2-06-18559/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X avaldus Y eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-06-18559

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: X

puudutatud isik: Y

eestkosteasutus: Elva linn (postiaadress Kesk 32, Elva)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata Y eestkostjaks X .

2. Seada eestkoste Y kõigi asjade ajamiseks.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.10.2009.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest;

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta;

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku

aruande.

5. Y on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse X kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest

eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

Y ei ole tervise ja vanaduse tõttu võimeline ise enda eest hoolitsema ega asjade üle otsustama.

Avaldaja palub määrata ennast oma ema Y eestkostjaks (tl 4).

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks

saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on

piiratud teovõime.

2. Y suhtes viidi 25.09.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 47. Ekspertide Helen Kirberi ja Kärt

Uppini arvamuse kohaselt ei ole Y vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb korduvate

insultide tagajärjel välja kujunenud vaskulaarne dementsus, mis väljendub intellektuaalsete

funktsioonide olulises nõrgenemises, sügavates mäluhäiretes ja neist lähtuvas ebaadekvaatses

käitumises. Y esinev tingitud vaskulaarne dementsus on väljendunud sel määral, et see

takistab tal oma tegudest aru saamist ja nende juhtimist ning see suutmatus on kestev. Kohus

kuulas Y ära Uderna Hooldekodus 13.10.2006. Y ei olnud tema tervisliku seisundi tõttu

võimalik verbaalset kontakti saada. Ta ei rääkinud, küsimuste peale kas naeris või nuttis.

Eeltoodust ja avalduses toodust tulenevalt leiab kohus, et Y on piiratud teovõime.

3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt

tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks

ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku

soovi.

4. Avaldaja palus määrata ennast oma ema Y eestkostjaks ja esitas selle kohta kirjaliku

nõusoleku (tl 4, 5). 13.10.2006 ärakuulamisel Uderna Hooldekodus suhtles X oma emaga

siiralt, soojalt ja südamlikult. X seletas, et ema on Uderna Hooldekodus seetõttu, et tema käib

tööl ning kodus ei ole võimalik pidevat järelevalvet tagada. Nädalavahetustel ja vabadel

päevadel viib X ema aga koju, siis käiakse ka saunas ja kirikus. X tegutseb keeleõpetajana. X

on Y ainuke tütar. Eestkosteasutusel ei ole X Y eestkostjaks määramisele vastuväiteid (tl 24).

Ekspertide arvamusest nähtuvalt ei võimalda Y vaimne seisund tal vastu võtta adekvaatseid

otsuseid, s.h eestkostja isikuga seotud küsimustes. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96

sätestatud asjaolud, miks X ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus

põhjendatuks määrata Y eestkostjaks X.

5. Ekspertide arvates vajab Y eestkoste seadmist kestvalt. Avaldaja palub määrata eestkoste

maksimaalseks tähtajaks. Tuginedes eeltoodule, TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning eestkoste

seadmise aluseks olevatele asjaoludele, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste

lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 18.10.2009.

6. Eksperdid leiavad, et Y ei suuda oma psüühilise häire tõttu aru saada oma tegude iseloomust,

s.h mõista mistahes tehingute ja nendest tulenevate tagajärgede tähendust, seetõttu ei ole Y

suuteline mistahes iseseisvateks tehinguteks. Avaldaja on seisukohal, et eestkoste tuleb seada

Y kõigi asjade ajamiseks ning valimisõigus tuleb ära võtta. Kohus leiab eeltoodust lähtudes,

et eestkoste tuleb seada Y kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda,

et Y on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

7. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik