2-97-19/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS pankrot ning nimetati pankrotihalduriks RK. jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ühtlasi on haldur
Legislator headnote
AI generated2-97-19/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: juhatuse liikme JK suhtes. Kriminaalmenetlus (kriminaalasja nr ) KrK § 148.3 lg 3 alusel küll algatati, kuid .a.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2/3/40-453/97
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-97-19 (endine number 2/3/40-453/97)
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ene Tsefels
Kohtuasi
AS avaldus AS (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada AS (pankrotis; ) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks.
2. Kohustada pankrotihaldurit RK registrist kustutama AS (pankrotis). Peale registrist kustutamist vabastada
pankrotihaldur RK halduri kohustustest.
3. AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks 10 aastaks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,
määrata JK ja R K
4. Tunnustatud nõuded AS (pankrotis) pankrotimenetluses: Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse teatavaks
tegemisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud
Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS pankrot ning nimetati pankrotihalduriks RK.
Pankrotihaldur RK esitas taotluse lõpetada AS (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei
jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Ühtlasi on haldur
esitanud kohtule aruande.
Aruande kohaselt koosnes AS (pankrotis, edaspidi nimetatud võlgnik) pankrotivara kahest mille müügist laekus 23
000 krooni ja enne pankroti väljakuulutamist pangaarvetel olnud 1573 kroonist. Vara välistamise ja tagasivõitmise
tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale ei ole elatist makstud .
Pankrotimenetluse kuludena antud menetluses väljamakseid tehtud ei ole. Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole.
Pandieseme müügist saadud 23 000 krooni 8000 krooni ja (täielikult rüüstatud ja avariiline) 15 000 krooni).
Müümata pankrotivara ei ole. Võlgnikul teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
Võlgniku majandustegevus oli lõppenud enne pankroti väljakuulutamist. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel
piirdus politsei poolt leitud ja võlgnikule kuulunud sõiduautode teisaldamise, hoidmise ja müügi korraldamisega.
Pankrotihaldur on .a. esitanud hagi AS vastu seoses AS avalduse alusel seatud hoonestusõigusega Tallinnas
Nimetatud hagiavalduse jätsid rahuldamata ka Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus. Rohkem hagiavaldusi haldur
esitada ei kavatse. Kohtukuludena ei ole haldur väljamakseid teinud. Ajutine haldur ja haldur ei ole vajalike
kulutustena väljamakseid teinud.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud . Võlgnik ei esitanud
vastuväiteid ühelegi nõudele.
Jaotusettepanekut ei ole kohtule esitatud. Kuni 01.01.04 kehtinud pankrotiseadus sätestas §-s 81 lg 4, et kui
pankrotimenetluses on esitatud pandiga tagatud nõue, koostab haldur jaotusettepaneku pärast seda, kui pandi ese
on müüdud (peale 01.01.04 on vastav § pankrotiseaduses 143 lg 4). Kuivõrd vara (sõiduautod, alajaama hoone) olid
Eesti Ühispangale panditud, ei olnud jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine pankrotiseaduse järgi
võimalik.
Pankrotihaldur oli seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu,
2/3/40-453/97
raske juhtumisviga või muu asjaolu. Haldur esitas 22.05.1998.a. avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks võlgniku
juhatuse liikme JK suhtes. Kriminaalmenetlus (kriminaalasja nr ) KrK § 148.3 lg 3 alusel küll algatati, kuid .a.
lõpetati.
Kuna võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,
taotleb pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu (PankrS § 158). Võlgniku dokumentide hoidjaks
palub pankrotihaldur määrata AS (pankrotis) juhatuse liige JK.
Juhindudes pankrotiseaduse §-dest 157 p 2, 158 ja 165 lg 3 ja arvestades asjaolu, et AS-l (pankrotis) ei jätku
pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulutuste katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, palub
pankrotihaldur lõpetada AS (pankrotis, ettevõtteregistris registreeritud registri numbri all, , tegelik asukoht kuni
pankroti väljakuulutamiseni registreerimiskuupäev , asutamiskuupäev ) pankrotimenetlus raugemise tõttu ja
kustutada nimetatud aktsiaselts ettevõtteregistrist. AS (pankrotis) on likvideeritud; vabastada pankrotihaldur RK
isikukood AS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; määrata AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks AS (pankrotis)
juhatuse liige JK, sünd. .a. asukoht (JK ei ole raamatupidamis-, ega muud dokumentatsiooni haldurile üle andnud.)
Kohtu põhjendused
Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja AS pankrot.
.a. esitas pankrotihaldur ettepaneku AS (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega.
Kohus, tutvunud asja materjalide ja pankrotihalduri aruandega ja ettepanekuga, leiab, et AS (pankrotis)
pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
Pankrotiseadus (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, § 158 lg 1 sätestab, et kui
pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab
haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS
§ 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
PankrS § 158 lg-le 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul
pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja
pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete
kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele
nõuetele võlgnik esitas vastuväite. Asja materjalide kohaselt .a. toimus AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek.
Koosoleku otsuse kohaselt tunnustati nõudeid järgmiselt: …. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ühelegi nõudele.
Jaotusettepanekut kohtule esitatud ei ole.
TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilisi isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras, § 45 lg 2 kohaselt
eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõppeb. Kuivõrd AS (pankrotis) pankrotimenetlus
kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb aktsiaselts likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks
teha pankrotihaldurile.
Tuginedes PankrS § 165 lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur RK halduri ülesannete
täitmisest.
TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.
Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõppenud juriidilise isiku dokumentide
hoidjaks määrata JK ja RK.
Ene Tsefels
Kohtunik