3-05-1324/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1324 Haldusasi M.M kaebus Rae Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldusele nr 1487 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 määrus haldusasjas nr 3- 05-1324 Menetluse alus ringkonnakohtus M.M määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1324 osas, millega M.M esialgse õiguskaitse taotlus jäeti tervikuna rahuldamata. Keelata Rae Vallavalitsusel x ja y maatükkide osas toimingute tegemine, mis võivad takistada nende maatükkide ostueesõigusega erastamist M.Mle. Muus osas jätta M.M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1324 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ei saa.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.He ja M.M kaasomandis olevad ehitised paiknevad x talumaal.

x talu maa ostueesõigusega erastamise toimikus asub E.He poolt Rae Vallavalitsusele 04.10.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus, milles on taotletava maa suuruseks märgitud

3-05-1324

12+12 ha. E.H esitas täiendavalt oma poja M.M nimel avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 18.04.2005.

Rae Vallavalitsuse 06.09.2005 protokollilise otsusega jäeti E..He poolt M. O.M nimel 18.04.2005 esitatud avaldus 26 ha maa erastamiseks läbi vaatamata ja E..He poolt 04.10.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust käsitletakse hoone mõlema kaasomaniku avaldusena ning uusi avaldusi samadelt omanikelt erastatava maa suuruse muutmiseks ei aktsepteerita. Nimetatud otsusele esitas E.H vaide.

Rae Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldusega nr 1487 rahuldati E.He vaie osaliselt ja sõnastati Rae Vallavalitsuse 06.09.2005 istungi protokolliline otsus nr 1 järgmiselt: „Jätta läbi vaatamata E.He poolt 18.04.2005 maa ostueesõigusega erastamise avaldus M.M nimel maa suuruse osas, kuna vald käsitleb seda E.He poolt 04.10.1999 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse täpsustusena hoone omanike osas ning uusi avaldusi samadelt hooneomanikelt maa suuruse muutmiseks ei aktsepteerita vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p-le 7“.

2. E.H esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rae Vallavalitsuse 08.11.2005 korralduse nr 1487. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse – keelata Rae Vallavalitsusel tehingute tegemine järgmiste maatükkidega: reformimata riigimaa nr 1044, maatükid x ja y (riigi reservmaa piiriettepanekud AT0506020025 ja AT0506020030) ning katastriüksused a – xxxxx:xxx:xxxx, b

– xxxxx:xxx:xxxx ja c – xxxxx:xxx:xxxx. X talu maaüksustega piirnevate maa-aladega külgnevatel kinnistutel käib hetkel aktiivne arendustegevus. Hetke seisuga saab tulevast võimalikku positiivset kohtuotsust kaebaja suhtes täita X taluga piirnevate maatükkide arvelt, kuid antud olukorras ei saa välistada, et neid maid ei erastata kolmandatele isikutele enne kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas. Samuti ei ole välistatud X taluga piirnevate maade koormamine erinevate tehnorajatistega, mis on vajalikud mõne kinnistu teenindamiseks. Nimetatud tehnorajatised võivad piirata E..He ja M. O.M võimaliku tulevase kinnisomandi kasutamist ja käsutamist ning võivad ohustada erastamisprotsessi tervikuna, sest vastavalt MRS §

31 lg 1 p 1 jäetakse riigi omandisse riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ja neid teenindav maa.

3. Vastustaja Rae Vallavalitsus palus jätta taotluse rahuldamata. Kaebaja poolt taotletud keelu kohaldamine oleks mõttetu ja ebaseaduslik, kuna Rae Vallavalitsusel puudub kavatsus ja õiguslik võimalus kõnealuste maaüksustega tehingute tegemiseks. c maaüksus asub x vallas, a maaüksuse ja b maaüksuse puhul ei ole tegemist vaba piirneva maaga MRS § 9 lg 2 tähenduses. Ainsad vaba piirneva maana käsitletavad maaüksused on x ja y. Nimetatud maaüksused kuuluvad riigile ja Rae Vallavalitsusel ei ole võimalik nendega tehinguid teha. Maa-ameti 29.06.2005 kirjaga nr 6.3-2/7155 taotleti x ja y maaüksuse riigi omandisse jätmist. Rae Vallavalitsuse 04.10.2005 vastuses asuti seisukohale, et x ja y maaüksuste riigi omandisse jätmist tuleks menetleda peale x talu ehitiste maa suuruse lõplikku määramist. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kartus, et nimetatud maaüksusi püütakse kohtumenetluse vältel erastada kolmandatele isikutele. Asjakohatu on kaebaja väide, et tema õigusi võidakse rikkuda kõnealuste maaüksuste tehnorajatistega koormamisega. Vastavate lahenduste planeerimisel oleks kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta planeerimismenetluses.

4. Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3-05-1324

Nii erastamise kui tagastamise õigustatud subjekti soove rahuldavat tulemust on võimalik saavutada x talu maadega piirnevate vabade maade arvel. Sellisteks vabadeks maadeks on ainult x ja y maaüksused. Muude kaebaja poolt nimetatud kinnistute arvel see võimalik ei ole, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel asjassepuutuv ka nendel kinnistutel toimuv arendustegevus. Rae Vallavalitsus on kinnitanud Maa-ametile 04.10.2005 kirjas nr 11-4/2019 ja kohtule, et x ja y maaüksuste riigi omandisse jätmist on võimalik menetleda alles peale X talu ehitiste maa suuruse ja piiride lõplikku määramist. MRS § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui vallavõi linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Kuna kaebajale ostueesõigusega erastatava maa suurust ja piire ei ole tänaseni kindlaks määratud, ei ole selge, millises osas maad tagastada. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja kartus, et Rae Vallavalitsusel oleks kavatsus või seadusest tulenev võimalus erastada X ja Y maaüksusi kohtumenetluse vältel kolmandatele isikutele. Seega puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtul puudub pädevus keelata haldusorganil sooritamast toiminguid, mis tulenevad seadusest (käesoleval juhul keelata ostueesõigusega erastamist puudutavaid toiminguid).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. M.M määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2006 määrus osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus ja teha asjas uus määrus, millega kaebaja taotlus rahuldada. Vastavalt MRS § 9 lg-le 2, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks, erastatakse elamu omanikule vabade piirnevate maade arvel kuni 50 ha. E. H ja M. O.M on taotlenud kokku 50 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamist. y maaüksus on 18,52 ha ja X maaüksus on vähem kui 17 ha suur - seega kokku tunduvalt vähem kui 50 ha. Maa ostueesõigusega erastamise kord p 132 alap 7 sätestab, et piirnevateks vabadeks maadeks MRS § 9 lg 2 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta on küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Seega on nii a, b kui ka c maaüksuse näol tegemist x maaüksusega piirnevate vabade maadega MRS § 9 lg 2 tähenduses, mille arvelt oleks võimalik ostueesõigusega maad erastada. x talu maaüksusega piirnevate maa-aladega külgnevatel kinnistutel käib hetkel aktiivne arendustegevus. Kohus on jätnud taotlust läbi vaadates tähelepanuta reformimata riigimaa nr 1044, mis on käsitatav MRS § 9 lg 2 tähenduses vaba piirneva maana. Välistatud ei ole nimetatud maaüksuse puhul sellega tehingute tegemine või erastamine kolmandatele isikutele. HKMS § 121 lg 3 p 4 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. TsMS § 378 lg 3 sätestab ühe hagi tagamise abinõuna võimaluse keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise.

6. Vastustaja Rae Vallavalitsuse kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata.

3-05-1324

a maaüksuse ja b maaüksuse näol ei ole tegemist „vaba piirneva maaga“ MRS § 9 lg 2 tähenduses, vaid maareformi läbinud riigile kuuluva maaga. Vastavalt MRS § 31 lg 3 toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine riigivaraseaduses sätestatud korras, seega ei kuulu selline maa erastamisele vaba maana. Maa ostueesõiguse erastamise korra p 132 alap 7 peab ilmselgelt silmas maad, mille suhtes maareform on lõpetamata. c maaüksus aga asub x vallas, millega Rae Vallavalitsusel ei ole juba objektiivsetel põhjustel võimalik tehinguid teha. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel tähelepanuta reformimata riigimaa nr 1044. Reformimata riigimaa on endine koondnimetus x ja y maaüksustele ja nende osas on kohus taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebuse, mille esitamisega seoses esialgse õiguskaitse kohaldamist taotletakse, esemeks on Rae Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldus nr 1487, millega jäeti läbi vaatamata E.He poolt 18.04.2005 maa ostueesõigusega erastamise avaldus M.M nimel (26 ha maa erastamiseks). Kaebaja taotleb selle haldusakti tühistamist ning Rae Vallavalitsuse kohustamist võimaldada x maaüksusel asuvate ehitiste kaasomanikele (E.H ja M.M) ostueesõigusega erastada kuni 50 ha maad. Esialgse õiguskaitse korras on kaebaja palunud keelata Rae Vallavalitsusel tehingute tegemine järgmiste maatükkidega: reformimata riigimaa nr 1044, x ja y maatükid ning a, b ja c katastriüksused.

8. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamine saab põhjendatud olla üksnes nende maaüksuste osas, mille ostueesõigusega erastamine kaebajale Rae Vallavalitsuse poolt on faktiliselt võimalik.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna c katastriüksus asub x vallas, ei ole Rae Vallavalitsusele nimetatud maatükiga seoses ettekirjutuste tegemine võimalik. Esialgse õiguskaitse korras tehtav keeld ei omaks sellises olukorras õiguslikku tähendust. Seega on c katastriüksuse osas esialgse õiguskaitse taotlus jäetud rahuldamata põhjendatult.

Kaevu katastriüksus on keskkonnaministri 01.04.2004 käskkirjaga nr 264 jäetud MRS § 31 lg 1 punkti 8 alusel riigi omandisse. Kuni eelnimetatud haldusakt kehtib, ei ole vastava maaüksuse kaebuse esitajale erastamine võimalik, kuna riigi omandisse jäetud maad ei kuulu MRS § 20 lõike

1 kohaselt erastamisele. Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks ei ole Kaevu katastriüksuse riigi omandisse jätmise seaduslikkuse küsimus, ei ole esialgse õiguskaitse korras vastava katastriüksuse osas ettekirjutuste tegemine või keeldude seadmine lubatav.

Värava katastriüksuse osas on Rae Vallavalitsus 04.09.2001 andnud korralduse nr 1184, millega Värava maaüksus on kinnitatud vabaks põllumajandusmaaks. Nimetatud haldusakt kehtib ning seda ei ole vaidlustatud. Seega ei saa ringkonnakohus anda hinnangut kaebaja väitele, et vastavat maaüksust ei saanud vabaks põllumajandusmaaks määrata, kuna oli esitatud taotlus maa erastamiseks. MRS § 23.3 kohaselt antakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse põllumajandusliku tootmisega tegelevale ettevõtjale. Kuni Rae Vallavalitsus ei ole oma 04.09.2001 korraldust nr 1184 kehtetuks tunnistanud, ei ole vastava maaüksuse ostueesõigusega

3-05-1324

erastamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka b katastriüksuse puhul esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada.

9. X ja Y maaüksuse osas on Maa-amet esitanud taotluse nende riigi omandisse jätmiseks. Rae Vallavalitsus on 04.10.2005 Maa-ametile vastanud, et nende maaüksuste riigi omandisse jätmist tuleks menetleda peale X talu ehitiste maa suuruse ja piiride lõplikku määramist. Halduskohus on leidnud, et eeltoodud vastustaja kiri lükkab ümber kaebaja kartuse, et vastustaja sooviks nende maaüksustega midagi kaebaja huvide vastaselt teha.

Ringkonnakohus leiab, et X ja Y maaüksuste osas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud. Tegemist on maaüksustega, mille arvelt oleks kaebajal kaebuse rahuldamise korral võimalik reaalselt maad ostueesõigusega erastada. Asjaolu, et vastustaja on kinnitanud, et neil ei ole kavas selle maaga mingeid tehinguid teha, ei tähenda, et kaebaja õigusi ei tuleks esialgse õiguskaitse korras tagada. Arvestades eelviidatud vastustaja kinnitust, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine olla vastustaja suhtes ülemäära koormav. Puuduvad ka selline avalik huvi ja kolmandate isikute õigused, mis oleksid suunatud X ja Y maaüksuste suhtes mingite haldusotsustuste vastuvõtmisele enne käesolevas haldusasjas lahendi tegemist.

10. Reformimata riigimaa nr 1044 osas leiab ringkonnakohus, et vastustaja poolt on piisavalt veenvalt selgitatud, et tegemist on X ja Y maaüksuse (osaliselt ka d maaüksuse) endise koondnimetusega. Seega puudub vajadus võtta riigimaa nr 1044 osas eraldi seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle.

Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe