 37,86 ha ja aadressiettepanekuga Hiiemägi ning kaks transpordimaa (L) sihtotstarbega avaliku tee teemaakrunti: pos 6 - suurusega 1,57 ha, nimetusega Tuulikupargi tee ja pos 7 - suurusega 0,29 ha, nimetusega Kundaküla tee. Planeeritaval alal asub Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud arheoloogiamälestis Ohverdamiskoht “Kunda Hiiemägi” (reg nr 10290), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997 määrusega nr 59. 04.07.2005 sõlmiti tööettevõtuleping Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu koostamiseks ja finantseerimise üleandmiseks töövõtja- OÜ Hendrikson & Ko ja tellija Kunda Linnavalitsuse vahel ( taotleja OÜ Oceanside). Lääne-Viru maavanem on oma 05.07.2006.a. kirjas nr 9-7/3938 „Kunda Hiiemäe tuulepargi detailplaneeringu järelevalve” heaks kiitnud Kunda linna üldplaneeringut muutva Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Maavanem kiitis nimetatud kirjas detailplaneeringu heaks tingimusel, et tuulepargi rajamisel rakendatakse Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kirjas nr 1.1-7/875 kirjeldatud meetmeid. Samast kirjast nähtub, et Lääne-Viru maavanem esitas detailplaneeringu kausta PlanS § 23 lg 6 alusel Kunda linnale kehtestamiseks. Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsusega nr 21 kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering. Planeeringuga seati maakasutus- ja ehitustingimused Hiiemäe maaüksusel (registrikood: 3851831/38518, katastritunnus: 34501:008:0034). Kavandatav tuulepark koosneb kolmest Nordex N90 tüüpi tuulikust, juurdepääsuteedest, ehitusplatsidest ja elektriliinidest. Kaebajat teavitati otsusest 07.07.2006. Kaebuse esitaja Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda on Tartu Halduskohtule esitanud halduskaebuse Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr 21 tühistamiseks ( t.lk 2 jj).

3-06-1580

3 Tartu Halduskohtu 08.08.2006 kohtumäärusega peatati Kunda Linnavolikogu 05.07.2006.a otsuse nr. 21 kehtivus ja täitmine, millega kehtestati Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering kuni kohtulahendi jõustumiseni. Nimetatud kohtumäärus on seadusjõus. Kaebaja leiab halduskaebuses, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuna Kunda Linnavolikogu : 1) ei ole kaebaja esitatud seisukohti arvesse võtnud ning samuti ei ole nimetatud haldusaktis põhjendatud, miks kaebaja seisukohti ei ole arvesse võetud. Kaebaja leiab ka, et Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kooskõlastus on tingimuslik ja kaebaja ettepanekud vajavad teaduslikke uuringuid. 2005 toimunud arheoloogiline seire kattis ainult osa mäest. 2) otsusest nr 21 ei selgu, milline on Otsuse 21 eesmärk. Kaebuse (p 2.1.1.) kohaselt peab kaebaja Otsuse 21 eesmärgiks Hiiemäe piirkonna detailplaneeringu kinnitamist ja kavandatavat tuuleparki, leides, et detailplaneeringu eesmärgiks ei saa olla kavandatav tuulepark ja elektrienergia tootmise korraldamine. 3) Kunda linna arengukava ega ka kinnitatud üldplaneering ei sisalda endas selget ja üheselt mõistetavat vajadust korrastada Hiiemägi ja eksponeerida seal asuvaid väärtusi. 4) otsus 21 peaks sisaldama kõiki kaalutlusi ja põhjendusi. 5) otsuse 21 vastuvõtmisel on Linnavolikogu rikkunud HMS § 3 lg 2 ja § 55 lg 1 sätteid ehk Otsus 21 ei vasta eelnimetatud sätetest tulenevatele nõuetele. 6) kehtestatud detailplaneering ja selle alusel rajatav tuulepark kahjustaks oluliselt taara- ja maausuliste usuliste toimingute läbiviimist. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist ning menetluskulu summas 7590 krooni välja mõistmist vastustaja Kunda Linnavolikogult kaebaja kasuks. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isikuna Maa-amet ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele vastu. Kunda Linnavolikogu ja Maa-amet paluvad jätta Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebuse rahuldamata. Vastustaja palub välja mõista kaebajalt menetluskulu summas 26 904 krooni vastustaja kasuks. Kunda LV 5. juuli 2006 otsuse nr 21 “Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu kehtestamine” puhul on tegemist detailplaneeringu valmidust ehk planeeringu-menetlust lõpetava haldusaktiga, mille andmise õigus on üksnes kohaliku omavalitsuse volikogul. Vastustaja ja Maa-amet on seisukohal, et vaidlustatud otsuse õiguslik motivatsioon on piisav, kontrollimaks, kas Kunda Linnavolikogul oli õigust haldusakti anda või mitte. Detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud konkreetsel juhul esitatud mitte otsuses, vaid teises menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon, millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on Kunda LV 5. juuli 2006 otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna veebilehelt. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, veebilehelt nähtavas seletuskirjas faktilised alused. Kuigi Kunda linna arengukavas ei ole märgitud Hiiemäge, on arengukava punktis 6.4.7 (Linnaplaneerimine) seatud eesmärgiks Kunda hoonestusala detailplaneeringutega kaetuse suurendamine, et tagada mitmekesine asukohavalik ettevõtetele ja elamuehitusele. Probleemina nähakse detailplaneeringute vähesust ja lahendusena eesmärgi saavutamiseks just detailplaneeringute koostamist. Kaebaja seisukohti ja vastuväiteid on planeerimismenetluse ajal mitmel korral arutatud Kunda Linnavalitsuses, kuid sobiva kompromissini pole jõutud. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Kunda linnas Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest nähtub selgelt, milliste kaebaja ettepanekutega on arvestatud, millistega mitte. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isik Maa-amet on seisukohal, et Otsuse 21 vastuvõtmisel on linnavolikogu teostanud vajalikul määral ja piirides diskretsiooni, mis

3-06-1580

4 nähtub nii detailplaneeringu seletuskirjast kui ka Otsuse 21 eelnõu seletuskirjast ja detailplaneeringu dokumentatsioonist. Kõik kaalutlused ja põhjendused, mida Linnavolikogu Otsuse 21 vastuvõtmisel kaalus ja arvestas, nähtuvad detailplaneeringu ja Otsuse 21 seletuskirjadest ja detailplaneeringu dokumentatsioonist. Ei ole põhjendatud kaebaja väited HMS § 3 lg 2 ja § 55 lg 1 sätete rikkumise kohta Linnavolikogu poolt Otsuse 21 vastuvõtmisel. Haldusakt on kohane, vajalik ning ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Otsus 21 ei kahjusta kultuurimälestist ega too endaga kaasa Hiiemäe hävimist. Kaebuses toodud põhjendus kaebaja õiguste rikkumise ja vabaduste piiramise (õigemini taara- ja maausuliste usuvabaduse piiramise) kohta ei ole tõendatud. Vastustajale pole teada, et Kunda linna territooriumil tegutseks kaebaja esindus või mõni taara- ja maausuline. Ei ole ka teada ühestki kaebuses kirjeldatud usutalitusest või -toimingust Hiiemäel. On tavapärane, et usuühingud teatavad oma tegutsemisest kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Detailplaneeringu maa-ala suurus on 49,23 ha ning rajatava tuulepargi alla jääks üksnes 1,4 ha-line maa-ala, mis on oluliselt väike võrreldes kogu planeeringualaga. Lisaks peab vastustaja vajalikuks märkida, et Hiiemägi jätkub umbes sama suurel territooriumil ka Viru- Nigula vallas. Ei ole põhjendatud kaebuse väide, et kehtestatud detailplaneering ja selle alusel rajatav tuulepark kahjustaks oluliselt taara- ja maausuliste usuliste toimingute läbiviimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tugineb toimiku 3-06-1580 materjalidele, sh Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringule ( töö nr 679/05), Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele ( töö nr 679/05) ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Halduskohus lahendab kõigepealt Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja kaebeõiguse küsimuse (I osa) , seejärel Kunda Linnavolikogu otsuse motiveerimise (II osa) ja sisulise õiguspärasuse küsimuse (III osa). PlanS § 26 lg 1 sätestab: "Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi." Tsiteeritud säte laiendab oluliselt isikute kaebeõigust võrreldes kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud Planeerimis- ja ehitusseadusega. Selle varasema seaduse § 26 lg 1 nägi ette kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks selgesõnalise kaebeõiguse üksnes neile isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud. Kehtiva PlanS § 26 lg 1 sõnastusest ilmneb selgesõnaliselt, et kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks on isikul kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast HKMS § 7 lg-st 1 tuleneb, et tühistamis- või kohustamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaid avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks piisab isiku põhjendatud huvist. Üldjuhul näevad ka eriseadustes paiknevad erisätted kaebeõiguse kohta ette, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et rikutud on tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib halduskohtusse kaebuse esitada, siis juhindutakse samuti HKMS § 7 lg-st 1.

