2-06-19178/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2006.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-19178 Tsiviilasi IB hagi AB’i vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IB Kostja AB Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Suurendada Tallinna Linnakohtu .a lahendiga AB’ilt väljamõistetud elatist. 3. Välja mõista AB’ilt elatis 2 500 krooni (kaks tuhat viissada krooni) kuus D B ülalpidamiseks IB kasuks alates .a. kuni DB täisealiseks saamiseni .a. või kuni elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 5. Jätta menetluskulud (s.h. nõustaja kulud hageja kasuks ja riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud riigituludesse) ABi kanda

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Hageja nõue ja menetluse käik

IB esitas hagi AB vastu lapsele elatise suuruse muutmiseks. Poolte abielust on sündinud DB. Hageja ja kostja abielu lahutati .a. Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega mõisteti hagejalt välja elatis DB ülalpidamiseks 1 200 krooni alates .a. kuni täisealiseks saamiseni,

2 s.o. .a. (tsiviilasi nr ). Seoses kooliminekuga on DB vajadused suurenenud. DB elab hageja juures ja hageja kasvatab teda üksinda.

.a. saatis kohus hagiavalduse ärakirja kostjale seisukoha võtmiseks. Hagimaterjalid on .a. vastu võtnud kostjaga samal aadressil elav kostja ema. Kohus loeb menetlusdokumendid kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 322 lg-le 1. Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud.

Kohtu põhjendused

Tallinna Linnakohtu kohtumäärusega on kostjalt välja mõistetud elatis DB’le alates kuni IB kasuks.

Seoses lapse vajaduste suurenemisega palub hageja muuta elatise suurust ning mõista kostjalt välja elatis igakuiselt 2 500 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega käesoleval ajal väljamõistetav elatis ei või olla väiksem kui 1500 krooni.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatist 2500 krooni kuus, tuginedes Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr , milles loeti 5-6 aastase lapse ülalpidamise mõistlikeks kulutusteks 5000 krooni ning leides, et kohtupraktika peab olema ühtne. Kohus leiab, et ühtset kohtupraktikat ei saa kujundada esimese astme kohtu ühe kohtuotsuse alusel. Kohus on sõltumatu ja teeb otsuse seaduse alusel, pretsedendi õigust Eesti Vabariigis ei ole. Ühtset kohtupraktikat kujundatakse Riigikohtu otsustega.

Kohus leiab, et hageja arvestatud kulutused lapse ülalpidamiseks summas 5000 krooni kuus on koolimineva lapse puhul mõistlikud ning rahuldab hagiavalduse täies ulatuses ja mõistab kostjalt välja elatise 2500 krooni kuus.

TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Tallinna Linnakohtu kohtumääruse alusel on kostja maksnud elatist DB ülalpidamiseks igakuiselt 1 200 krooni alates IB kasuks. Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o .a.

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p- le 2 on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2

3 viimase lause kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse.

TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesolevas asjas o hagihind 22 500 krooni, millelt riigilõiv on 1 500 krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kohus jätab menetluskulud täielikult kostja kanda.

Heli Käpp Kohtunik