Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
2-06-22212/1 AI generated

2-06-22212/1 · 2-06-22212/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-22212/1
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 2-06-22212 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-22212 Tsiviilasi IS`i hagiavaldus OB`i vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IS Hageja lepinguline esindaja JP Kostja OB Menetlustoiming Kompromissi...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-06-22212/1

1

2-06-22212

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-22212 Tsiviilasi IS`i hagiavaldus OB`i vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IS Hageja lepinguline esindaja JP Kostja OB Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine 11. oktoober 2006.a, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

I Kinnitada IS`i ja OB`i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: Käesolev kokkulepe on sõlmitud Tallinnas, .a Hageja IS, ja OB, , edaspidi tekstis hageja ja kostja, ühiselt nimetatud „Pooled“, Harju Maakohtu tsiviilasjas nr hagimenetluses elatise suuruse muutmise nõudes. 1. Kokkuleppe tingimused 1.1. Kostja tasub hagejale igakuiselt alates elatist RB, , ülalpidamiseks 1 500 krooni. 1.2. Kostja tasub hagejale igakuiselt alates elatist AB, , ülalpidamiseks 1 500 krooni. 2. Poolte kinnitused 2.1. Pooled esitavad kokkuleppe kinnitamiseks Harju Maakohtule ja taotlevad tsiviilasjas nr menetluse lõpetamist. 2.2. Kokkulepe on sõlmitud ühes eksemplaris, mis jääb Harju Maakohtule. 2.3. Pooled kinnitavad, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile teada. II Lõpetada menetlus IS`i hagis OB`i vastu elatise suuruse muutmiseks seoses kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt. III Menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. IV EV tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti.

2 Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Hageja IS esitas .a kohtule hagi OB`i vastu elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Tallinna Linnakohus .a määrusega tsiviilasjas nr kohtuliku kokkuleppe IB (praeguse perekonnanimega S ) ja OB`i vahel, mille järgi OB kohustus tasuma igakuiselt elatist oma laste A ja R B ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostja kohustus tasuma iga tütre ülalpidamiseks elatist summas 1 345,00 krooni, mis võrdus kokkuleppe sõlmimise ajal poole VV poolt kinnitatud kuupalga alammääraga. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval ajal on 1 500 krooni. Seega palus hageja muuta elatise suurust ning mõista kostjalt iga lapse ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus .a.

.a kohtuistungil saavutasid pooled omavahel kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus elatise suuruse muutmise nõudes lõpetamisele.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg- le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. Seega tuleb menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200,00 krooni. Riigilõivu hagejapoolseks tasumiseks puudus alus, kuna tulenevalt Riigilõivuseaduse (RLS) §16 lg 1 p-st 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kohus märgib, et hagejal on õigus esitada kohtule avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks RLS § 15 lg 1 p 6 alusel.

TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks

3 väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

EV tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti.

Epp Haabsaar Kohtunik