2-06-16741/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (kostja õigeksvõtul põhinev otsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-16741

Tsiviilasi

AS-i EMT hagi AP’ vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Helena Purga volikirja alusel

Kostja: AP, isikukood *, elukoht *

Kohtuistungi toimumise aeg 05.oktoobril 2006.a kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista AP’ilt AS-i EMT kasuks 2305.02 (kaks tuhat kolmsada viis krooni ja 02 senti) krooni põhivõlga ja 2304.02 (kaks tuhat kolmsada neli krooni ja 02 senti) krooni viivist. 3. Kohtuotsus toimetada menetlusosalistele kätte.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16741, so AS-i EMT menetluskulud (riigilõiv, õigusabikulud) ja asja läbivaatamiskulud, kannab täies ulatuses AP.

Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS 05.07.2006.a esitas AS EMT Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse AP’i vastu poolte vahel 30.08.2003.a sõlmitud liitumislepingust tuleneva 2305.02 krooni põhivõla ja 2304.02 krooni viivise nõudes. Hagiavalduses avaldas hageja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 3). Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte ning andis talle tähtaja vastuväidete esitamiseks (tl 33). Kostja teatas kohtule kirjalikult, et võtab hagi õigeks, on nõus tasuma hagejale nõutud võla ja viivise, samuti kandma kohtukulud ning soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses (tl 34).

Seega on täidetud õiguslikud eeldused asja lahendamiseks TsMS § 403 alusel, st kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. Tegemist on kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, mistõttu jätab kohus TsMS § 444 lg 1 alusel otsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Tsiviilasi nr 2-06-16741

KOHTU SEISUKOHAD 1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 30.08.2003.a sõlmitud liitumislepingutest (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st ei tasunud nõuetekohaselt hagejale raha viimase poolt esitatud arvete nr V04036112295, B04025748296 ja B04015696339 alusel. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 2305.02 krooni.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 2305.02 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust.

3. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 2305.02 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kostja on hagi põhivõla osas õigeks võtnud. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla osas hagiavalduses nõutud ulatuses.

4. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on kostja viivisvõlg hageja ees 2757.62 krooni. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses, st summas 2304.02 krooni. Kostja on hagi viivise osas õigeks võtnud. Kohus rahuldab hageja nõude viivise osas hagiavalduses nõutud ulatuses.

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik