2-06-21810/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) 2-06-21810

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2006. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-06-21810 Tsiviilasi Exxxx Kxxxxxxxx hagi Axxxxx Kxxx vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Exxxx Kxxxxxxxxx(sünd.xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kirjalik menetlus kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Välja mõisteta Axxxxx Kxxxxxx:

1. Exxxx Kxxxxxxxx kasuks alates 16.08.06.a igakuine elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni tütre Kxxxxxxx Kxxx (sünd. xxxxxxxx.) ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks.

2. riigituludesse riigilõiv elatise nõudelt summas 1250 krooni (Rahandusministeeriumi konto 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699).

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 3 alusel ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o. kahe tuhande krooni ulatuses.

Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

2(3) viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415).

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

Exxxx Kxxxxxxxx esitas 16.08.2006.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Kxxx vastu lapsele elatise saamiseks.

Kohus saatis hagiavalduse kostja teadaoleval aadressil. Hagi on vastu 23.08.06. võtnud kostja abikaasa. Hagiavaldus loetakse kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Exxxx Kxxxxxxxx hagi lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab elatist suurusega üle seadusega kehtestatud miinimummäära. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud vastuväiteid. Seetõttu kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 16.08.2006.a.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada.

Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

3(3)

Kohus leiab, et otsus tuleb kuulutada viivitamata täidetavaks väljamõistetava elatise ühe kuu suuruses osas s.o. 2000 krooni osas.

Kohus lähtus TsMS § 162 lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2.

MENETLUSKULUDE JAGAMINE:

Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus TsMS §§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on 9 kuu elatise summa krooni (9 * 2000). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 1250 krooni.

Kohtunik