2-06-19040/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-19040

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-19040 Tsiviilasi L.L. hagi V.T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• hageja L.L.

• kostja V.T.

• puudutatud isik alaealine

• puudutatud isik alaealine Istungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.T.’lt L.L. kasuks:

2.1. elatis poeg ülalpidamiseks 2 150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 13.07.2006 kuni poja täisealiseks saamiseni ja

2.2. elatis poeg ülalpidamiseks 2 150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus alates 13.07.2006 kuni poja täisealiseks saamiseni.

3. Tunnistada otsus elatise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud V.T. kanda. Kohtukulude jaotus Lahendada riigilõivu väljamõistmine kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. L.L. võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. V.T. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kättetoimetamine Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED L.L. esitas 13. juulil 2006 Tartu Maakohtule hagi, milles taotleb tema ja kostja kooselust sündinud poeg ja sündinud poeg elatise väljamõistmist. Lapsed elavad ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei võta osa laste ülalpidamisest. Lahkuminekul leppisid hageja ja kostja väidetavalt suusõnaliselt kokku, et kostja annab lastele ülalpidamiseks 3000 krooni ja ostab lastele vajalikud tarbeesemed. Kostja ei pidanud lubadusest kinni. Lähtuvalt PerS § 60 lg-st 1 on laste ülalpidamine kostja kohustus. Seega taotleb hageja kostjalt lastele elatise väljamõistmist. Kokku kulub hageja väitel lastele kuus ca 8 590 krooni. Hageja taotleb, et kostja tasuks sellest poole, st 4 300 krooni kuus (kummalegi lapsele 2 150 krooni kuus). Hageja palub kohtul arvestada, et reaalselt kättesaadav summa on tulumaksu võrra väiksem. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Nimetatud määrus, kirjaliku vastuse nõue ja hagiavalduse ärakiri koos lisadega on kätte toimetatud kostja isa V.T. 8. augustil 2006 ning TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus need seega kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laste sünnitunnistused, hageja palgatõendi, lasteaia tõendi, Eesti Energia tõendi, Sotsiaalkindlustusameti tõendi ja üüriteatise, samuti ligikaudsed arvestused laste vajaduste kohta kuus. Vastavalt PerS §-dele 60 lg 1; 61 lg 1, 2 ja 4 ning 70 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega poegade ülalpidamiseks välja mõista 2 150 krooni igakuiselt kummalegi pojale kuni poegade täisealiseks saamiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Nende sätete alusel jätab kohus antud asjas menetluskulud kostja kanda.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 179 lg 2 alusel lahendab kohus riigilõivu väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtunik