2-04-2151/6

2-04-2151/6 · Tallinna Ringkonnakohus

2006-10-13

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-2151 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Urmas Reinola Tsiviilasi AS M hagi OÜ R vastu 70 216,85 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS M apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2006, ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-04-2151 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Urmas Reinola Tsiviilasi AS M hagi OÜ R vastu 70 216,85 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS M apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS M, esindaja adv. Enno Heringson Kostja OÜ R esindaja Raivo Rebane ja nõustaja Arsi Pavelts

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2006 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt R 8625 (kaheksa tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni ja 75 senti AS M kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätta hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel menetlusosaliste kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue AS M esitas 01.10.2004 hagi OÜ R vastu ja palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 70 216,85 krooni. Pooled sõlmisid 19.09.2003 äriruumi üürilepingu Tallinnas x asuva 3 kontoriruumi kasutamiseks 5 aastaks. Lepingus leppisid pooled kokku, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovi korral teatatakse sellest 4 kuud ette. Kostja teatas lepingu lõpetamise soovist 27.02.2004. Seega lõppes üürileping 26.06.2004. Kostjal oli kohustus tasuda üüri, samuti kommunaalteenuste, koristamise, interneti püsiühenduse, telefoni ja koosolekuruumi kasutamise eest. Alates 2004 märtsist ei ole kostja talle esitatud arveid tasunud. Kostja võlgnevus on 70 216,85 krooni.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Lepingueelsetel läbirääkimistel lepiti kokku, et hageja pakutav interneti püsiühendus võimaldab ka IP püsiaadressi. Kuna kostja on internetipõhise tarkvara tootmisele orienteeritud ettevõte, siis IP püsiaadress interneti püsiühenduse teenuse puhul oli kostjale tööks hädavajalik. Hageja üüritud ruumides interneti püsiühenduse juures

IP püsiaadressi ei pakkunud. 11.11.2003 lõpetas kostja hageja poolt pakutud interneti püsiühenduse kasutamise ja sõlmis lepingu interneti püsiühenduse teenuse saamiseks AS-iga U. Kuigi AS Ut tagas püsiühenduse teenuse kuni kostja kontoriruumideni, jätkas hageja interneti püsiühenduse teenuse eest tasu nõudmist. 27.02.2004 avalduses teatas kostja, et ütleb üürilepingu erakorraliselt üles alates 01.03.2004. Üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel ei pidanud kostja järgima üürilepingus kokkulepitud korralise ülesütlemise tingimusi, sh tähtaega. Kostja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud ja hageja ei ole seda vaidlustanud. Seega lõppes pooltevaheline võlasuhe 29.02.2004 ja hagejal puudub alates 01.03.2004 alus kostjalt üüri ja kõrvalkulude nõudmiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas 21.02.2006 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3610,75 krooni.

Pooled sõlmisid 19.09.2003 äriruumi üürilepingu, mille alusel hageja kui üürileandja andis kostjale üürile kontoriruumid Tallinnas x (t.lk 8-11). Vaidlust ei ole selles, et kostja tegeles internetipõhise tarkvara tootmisega ja hageja oli sellest teadlik. Ka tunnistaja R.R ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et kostja on programmeerimisega tegelev firma. Peale lepingu sõlmimist ja ruumide kasutamise alustamist selgus kostjale, et hageja poolt pakutav arvuti püsiühendus ei vasta kostja vajadustele.

Pooltel on vaidlus selles, millise internetiühenduse teenuse kvaliteedi pooltevaheline äriruumi üürileping sätestas. Lepingu p 2.1.1 järgi kohustus hageja andma üüritavad ruumid kostjale üle hiljemalt 10.10.2003 koos kahe arvuti püsiühendusega ja kolme telefonikohaga. Täpsemaid nõudeid internetiühenduse kvaliteedile pooltevaheline leping ei sätestanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja ja AS-i E vahel sõlmitud tootelepingus nr 584639 (t.lk 70) on kokku lepitud toote ISDN primaarühenduse (30B+D) 583138 kasutamiseks. Asjatundja arvamuse (t.lk 87) kohaselt võimaldatakse hagejal tootelepingu järgi tarbida AS-i E kõneteenuseid. Interneti püsiühenduse teenuse kasutamist see toode ei võimalda. Hageja ja E AS-i vahel sõlmitud tootelepingus nr 2508801 (t.lk 99) on kokku lepitud toote kodutöö ADSL 2502447 kasutamiseks aadressil Tallinnas x. Asjatundja arvamuse (t.lk 102) kohaselt seadis hageja poolt pakutav tehniline lahendus, kus büroomajas Tallinnas Tulbi tn 6, pakuti internetiühendust kodutöö ADSL kaudu, kindlad piirangud internetiühenduse käideldavusele, kvaliteedile ja turvalisusele. Asjatundja arvamuses on loetletud erinevad puudused nimetatud toote kasutamisel. Võrreldes ärikliendile suunatud teisi internetiühenduse võimalusi, asub asjatundja seisukohale, et hageja poolt pakutud internetiühendus oli oma omadustelt palju piiratum samal ajal turul kättesaadavatest ärikliendile suunatud internetiühendustest ega vastanud hetketuru keskmisele kvaliteedile. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja poolt pakutud internetiühenduse kvaliteet ei vastanud kohustise täitmise nõuetele. VÕS § 276 järgi on üürileandja kohustuseks anda asi üürnikule kokkulepitud ajaks koos päraldistega üle lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ning tagada asja hoidmine selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 04.11.2003 kirjas (t.lk 53) taotles kostja hageja nõusolekut kostja ja AS U vahelise koostöö jätkamiseks andmesideteenuste osutamise valdkonnas Tallinnas x ning selleks AS U esindajate juurdepääsu võimaldamise. 11.11.2003 kirjas (t.lk 54) palus kostja luua hagejal internetikaabelduse toa nr 5 ja E magistraalkaabli vahel. Internetiga ühendamise teostab AS U. Kuna eelnimetatud kirjadega on tõendatud, et kostja soovis üüritud ruumides interneti teenuse osutajat vahetada, leidis kohus, et hageja oli teadlik, et asjal on puudus, mis takistab kostjal asja lepingujärgset kasutamist. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et internetikaabeldus teostati, siis oli hageja teadlik, et kostja ei kasuta enam hageja kaudu interneti püsiühenduse teenust. 02.02.2004 arvest (t.lk 13) ja võlgnevuse arvestuse koondist (t.lk 104-106) nähtub, et ka peale AS U poolt kostjale teenuse osutamise algust, jätkas hageja kostjalt interneti

püsiühenduse teenuse eest tasu nõudmist. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kuna asja materjalist nähtuvalt kõrvaldas kostja koostöös hagejaga asja sihtotstarbelist kasutamist takistava puuduse ning vaidlus puudub selles, et peale internetiühenduse loomist AS U poolt hakkas kostja tasuma selle eest esitatud arveid AS-ile U, leidis kohus, et hageja poolt puudustega teenuse osutamise eest arvete esitamine kostjale ei olnud kohane. Kohus leidis, et kuna kostja ei kasutanud alates novembrist 2003 hageja poolt puudustega teenust, keeldus ta õigustatult nimetatud kõrvalkulusid tasumast.

27.02.2004 teatas kostja, et ütleb äriruumi üürilepingu alates 01.03.2004 üles (t.lk 35) põhjusel, et hageja pakub koos ruumide üürimisega internetiteenust ja telefoniliini teenust ning nõuab selle eest ka tasu maksmist, kuid vastavalt telekommunikatsiooniseadusele (TKS) ei ole hageja poolt telefoniliini ja internetiteenuste pakkumine seaduslik. Kostja ei saa täita ebaseaduslikku lepingut, lisaks on üüripinnal esinenud lühi- ja pikaajalisi elektrikatkestusi, mis on häirinud kostja majandustegevust ja kahjustanud arvutitarkvara. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõik asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Asjas puudub vaidlus, et peale AS-i Uninet poolt internetiühenduse loomist, keeldus kostja hagejale tema poolt pakutava internetiühenduse eest tasumast. Puudub vaidlus ka selles, et sellest tulenevalt ühendas hageja 2004 veebruaris lahti internetikaabli, mille kaudu osutas AS U kostjale teenust ja kostjal ühendus internetiga katkes. Ka tunnistajate K. O ja M. R ütlused tõendavad, et internetiühendus katkestati, üüritud pinnal oli elektrikatkestusi, millest tulenevalt kahjustus kostja vara. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et hageja pakkus kostjale büroohoones Tallinnas x interneti püsiühendust E AS-i poolt pakutava kodutöö ADSL kaudu. Kuna kostja on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud, viidates, et üüritud asjal on puudused, mis takistavad seda kasutamast, tuleb asjale esitatavate nõuete hindamisel arvesse võtta ka seda, kas avalik-õiguslike aktidega sätestatud nõuded teenuste osutamiseks on kooskõlas poolte vahel lepingus kokkulepituga. Lepingu ajal kehtinud TKS § 9 lg 1 kohaselt peab üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või sellega või teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku opereerida sooviv või üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust osutada sooviv isik oma otsusest alustada nimetatud tegevust kirjalikult teatama Sideametile. TKS § 10 lg 4 kohaselt võib § 9 lg-s 1 nimetatud isik teates nimetatud tegevust alustada pärast teate registreerimist Sideametis. Asjas puudub vaidlus, et pakkudes kostjale interneti püsiühenduse teenust, ei olnud hageja oma tegevuse alustamist nimetatud valdkonnas Sideametis registreerinud. Samuti puudub vaidlus, et pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal oli nimetatud tegevus karistusseadustiku järgi kuritegu. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et tõendamist leidis, et hageja poolt üürilepingu sõlmimisel ei olnud täidetud avalik- õiguslikes aktides sätestatud nõuded. Kuivõrd tõendamist leidis, et üüritud pinnal esines elektrikatkestusi, mis rikkusid kostja vara, leidis kohus, et kostja poolt erakorraline üürilepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Seda, et hageja pidas pooltevahelist üürilepingut lõppenuks, tõendab asjaolu, et kostja töötajaid ei lubatud alates märtsist ruumidesse. Tunnistaja K.O ja M.R ütlustega leidis tõendamist, et märtsikuust nad Tallinnas x asuvatesse ruumidesse ei pääsenud, kuigi üritasid seda korduvalt. Sellest tulenevalt osutas kohus asjaolule, et isegi juhul, kui tõendamist leidnuks, et üürilepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud põhjendatud, ei saaks hageja alates märtsist üüri ja kõrvalkulusid nõuda, kuna üürnikul ei olnud üüritud asja võimalik kasutada.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud 2004 veebruari eest esitatud arvet summas 19 234 krooni (t.lk 13). Kostja palus tasaarvestada 2004 veebruari arvest tulenev võlgnevus ettemaksuga. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja tasus lepingu sõlmimisel hagejale ettemaksu 15 163 krooni, mis jäi

lepingu p 3.1 järgi hageja kätte hoiule, leidis kohus, et tasaarvestamine on põhjendatud. Seega jääb kostja võlgnevuseks 4071 krooni (19 234–15 163). Kostja arvates tuleb poolte kohustuste tasaarvestamisel arvestada ka sellega, et kostja oli sunnitud tasuma hagejale interneti püsiühenduse eest, mida ta ei kasutanud, igakuiselt 800 krooni + käibemaks. Lisaks palus kostja tasaarvestada hageja poolt ebaõigesti telefonikõneteenuste eest nõutud summad. Lepingu p 2.3.7 kohaselt kohustus kostja tasuma ühe arvutikoha eest 400 krooni kuus + käibemaks 18% ja telefonikoha eest 200 krooni + käibemaks18%. Lepingu p-s 3.3 leppisid pooled kokku üüri suuruses ja selles, et üüritasule lisanduvad kommunaalkulud (signalisatsioon, üldvalgustus, elekter, ventilatsioon, valve ja küte), tasu 2 arvuti püsiühenduse eest igakuiselt 800 krooni + käibemaks, 3 telefonikoha eest igakuiselt 600 krooni + käibemaks 18% ning lisaks koristamise ja koosolekute ruumi rendi eest. Kohus asus seisukohale, et alates ajast, mil kostjale hakkas internetiteenust osutama AS U, ei olnud hagejal õigus nõuda kostjalt tasu internetiteenuse eest ja kostjal oli õigus keelduda nimetatud kõrvalkulu tasumisest. Kostja vastuväitel ei olnud hageja õigustatud internetiteenuse eest tasuma alates 2003 detsembri algusest. Asjas puudub vaidlus, et detsembri ja jaanuari interneti püsiühenduse eest on kostja hagejale tasunud, lisaks sisaldus nimetatud summa 2004 veebruari arves. Seega väheneb kostja võlgnevus hageja ees 2832 krooni võrra (2004 veebruar 944 krooni + 2004 jaanuar 944 krooni + 2003 detsember 944 krooni) 1239 kroonini (4071 – 2832). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 kohaselt kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Asjas puudub vaidlus, et lisaks lepingus kokkulepitud telefonikohtade eest, esitas hageja arveid ka teostatud telefonikõnede eest. Kostja leiab, et ta ei pea kõnede arveid tasuma, kuna lepingus seda kokkulepitud ei olnud. Kohus leidis, et kostja seisukoht on ekslik, kuna VÕS § 292 lg 1 mõtte kohaselt ei ole telefonikõnede eest tasumine kõrvalkulu, mille tasumises pooled peaksid lepingus eraldi kokku leppima. Kuna 01.03.2004 arve (t.lk 15) järgi tuli kostjal tasuda telefoniteenuste eest 1097,20 krooni ja 09.03.2004 arve (t.lk 16) järgi 1274,55 krooni ning asjas puudub vaidlus, et nimetatud arved on tasumata, moodustab kostja võlgnevus hageja ees 3610,75 krooni (1239+1097,20+1274,55), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult. Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigust lepingut erakorraliselt üles öelda, kuna hageja täitis tähtaegselt kõik omapoolsed kohustused. Ülesütlemise põhjused on otsitud ja asjakohatud. Antud asjas ei oma tähtsust, kas hageja töötaja teadis, millega üürnik tegeleb või mitte. Tõendatud pole, et hageja seaduslik esindaja oleks teadnud, et kostja tegevusalaks on internetipõhise tarkvara loomine. Isegi kui eeldada, et ta seda teadis, ei oleks ta pidanud teadma, milliseid interneti parameetreid kostja tööks vajab. Üürileandja kohustuseks ei ole uurida iga üürniku tausta ja oletada, millised võiksid olla tema erivajadused. Sellest peaks teavitama üürnik enne lepingu sõlmimist. Kostja ei ole suutnud põhjendada, miks ta ei leppinud selles tema jaoks olulises tingimuses kirjalikult kokku. Asjatundja selgituse (t.lk 102) adekvaatsuse hindamiseks on vaja mitteõigusalaseid eriteadmisi. Antud juhul ei tõenda spetsialisti subjektiivne arvamus seda, et hageja täitis oma kohustusi alla keskmise kvaliteedinõude. Hageja poolt pakutud internetiteenus oli vähemalt keskmise tasemega. Hageja ei pidanud teadma, et kostjal on olemas veebilahenduste grupp, kes vajab keskmisest kõrgemat interneti püsiühenduse kvaliteeti. Kui kostja leidis, et pakutavast jääb talle väheseks, oli tal õigus internetiteenust täiendavalt sisse osta. Seda hageja talle ka võimaldas. Asjas ei oma tähtsust, kas kostja ka hageja pakutud internetiteenust kasutas või mitte, sest teenus oli poolte vahel kokku lepitud. Hageja ei esitanud arveid puudustega teenuse eest, vaid teenuse eest, mis oli keskmise tasemega ja mille osutamine oli kostjaga kokku lepitud. Kostjale anti üle kontoriruumid ja vaidlust ei ole selles, et sellel otstarbel sai kostja neid ka kasutada. Hageja ei teinud kostjale mingeid

takistusi üürieseme kasutamiseks. 27.02.2004 ülesütlemise avalduses ei ole kostja viidanud asjaolule, et hageja on rikkunud interneti püsiühendusega seotud nõudeid. Hageja arvates ei ole asjaolu, kas tal oli olemas vastav luba internetiteenuse pakkumiseks, üürilepingu ülesütlemise aluseks. Märgitud küsimus on hageja ja Sideameti vaheline ega oma puutumust antud asjaga. Hageja lülitas ühel korral kostja võlgnevuse tõttu interneti välja, milline õigus tal oli VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi. Samas ei saa kostja sellele tuginedes lepingut erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemisavalduses viidatud elektrikatkestused ei lähtunud hageja tahtest. Tegelik ülesütlemise põhjus oli selles, et kostja oli soetanud endale uue üüripinna ja ülesütlemisega soovis ta vabaneda 4 kuu üüri tasumise kohustusest. Hageja arvates tuleb kostja 27.02.2004 avaldust käsitleda soovina lõpetada üürileping ennetähtaegselt 4 kuu pärast. Selle aja eest on kostjal kohustus tasuda üüri, sõltumata sellest, kas ta ruume kasutas või mitte, sh 5 krooni kõrgema ruutmeetri ülemmääraga kui leping sätestas. Kostja nõustus üüri tõstmisega, tasudes 2004 jaanuari eest üüri kõrgema määraga.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, sh osas, millega maakohus hagi rahuldas.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.

Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selles, kas kostjal oli alus öelda 19.09.2003 sõlmitud üürileping erakorraliselt 27.02.2004 üles, millest tulenevalt ei ole hagejal alates 01.03.2004 õigust kostjalt lepingujärgseid makseid nõuda.

Pooled sõlmisid 19.09.2003 Tallinnas, x asuvate ruumide üürilepingu, mille p 2.1.1 kohaselt kohustus üürileandja (hageja) andma üürnikule (kostjale) ruumid üle koos kahe arvuti püsiühendusega ja kolme telefonikohaga. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kuna täpsemaid nõudeid internetiühenduse kvaliteedile leping ei sisaldanud, siis pidi lepingupool kohustuse täitma vastavalt keskmise kvaliteediga. Vaidlust ei ole selles, et internetipüsiühendus oli kostjale tagatud.

27.02.2004 ütles kostja äriruumi üürilepingu erakorralisest üles põhjusel, et hageja pakub koos ruumide üürimisega internetiteenust ja telefoniliini kasutamise teenust, mis ei ole kooskõlas seadusega. Hageja ebaseaduslikust tegevusest sai kostja teada Sideametile tehtud järelpärimisest. Kostja väidab, et ta ei saa ebaseadusliku üürilepingu täitmist jätkata (t.lk.35). Maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks oli vastaspoole poolt lepingu rikkumine. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. Kostja väide, mille kohaselt oli hageja poolt pakutud interneti püsiühendus piiratum samal ajal turul kättesaadavast ärikliendile suunatud internetiühendusest, võib olla õige, kuid ei anna iseenesest alust öelda leping ennetähtaegselt üles põhjusel, et hageja rikkus lepingut. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mis oleks andnud kostjale aluse leping erakorraliselt üles öelda VÕS § 196 lg 2 alusel. Ebaõige on väita, et kuna hageja pani väidetavalt toime avalik- õigusliku rikkumise, jättes täitmata rida telekommunikatsiooniseadusest tulenevaid nõudeid, on ta sellega rikkunud pooltevahelist tsiviilõiguslikku lepingut.

Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostjal ei olnud õigust lepingut erakorraliselt üles öelda. Õige on väide, mille kohaselt apellant ei pidanud teadma, et kostja tegevusalaks on internetipõhise tarkvara loomine, kuid see ei anna alust väita, et kestvuslepingu ei ole lepingupoolele võimalik üles öelda. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on poolel õigus erakorraliselt

leping üles öelda põhimõtteliselt igasugusel mõjuval põhjusel, mis objektiivselt ja pärast poolte huvide kaalumist näitab, et lepingut lõpetada soovivalt poolelt ei saa mõistlikult nõuda, et ta lepingut ettenähtud ajani või korralise ülesütlemiseni jätkaks. Kostja on avalduses tuginenud ka muule mõjuvale põhjusele leping erakorraliselt üles öelda (t.lk 35). Vaidlust ei ole selles, et kostja on internetipõhise tarkvara tootmisele orienteeritud firma, kellele oli interneti püsiühenduse juures oluline IP püsiaadressi olemasolu. Kostja on lepingu ennetähtaegse ülesütlemise avalduses kinnitanud, et üüripind ei vasta tema vajadustele, mistõttu üürilepingu edaspidine täitmine ei paku neile huvi Kostja esitas kohtule asjatundja arvamuse (t.lk.102), millest nähtub, et hageja poolt pakutav internetiühendus ei vasta ärikliendile vajalikule keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole neid asjaolusid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.

Hageja leidis, et tulenevalt kostja 27.02.2004 avaldusest leping ennetähtaegselt üles öelda, peab ta hagejale tasuma makseid kuni lepingu lõppemiseni 26.06. 2004. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud veebruarikuu eest märtsis 2004 esitatud arvet. Hageja leidis, et tal on õigus lepingust tulenevalt nõuda kostjalt nelja kuu makseid 70 216, 85 krooni. Asjas leidis tõendamist, et alates märtsist 2004 ei lubanud hageja kostja töötajaid üüritud ruumidesse. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistajate K.O ja M.R ütlustega, mille kohaselt ei olnud neil võimalik pääseda x üüritud ruumidesse (t.lk. 150, 152-152). Tunnistajate ütlustel katkestati 2004 veebruaris internetiühendus, toimus elektrikatekestusi. Hageja ei ole neid kostja poolt tõendatud asjaolusid ümber lükanud, vaid selgitanud, et tunnistas elektrikatketuste toimumist.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale tasunud 2004 veebruari arvet (t.lk.13) 19 234 krooni. Vaidlus puudub selles, et telefoniteenuste eest kostja tasunud ei ole ja arvete järgi tuleb tal tasuda (t.lk.15-16) 1097,20 ja 1274,55 krooni. Internetiteenuse eest oli kostjal 2004 veebruarikuu eest tasumata 944 krooni. Nimetatud tasumata arvetest tuleb maha arvestada 15 163 krooni, milline summa oli kostja poolt lepingu p. 3.1 alusel tasutud ettemaksuna. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8625,75 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled taotlesid menetluskulude väljamõistmist esimese astme kohtus ja hageja-apellant taotles menetluskulude väljamõistmist teise astme kohtus. Kohtuotsuse tühistamisel ja hagi osalisel rahuldamisel jätab ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kulud poolte kanda.

U.Loonurm M.Klaar U.Reinola