2-06-14293/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-14293

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. oktoober 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14293 Tsiviilasi Elisa Mobiilsideteenused AS hagi X vastu 22 158,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Elisa Mobiilsideteenused AS (RK 10261411, asukoht Vilmsi 47 10126 Tallinn), esindaja Lindorff Eesti AS, Raido Reinsalu, Hobujaama 4 10151 Tallinn; kostja X esindaja adv Margus Mõttus, AB Sirje Must, Õpetaja 9 51003 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Resolutsioon

Jätta Elisa Mobiilsideteenused AS hagi X vastu 22 158,60 krooni nõudes rahuldamata. Jätta X menetluskulud täielikult Elisa Mobiilsideteenused ASi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas Elisa Mobiilsideteenused AS (endise nimega Radiolinja Eesti AS) kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 04.06.2001 sõlmitud liitumislepingule nr 0295893. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 11 089,90 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud summas 11 079,80 krooni. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Radiolinja Eesti AS Kasutamise Eeskirjade p 4.2.2 sätestab kliendi kohustuse arvete õigeaegseks tasumiseks. Lepingust lähtuvalt on viivis 0,5% päevas, s.o 180% aastas, tasumata summalt arvates arve tähtajast. Arvestuslikuks viivise

2 summaks on 91 292,63 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades silmas ühtlasi Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning TsMS § 133 lg 2 sätestatut, nõuab hageja kostjalt välja mõista viivis võlgnevuse põhiosast väiksemas ulatuses, s.o summas 11 078,80 krooni. Hageja esindaja on võlgnevuse sissenõudmise menetluses saatnud menetluse käigus kostja aadressile Lootuse pst 51 Tallinn, Salme 38-1 Tartu, perioodil 24.01.2002 kuni 18.03.2004 viis võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Kostjaga oldi telefoniühenduses 01.09.2005 ja 30.09.2005, mille tulemusena kompromissi saavutada ei õnnestunud. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt eeskirjade punktile 4.2.4 kohustus kostja koheselt teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest. Arvete mittesaamine, juhindudes eeskirjade punktist 6.7, ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Hageja leiab, et arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4 kohaldada antud asjas 10-aastast nõude aegumistähtaega. Hageja polnud kohustatud sulgema kostja SIM-kaarti krediidipiiri ületamisel, sest lepingusse märgitud krediidipiiri ületamine andis hagejale õiguse sulgeda SIM-kaart kuni ettemaksu tasumiseni. Kostja oli kirjavahetuse ja telefoniühenduste kaudu teadlik võlgnevusest enne kohtumenetluse alustamist. Neil asjaoludel nõuab Elisa Mobiilsideteenused AS hagis X vastu VÕSRS § 11, TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 192; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 alusel 22 158,60 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 11 079,80 krooni ja viivis 11 078,80 krooni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes hagiavaldusele hagi ei tunnistanud. Kostja taotles hageja nõudele TsÜS §-de 143 ja 146 lg 1 alusel aegumise kohaldamist. Vastavalt poolte vahel 04.06.2001 sõlmitud liitumislepingu tingimustele lepiti krediidipiiriks kokku 800 krooni. Antud juhul ületab võlgnevus mitmeid kordi kehtestatud krediidipiiri. Hageja ei ole krediidipiiri ületava võlgnevuse ja viivise tekkimise vältimiseks kasutanud eeskirjade punktides 3.10 ja 3.10.1 sätestatud õigust piirata kliendile telekommunikatsiooniteenuste osutamist, kui kliendi poolt tasumisele kuuluv rahasumma ei ole laekunud teenuse osutaja arveldusarvele viie päeva jooksul pärast arvele märgitud maksetähtaega. Hageja ei ole tõendanud kohustuste tahtlikku rikkumist. Hageja poolt osutatud teenust tarbis kolmas isik, kes ei teavitanud kostjat väidetavalt tekkinud võlgnevusest ega esitatud arvetest. Äärmisel juhul on tegemist kostja raske hooletusega, kuna ta ei kontrollinud arvete saamist ja nende tasumist. Hagejale on teada olnud kostja aadress Salme 38-1 Tartus. Sellele aadressile ei ole hageja saatnud ühtegi arvet ega meeldetuletust nagu väidab hagiavalduses.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõue tuleneb 04.06.2001 sõlmitud Radiolinja Eesti AS liitumislepingust (tl 7, 12-13) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 04.10.2001, 04.11.2001, 04.12.2001, 04.01.2002 arved (tl 29, 31, 33, 35), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 04.01.2002 arve tasuma 18.01.2002. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka

3 kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 05.06.2006, millest tulenevalt on möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002). VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks kostjale esitanud seoses tasumata arvetega pretensioone või meeldetuletusi ja kostja oleks teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud täielikult hageja kanda.

Kohtunik