2-06-10658/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10658 Tsiviilasi J.Khagi I.Kvastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.K Hageja lepinguline esindaja M.S Kostja I.K Eelistungi toimumise aeg

10. oktoober 2006.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista I.Kelatis 1 000 (üks tuhat) krooni kuus J.Kkasuks alates 01.05.2006.a. kuni J.Kpoolt Gümnaasiumi lõpetamiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti vabariigi kantud menetluskulud jätta I.Kkanda. Edasikaebamise kord Otsus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud 05.05.2006 esitas J.Khagi I.Kvastu elatise saamiseks. Hageja on kostja tütar ning õpib. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 1 500 krooni kuus kuni Gümnaasiumi lõpetamiseni.

Eelistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 1 000 kroomi kuus. Kostja võttis hagi õigeks ja nõustus maksma elatist 1 000 krooni kuus alates 01.05.2006.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. J.Ksünnitunnistusest tuleneb, et I.K on tema isa (toimiku lk 6). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 kohaselt elatise täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §-s 61 sätestatust. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.2006. Vastavalt PKS § 61 lg-le 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise 1 000 krooni kuus väljamõistmist alates 01.05.2006. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leidis, et kuivõrd kostjal on veel ka kaks alaealist last ning pooled jõudsid kohtuistungil kokkuleppele, siis I.Ktuleb välja mõista elatis 1 000 krooni kuus J.Kkasuks alates 01.05.2006.a. kuni hageja poolt Gümnaasiumi lõpetamiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik