2-06-2949/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-2949

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-2949 Tsiviilasi K.K`i hagiavaldus I.A`i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.K Hageja lepinguline esindaja A.U Kostja I.A Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat H.L Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamine

11. oktoober 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

I Kinnitada K.K`i ja I.A`i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1. Poolte ühise lapse M.Aelukohaks on tema ema igakordne elukoht.

2. I.A kohustub kompromisslepingu kohtu poolt kinnistamisele ja menetluse lõpetamise määruse jõustumisele järgnevast kalendrikuust arvates tasuma M.Aülalpidamiseks K.K arveldusarvele nr … igakuiselt 2 200 krooni.

3. Lapsest lahus elava vanema, s.o isa, lapsega kokkusaamine lapsega toimub graafiku alusel, mille pooled lepivad elektroonilisel teel (s.o e-posti teel või SMS-i teel) kokku vähemalt üks kuu ette. Kokkulepitud graafikut ei muudeta välja arvatud ettenägematute olukordade puhul nagu haigestumine, õnnetusjuhtum vms. Sellisel juhul kohustub vanem, kes on ettenägematu olukorra situatsioonis, informeerima teist vanemat võimalikult koheselt olukorra ilmnemisel.

4. Kogu ülejäänud vajalik suhtlus lapsevanemate vahel toimub samuti elektroonilisel teel. Ettenägematute või erakorraliste olukordade puhul valib vanem informatsiooni edastamiseks sobivaima ja kiireima meetodi.

5. Kokkuleppe muutmine on võimalik poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppe või seadusest tulenevatel alustel ja korras.

6. Käesolev kompromiss tühistab sama vaidluse lahendamiseks sõlmitud varasemad suulised ja/või kirjalikud kokkulepped.

7. Pooled leiavad, et puudub seadusest tuleneva takistus kompromissi kinnitamiseks – see ei ole vastuolus heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi. Siiski on pooled teadlikud, et vastavalt TsMS § 430 lg 3, ei ole kohus kompromissiga seotud perekonnaasjades.

8. Pooled on teadlikud kompromissi kinnistamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMs § 432.

9. Käesolev kompromissleping on koostatud kolmes eksemplaris, milledest üks jääb hagejale, teine kostjale ja kolmas esitatakse Harju Maakohtule kinnitamiseks. II Lõpetada menetlus K.K`i hagis I.A`i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks seoses kompromissi sõlmimise ja selle kinnitamisega kohtu poolt. III Menetlusosaliste esindajate kulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Muud hageja poolt kantud menetluskulud jätta hageja kanda. IV Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o postikulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Hageja K.K esitas ….a kohtule hagi I.A`i vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. ….a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõudes lõpetada. Kompromisslepingus paluvad pooled jätta õigusabikulud poolte kanda. Muud hageja kantud menetluskulud paluvad pooled jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise nõudes lõpetamisele.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lgle 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS §

168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. Vastavalt hageja ja kostja taotlusele tuleb menetlusosaliste esindajate kulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Muud hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 179 lg 1 järgi võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Eesti Vabariigi tuludesse välja mõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o postikulud, jäävad selle poole kanda, kellega seoses nimetatud kulutused tehti.

Epp Haabsaar Kohtunik