Legislator Case Law & Legislation
2-06-12055/5 AI generated

2-06-12055/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-06-12055/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-06-12055/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

2-06-12055 KOOPIA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2006.a Jõgeva linn Tsiviilasja number 2-06-12501 Tsiviilasi Rxxxx Hxxxxxxavaldus vanema kande vaidlustamises pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rxxxx Hxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Puudutatud isik: Pajusi Vallavalitsus, asukoht Kalana küla Pajusi vald

Puudutatud isik: VxxxxxRxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 13.06. ja 27.09.2006.a RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Rxxxx Hxxxxx avaldus lapse Rxxxx Hxxxxxxsünniakti vanema Rxxxx Rxxxxxxx kohta tehtud kande vaidlustamises.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Rxxxx Hxxxxxxxx riigituludesse riigilõiv 200 krooni ja menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu 59,4 krooni. Riigituludesse väljamõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenr 2800049874 SEB Eesti Ühispangas, selgituseks märkida tsiviilasja number. Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele

2

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võivad esitada avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning vallavõi linnavalitsus.

Kohus tuvastas:

Avaldaja nõue Rxxxx Hxxxxx esitas kohtule avalduse, millise kohaselt tema ja Rxxxx Rxxxxxx abielu sõlmiti xxxxxxxxxx.a. Abielust sündis tütar Kxxxxx Rxxxxxxxxxxxxxxxx.a. Poolte kooselu lõppes 15 aastat tagasi, abielu lahutati 20.02.2006.a. xxxxxxxxxx.a sündis Rxxxx Hxxxxxx poeg Rxxxx Hxxxxxx kelle sünnitunnistusele kanti Perekonnaseaduse § 39 kohaselt isana Rxxxx Rxxxxx. xxxxxxxxxx.a Rxxxx Rxxxxx suri. Rxxxx Hxxxxx isa ei ole Rxxxx Rxxxxx. Rxxxx Hxxxxxxxxon teada lapse bioloogiline isa, kuid ta ei soovi isa kandmist sünnitunnistusele. Rxxxx Hxxxxx taotleb tuvastada Rxxxx Hxxxxx mittepõlvnemine Rxxxx Rxxxxxxx ja kustutada Rxxxx Hxxxxx sünnitunnistusele tehtud kanne isa kohta.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Avaldaja ja Rxxxx Rxxxxxx abielu sõlmiti xxxxxxxxxx.a Viljandi Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas (tl 20). Abielu ajal on sündinud poeg RxxxxxHxxxxxxxxxxxxxxxx.a (tl 5). Abielu lahutati Tartu Maakohtu 20.02.2006.a otsusega (tl 7). Rxxxx Rxxxxx suri xxxxxxxxxx.a (tl 8).

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 579 lg 2 kohaselt avalduse alaealise sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isiku, kelle põlvnemist vaidlustatakse, eestkostja. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg 2 kohaselt seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Seega on Rxxxx Hxxxxxx õigus vastav avaldus esitada.

TsMS § 580 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema kande vaidlustamise pärast isiku surma menetluses ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist kohus peab vajalikuks. Käesoleval juhul on lapse teine vanem – tema ema – avalduse esitanud ning oma seletuse andnud. Rxxxx Hxxxxx seletuse kohaselt on ta Rxxxx Rxxxxxxx eraldi elanud 15 aastat, Rxxxx Rxxxxx ei ole Rxxxx Hxxxxx isa. Rxxxx Rxxxxx ei ole taotlenud Rxxxx Hxxxxxxülalpidamiseks toitjakaotuspensioni ja ei kavatse seda ka teha. Rxxxx Hxxxxx ei soovi lapse tegeliku isa kandmist sünnitunnistusele. Surnud Rxxxx Rxxxxxx ema Vxxxx Rxxxxx, kelle kohus kaasas puudutatud isikuna, on teatanud, et tal ei ole vastuväiteid lapse sünniaktis kande muutmisele. Seaduses nimetatud seotud isikuid – surnud isiku isa, abikaasa ja täisealised lapsed – Rxxxx Rxxxxxxx ei ole. Muude isikute ärakuulamise vajadust ei ilmnenud. TsMS § 580 lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust vallavõi linnavalitsuselt. Pajusi Vallavalitsus on andnud seisukoha, et tehtud kannet ei tuleks muuta, kuna kande muutmine kahjustab lapse huve.

3 PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kohus asja lahendamisel ei võta seisukohta asjaolu suhtes, kas Rxxxx Rxxxxx on Rxxxx Hxxxxa bioloogiline isa. Kohus asub seisukohale, et lapse huve kahjustab asjaolu, kui tema sünniaktis puudub kanne isa kohta. Avaldaja ei ole soovinud lapse sünniakti teha kannet lapse bioloogilise isa kohta. Lapse heaolu seisukohalt on oluline sünniaktis isakande olemasolu. Kande muutmata jätmisel säilib isikute ring – isa ning isapoolsed sugulased - kelle järel lapsel on õigus pärida, samuti võib isa elusolevatel sugulastel olla lapse suhtes varalisi ja mittevaralisi kohustusi.

Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 5 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskuludeks on riigilõiv 200 krooni ja menetlusdokumendi kättetoimetamise kulu 59,4 krooni, millised tuleb jätta avaldaja kanda, kuna menetlus algatatakse vaid avalduse alusel ning avaldaja poolt kohtukulude kandmist välistavaid asjaolusid ei esine.

Haide Rimmel kohtunik