2-05-758/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-758 Tsiviilasi I.R. hagi K.R. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.R. (isikukood xxxx, elukoht xxxxx Kostja K.R. (isikukood xxxx, elukoht xxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 26.09. 2006. a RESOLUTSIOON 1. Muuta Harju Maakohtu 02.02.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/1-1004/03/04 välja mõistetud elatise määra ja mõista välja K.R.’elt I.R.’e kasuks alaealiste laste K.R.’e (isikukood xxxx) ja R.R.’e (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatis 3000,- kr (kolm tuhat krooni ja 00 senti) kuus alates 10.03.2005.a. kuni 29.11.2008.a. ja alates 30.11.2008.a. kuni 10.03.2011.a. R.R.’e (isikukood xxxx) ülalpidamiseks elatis 1500,00 kr (üks tuhat viissada krooni). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigi poolt kantud menetluskulud (postikulud) summas 103,80 (ükssada kolm krooni ja 80 senti) ja hageja poolt tasumata riigilõiv 1500,00 (üks tuhat viissada krooni) välja mõista kostjalt riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

Harju Maakohtu 02.02.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/1-1004/03/04 mõisteti kostjalt välja elatis hageja ja kostja kolme ühise lapse K, K. ja R. ülalpidamiseks kokku 2000 kr kuni

Tsiviilasi nr 2-05-758 2 24.01.2005.a., sealt edasi 1333,20 kr K. ja R.R.e ülalpidamiseks kuni 29.11.2008.a. ning sealt edasi R.R.e ülalpidamiseks 666,60 kr kuni 10.03.2011.a.

Hageja töötasuks on antud menetluse ajal 5300,00 kr ja kostja töötasuks on 7000,00 kr kuus.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub muuta väljamõistetud elatise suurust ja määrata elatise suuruseks kehtiv elatise miinimummäär 1320,00 kr, millele lisandub tulumaks 343,20 kr. Seega 1663,00 kr lapse kohta.

Hageja leiab, et elatise määr on vajalik muuta, kuna suurenenud on laste vajadused ja kostja majanduslik olukord on paranenud, kuna ühe lapse K. R. elatise maksmisest on kostja vabanenud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et ta on võimeline maksma elatist 1000,00 kr lapse kohta.

Kostja majanduslik olukord ei võimalda rohkem maksta, kuna kostja oli sunnitud võtma laenu, et tasuda hagejale abikaasade ühisvara jagamise otsuse kohaselt 32 500,00 kr. Samuti on temal kulused eluaseme hooluskulud koos elektriga 1492,40 kr, lauatelefoni (koos internetiühendusega) 568,80 kr, mobiiltelefon 585,20 kr, panga järelmaksukaardi tagasimakse 370,00 kr ja eelmainitud laenu tagasimakse ca 700,00 kr , millele lisanduvad intressid. Sellele lisanduvad kostja elamiseks ja toiduks vajalikud kulutused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja vanemalt, kes ei täida laste ülalpidamise kohustust, teise vanema avalduse põhjal. PerekS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PerekS § 61 lg 3 järgi võib muuta elatise suurust vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud lapse vajaduste arvestust ja tunnistab sisuliselt hageja nõude suurust, kuid leiab, et tal ei ole tema sissetulekute ja kulutuste juures võimalik maksta elatist rohkem, kui 1000,00 kr lapse kohta.

Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjal on võimalik tema sissetulekute juures tasuda hageja poolt taotletavat elatist 1663,00 kr kuus lapse kohta.

Kohus leiab, et kostja väited selles osas, et ta ei ole võimeline maksma rohkem, kui 1000,00 kr elatist lapse kohta, ei ole põhjendatud. Samas ka hageja taotletavas suuruses elatise väljamõistmine ei ole kohtu arvates põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-05-758 3 Hageja sissetulek on 5300,00 kr. Vastavalt kostja tõenditele on tema sissetulek ca 7000,00 kr kuus. Hageja ülal pidada on kaks alaealist ja kostjal ülalpeetavaid ei ole. Kostja kanda on lisaks tavapärastele kuludele ka laenu tagastamine, mis on seotud hagejale abikaasade ühisvara jagamisega. Vastavalt esitatud maksekorraldustele on tagasimakse summa 1415,00 kr kuus kuni 2010.a.-ni.

Kõiki neid asjaolusid arvestades kohus leiab, et elatis tuleb suurendada kuni seaduses kehtestatud miinimummäärani. Peale hageja poolt taotletava elatise kinnipidamist jääb kostjale pea alampalgasuurune summa, samas, kui hagejal on mõlema lapse vajadusi arvestades see jääk märkimisväärselt väiksem.

Seega tuleb Harju Maakohtu otsust muuta ja elatist suurendada. Tulenevalt PerekS § 70 kuulub elatis uues suuruses väljamõistmisele alates hagi esitamisest st 10.03.2005.a.-st.

Kohtukulud.

TsMS RS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Seega kuulub kohaldamisele TsMS(1998).

TsMS (1998) § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb poolte endi kohtukulud jätta poolte endi kanda. TsMS (1998) § 54 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse postikulud summas 103,80 kr. TsMS (1998) § 48 lg 1 p 6 ja § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 1500,00 kr lähtudes sellest, et elatise suurust suurendati 1666,80 kr võrra (3000 – 1333,20) ja hagihinnaks on 20 001,60 kr (1666,80 x 12).

Kohtunik