3-06-1580

5 PlanS § 26 lg 1 järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib PlanS § 26 lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Halduskohus märgib ka, et Eesti ühines keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (nn Arhusi konventsioon) 1998. aastal ning ratifitseeris selle 2001. aasta 6. juunil. Ülemaailmselt jõustus konventsioon 30. oktoobril. Konventsiooni artikkel 9 kohustab poolt tagama õiguse pöörduda kohtusse. Samas on selline õigus diferentseeritud olenevalt sellest, kas tegemist on: • õigusega keskkonnainfole (lõige 1); • õigusega osaleda otsustamises (lõige 2); • õigusega vaidlustada avaliku võimu organite või eraisikute tegusid või tegevusetust, mis on vastuolus selle riigi keskkonnaalaste õigusaktidega (lõige 3). Kirjeldatu alusel on kaebuse esitajal kaebeõigus.

II. Detailplaneeringu kehtestamise motiveerimine

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud menetlus- ja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum (halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6; 10. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-02). Viimati mainitud otsuses leiti, et "haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt" (p 11). Haldusakti teooria kohaselt on võimalik ka põhjenduste esitamisest loobuda, kui eelneva menetluse käigus on akti andmise aluseks olnud asjaolud menetlusosalistele teatavaks tehtud. Samuti ei pea haldusorgan põhjendama kõiki menetlusosaliste esitatud seisukohti, vaid piisab, kui on selge, millistest kaalutlustest haldusorgan otsuse tegemisel lähtus. Kaebaja vaidlustab Kunda Linnavolikogu 05.07.2006 otsuse nr 21 põhjusel, et see ei sisalda faktilist motivatsiooni ega ka viidet dokumendile, kust seda motivatsiooni leida. Vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isiku Maa-ameti kirjalikes vastustes kaebusele leitakse, et detailplaneeringu kehtestamise põhjendust ja vajadust ei ole antud konkreetsel juhul esitatud mitte otsuses, vaid teises menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, milleks on detailplaneeringu dokumentatsioon, millele on haldusaktis viidatud ja mille koosseisu kuulub ka mahukas seletuskiri. Lisaks sellele on Kunda LV 5. juuli 2006 otsusel nr 21 ka seletuskiri, mis on kättesaadav Kunda linna veebilehelt. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud nii faktilised kui ka õiguslikud alused, veebilehelt nähtavas seletuskirjas faktilised alused. Halduskohus ei nõustu vastustaja Kunda Linnavolikogu ja kaasatud isiku Maa-ameti ülaltoodud väidetega. Üheks haldusõiguse, täpsemalt haldusmenetluse põhimõtteks on menetluse efektiivsuse nõue (HMS § 5 lg 2), mis kahtlemata seab piirid ka haldusakti motivatsiooni põhjalikkusele.

3-06-1580

6 Kuid efektiivsuse põhimõte ei saa õigustada täielikku loobumist motiveerimisest, nagu see on toimunud käesoleval juhul. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ning see on ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Kunda Linnavolikogu vaidlustatud aktiga kehtestatud detailplaneeringu kohaselt rajatakse planeeringuga hõlmatud 49,23 ha suurusele Hiiemäe maaüksusele kolm Nordex N-90 tüüpi tuulegeneraatorit, võimsusega à 2,3 MW ja koguvõimsusega 6,9 MW. Haldusasja materjalide kohaselt tegi ettepaneku detailplaneeringuks OÜ Beta- Est Holdings (vt. Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering -töö nr 679/05 materjale). 04.07.2005 sõlmiti tööettevõtuleping töövõtja OÜ Hendrikson & Ko ja tellija Kunda Linnavalitsuse vahel ( taotleja OÜ Oceanside) Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu koostamiseks ja finantseerimise üleandmiseks. Planeerimismenetluse käigus on koostatud : 1.Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, mille on Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 29.11.2005.a. korraldusega nr 36-1- 4/107 „Kunda linnas Hiiemäe maaüksusele katastritunnusega 34501:008:0034 kavandatava tuulepargi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine” heaks kiidetud. 2.Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, mis on Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 28.06.2006.a. korraldusega nr 36-1-4/46 „Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine” heakskiidu saanud. Halduskohus märgib, et nimetatud korralduses juhiti tähelepanu asjaolule, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei ole planeerimisdokumendi sisule ja tasandile viidates käsitletud Hiiemäe maaüksusest väljapoole jäävate alade sobilikkust tuulepargi rajamiseks. Viimane tähendab, et tuulegeneraatorite püstitamiseks võib Kunda linnas ja selle lähiümbruses leiduda alternatiivseid kultuurilooliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivamaid asukohti. Korralduses märgiti ka kavandatava tuulepargi rajamise võimaliku elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seireks meetmed ( 3 meedet): 2.1.Kõik vajalikud pinnase- ja kaevetööd tuleb läbi viia arheoloogilise järelevalve osalusel; 2.2.Ehitusjärgselt tuleb vähemalt kolme aasta jooksul, võrreldavat tehnikat kasutades, määrata muutused nahkhiirte populatsioonis. Nimetatud ajaperioodil tuleb lisaks eeltoodule regulaarselt loendada tuulikute mõjualas hukkunud nahkhiired ja linnud, määrates sealjuures nende liigilise kuuluvuse; 2.3.Ehitusjärgselt tuleb instrumentaalselt mõõta tuulikute poolt põhjustatud müra erinevatel tuulekiirustel. 3.Kuna planeeritaval alal asub Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud arheoloogiamälestis ohverdamiskoht “Kunda Hiiemägi” (reg nr 10290), mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 1. septembri 1997 määrusega nr 59, siis on arheoloog Tõnno Jonuksi poolt läbi viidud arheoloogilised uuringud, kelle aruande ja Muinsuskaitse Nõukogu arheoloogiamälestiste alalise ekspertnõukogu otsuse alusel on Muinsuskaitseamet 02.12.2005.a. kirjaga nr 1.1-7/875 „Kunda Hiiemäe tuulikupargi detailplaneeringu kooskõlastus” kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering tingimuslikult ( 4 tingimust ): 1)pinnasetööd on lubatud vaid Muinsuskaitseametiga eelnevalt kooskõlastatud arheoloogilise järelevalve all; 2)enne ehitustööde algust tuleb kaardistada võimalikud säilinud muistsete põldude jäänused ning muud arheoloogilist või pärimusmaastiku väärtust omavad elemendid;

3-06-1580

7 3)viiakse läbi uuringute käigus avastatud II kivikalme säilinud osa päästekaevamised, vältimaks edasist erosiooniohtu; 4)tuulepargi ehituse käigus rajatakse juurdepääsuteed ( jalgrajad ) Hiiemäele ning seal asuvatele kalmetele, varustatakse infostendidega ning võimaluse korral rekonstrueeritakse või eksponeeritakse säilinud kalmeehitised. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal Hiiemäe kui religioosse objekti maa-ala arendamine ei ole seadusandlikult piiratud või välistatud. Konkreetsel juhul on tegemist erinevate ühiskonnas eksisteerivate huvigruppide eriarvamusega. Kohalik omavalitsus peab tegema kaalutlusotsuse, kas kehtestada detailplaneering Hiiemäele või mitte. Kunda Linnavolikogu on 05.07.2006 otsusega nr 21 kehtestanud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Aluseks on võetud PlanSi § 24 lõiked 3 ja 5 ning § 25 lõiked 4 ja 5 ning Kunda linna ehitusmääruse § 16 lõige 1. Haldusaktis pole viidatud KOKSi § 6 lõikele 1 (kus on sätestatud omavalitsusüksuse ülesanded, milleks on muuhulgas korraldada antud linnas ka territoriaalplaneerimist) ja KOKSi § 22 lõike 1 punktile 33 (kus on sätestatud, et volikogu ainupädevusse kuulub ka sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul PlanSi kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik). Kaevatavas haldusaktis pole esitatud motivatsiooni, ega põhimotiive, miks Linnavolikogu otsustas kehtestada Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneeringu. Halduskohus märgib ka, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Kui mõne sekundaarse põhjenduse kordamise asemel tehakse motivatsioonis viide mõnele teiselt dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Halduskohus leiab, et Linnavolikogu oleks pidanud vaidlustatud otsuses esitama vähemalt kokkuvõtliku analüüsi kavandatava tuulepargi rajamisega kaasnevate positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta, käsitlema Hiiemäe maaüksusest väljapoole jäävate alade sobilikkust tuulepargi rajamiseks st. kas tuulegeneraatorite püstitamiseks võib Kunda linnas ja selle lähiümbruses leiduda kultuurilooliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivam asukoht. Vaidlustatud haldusaktis on märkimata kavandatava tuulepargi rajamise võimaliku elluviimisega kaasnevad keskkonnamõju kolm seiremeedet ( vt. Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse 28.06.2006.a. korraldusega nr 36-1-4/46 „Kunda linna Hiiemäe maaüksusele kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine”). Vaidlustatud otsuses on märkimata ka neli tingimust, mis tulenesid Muinsuskaitse Nõukogu arheoloogiamälestiste alalise ekspertnõukogu otsuse alusel Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kirjast nr 1.1-7/875 „Kunda Hiiemäe tuulikupargi detailplaneeringu kooskõlastus”. Linnavolikogul oli võimalik tingimuslikult kooskõlastatud Hiiemäe tuulepargi piirkonna detailplaneering kehtestada vaid 4 tingimust arvestades, sest ka Lääne-Viru maavanem on 05.07.2006.a. kirjas nr 9-7/3938 „Kunda Hiiemäe tuulepargi detailplaneeringu järelevalve” heaks kiitnud Kunda linna üldplaneeringut muutva Hiiemäe tuulepargi piirkonna

3-06-1580

8 detailplaneeringu tingimusel, et tuulepargi rajamisel rakendatakse Muinsuskaitseameti 02.12.2005.a. kirjas nr 1.1-7/875 kirjeldatud meetmeid. Riigikohtu halduskolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust. HMS § 56 lg 1 teine lause võimaldab haldusakti motivatsiooni esitada kas haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsuse nr 3-3-1-54-03 punktis 36 on märgitud järgmist: "HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid”. Vaidlust ei ole selles, et Kunda Linnavolikogu vaidlustatud otsuses nr 21 puuduvad motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid planeeringu kehtestamise. Sealhulgas puuduvad ka detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses korrektset ja täpset viidet otsuse aluseks olevale dokumentatsioonile ning otsuses pole selgitatud, kus ja kuidas on võimalik viidatud dokumendiga tutvuda. Seega on nimetatud volikogu otsus õigusvastane.

III. Sisuline õiguspärasus

Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Riigikohtu halduskolleegium leidis 6. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02, et muuhulgas tuleks planeeringu kehtestamise otsustamisel arvestada ka planeeringu menetlemise kulusid (p 19). Sama otsuse p-s 10 aga rõhutatakse, et isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering igal juhul kehtestatakse. Kohus peab vajalikuks täpsustada, et planeeringu algataja poolt planeeringu ja selle lisadokumentide koostamisele kulutatud summad ei tohi kaalutlusotsuse tegemisel takistada muude oluliste aspektide arvessevõtmist. Vastasel juhul oleks kahjustatud demokraatlik otsustusprotsess. Planeerimismenetluses järjest suuremaid kulutusi tehes oleks selliselt võimalik avaldada volikogule üha suuremat survet. Teised otsustamisel tähtsust omavad asjaolud omandaksid järjest väiksema kaalu. Planeerimismenetluse kuludel saab määrav tähtsus olla vaid siis, kui planeeringu kehtestamisele ei ole olulisi sisulisi vastuväiteid. Mingit tähendust ei saa planeerimisotsuse tegemisel olla planeeringus ettenähtud kavandatava tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise kuludel. Planeeringu algataja saab tarbetuid kulutusi vähendada, kui ta uurib eelnevalt planeeringu

3-06-1580

9 kehtestamise reaalseid väljavaateid ega võta põhjendamatuid riske seoses oluliste õigushüvede kahjustamisega.

Menetluskulu

HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotlus vastustajalt Kunda Linnavolikogult haldusasjas kantud 7590 krooni suuruse menetluskulu väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Kunda Linnavolikogult väljamõistmisele menetluskulu summas 7590 krooni kaebaja kasuks. Vastustaja menetluskulu jääb vastustaja enda kanda. Kaasatud isik Maa-amet ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud.

Vastavalt HKMS § 12² lg 3 kohus tühistab esialgse õiguskaitse määruse kohtuotsuse jõustumisel.

Kohus kohaldas HKMS § 12² lg 3 , 25, § 26 lg 1 p 1, 28 , 31 , 83,92 lg 1, 93 lg 1-2

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 17.10.2007.a Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-39-07, millega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2007.a otsus haldusasjas nr 3-06-1580 ja jäeti jõusse Tartu Halduskohtu 18.10.2007 otsus, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi Riigikohtu otsuse põhjendustega.

Ülle Polluks Kohtunik