2-05-647/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-647

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-647 Tsiviilasi OJ hagi AF`i (AJ/AY) vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OJ Hageja lepinguline esindaja GP Kostja AF (AJ/AY) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostja AF`ilt (AJ/AY) elatis tema sündinud DJ ülalpidamiseks

1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja OJ kasuks.

3. Elatusraha osas kuulub kohtuotsus 1 500,00 krooni ulatuses viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus

4. Kohtukulud jätta AF`i (AJ/AY) kanda.

5. Välja mõista AF`ilt (AJ/AY) riigilõiv 1 250,00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14

2-05-647

2 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Hageja nõue ja selle põhjendused

esitas OJ hagi AF`i (on kasutanud ka nime AJ/AY) vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu Abielust on pooltel sündinud DJ. Kostja on elanud Eestis alates ning kasutanud erinevaid perekonnanimesid. viibis kostja ning hiljem . Poolte abielu on lahutatud Linnakohtu otsusega (tsiviilasi nr 2/30-3878/04). Vastavalt kohtuotsusele jäeti D hageja kasvatada. Käesoleval ajal kasvatab last hageja. Hageja on S-H tudeng. Hageja saab ainult lapsetoetust 300,00 krooni kuus. Hageja ja D on faktiliselt hageja vanemate ülalpidamisel. Kostja ei abista hagejat lapse D ülalpidamisel. Hagejal ei ole võimalik üksinda tagada lapse kasvatamiseks normaalset keskkonda. Igakuiselt kulub D`le kokku 3 096,00 krooni. Hageja taotleb, et pool ülalpidamiskuludest kannaks kostja. Seoses eeltooduga palus hageja DJ ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 1 500,00 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. Lapse elukoha määramise nõudest on hageja loobunud.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. edastas EVJ kohtule VFJ saabunud dokumentide kätteandmisteatise. Nimetatud kätteandmisteatise kohaselt on kostjale AF`ile dokumendid (sh kohtukutse toimuvale kohtuistungile) isiklikult allkirja vastu kätte antud . Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Mitteilmumise põhjust ei ole kostja põhistanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja on kohtule esitanud taotluse rahuldada hagi elatise väljamõistmise nõudes tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alamäär on 3 000 krooni. PkS § 70 alusel mõistetakse elatis välja

2-05-647

3 alates elatisehagi esitamisest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 1 500,00 krooni kuus D ülalpidamiseks alates elatise hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni. Lapse elukoha määramise nõudest on hageja loobunud. Seega kohus lõpetab lapse elukoha määramise nõude osas käesolevas tsiviilasjas menetluse.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on ühe kuu elatis

1 500,00 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise väljamõistmise nõudelt riigilõivu määramisel lähtub kohus TsMS § 47 lg 2 ja §

48 lg 1 p 3 alusel väljamõistetud elatusraha maksete aasta summast ja mõistab riigilõivu

1 250,00 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna hageja oli elatise hagi esitamisel kohtukulude tasumisest vabastatud.

Kohtunik Epp Haabsaar