2-05-3710/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-3710

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3710 (endine 2/583-5960/05) Tsiviilasi VM hagiavaldus RM’e vastu 30 000 krooni kahju hüvitamise ja viiviste summas 30 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VM Kostja: RM Kohtuistungi toimumise aeg 13. september 2006. a

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista RM’elt (IK ) tekitatud kahju 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni ja viivis 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni VM (IK ) kasuks. Kohtukulude jaotus 3. Välja mõista RM’elt riigilõiv 4 000 (neli tuhat) krooni VM kasuks. 4. Välja mõista RM’elt menetluskulu 79 (seitsekümmend üheksa) krooni ja 50 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

2 Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja . a kostjaga hoiulepingu tähtajaga üks aasta, mille kohaselt kostja kohustus hoidma temale hageja poolt üleantud arvutit väärtusega 30 000 krooni. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele pidi kostja kasutama arvutit programmeerimistööl. Enne üheaastase hoiutähtaja möödumist teatas kostja hagejale, et MM viis vaidlusaluse arvuti ära. Kostja lubas kahju hüvitada.

. a sai hageja kostjalt kirja, milles kostja kirjeldab hoiulevõetud arvuti juures tehtud parandusi. Hageja leiab, et sealjuures on arvuti konfiguratsioonilt jäänud a tasamele. . a andis hageja kostjale hoiule arvuti, mille väärtus oli 30 000 krooni. Arvuti väärtus käesoleval ajal ei ületa 1 000 krooni. Hageja ei ole nõus tagasi võtma väärtuse kaotanud arvutit. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 30 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma viivist 1% arvuti hinnast pärvas. Hageja palub välja mõista viivis 30 000 krooni.

Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Arvuti ei ole varastatud, hävinud ega töökõlbmatuks muutunud. Hagejal puudub alus nõuda 30 000 krooni tasumist. Kuna pooltevaheline leping lõppes juba . a ei saa lugeda kuus aastat hiljem esitatud nõuet mõistliku aja jooksul esitatuks, mistõttu on hageja leppetrahvi nõue esitatud aegunult. Kostja oli lepingu lõppemise ajal sõjaväes, mistõttu ei olnud tal võimalik arvutit tagastada. Hageja oleks pidanud kostjalt arvuti tagasi võtma kui kostja seda . a kirjas hagejale tagastada soovis. Hageja kirjale ei vastanud, vaid pöördus kohtusse.

Kohtuistung Kohtuistugil . a jääb hageja esitatud nõude juurde. Arvuti hind a oli 30 000 krooni, praegu tal enam mingit väärtust pole. Arvuti sihipärast kasutamist kostja poolt ei toimunudki, kostja tegi sellel oma tööd ja mängis.

Kostja jääb oma vastuväidete juurde. Kostjale oli täiendamise õigus antud, täpselt sama see arvuti enam ei ole. Arvuti tagastamise tähtajal kostjal enam lepingut alles ei olnud, see oli ilmselt kaduma läinud. Hageja arvutit tagasi ei nõudnud. Kostjal puudus reaalne võimalus arvutit tagastada, kuna viibis sõjaväes. Arvuti ei ole hävinenud, hetkel on arvuti turuväärtus 1 000 krooni. Lepingus ei ole sanktsioone selle eest, et tagastamise tähtajast on üle mindud . a pöördus hageja kostja poole, siis sai kostja lepingust koopia.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid . a hoiulepingu, millega hageja andis kostjale üheks aastaks hoiule kasutamise õigusega arvuti .

TsK § 420 lg 1 kohaselt hoiulepingu järgi kohustub üks pool (hoidja) hoidma temale teise poole poolt üleantud vara ja tagastama selle tervena. Poolte vahel ei ole vaidlust, et . a kostja hagejale arvutit ei tagastanud. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et sõlmitud leping oli kadunud. Kohtule esitatud hoiulepingu kohaselt juhul kui arvuti peaks lepingu ajal hävima või muutuma töökõlbmatuks mis tahes põhjusel, arvuti varastatakse või viiakse EV territooriumilt välja, tasub kostja hagejale 30 000 krooni 10 päeva jooksul pärast arvuti vargust, hävimist või töökõlbmatuks muutumist. Tasuga viivitamise korral maksab kostja hagejale viivist 1% (kolmsada krooni) päevas (tl 8).

3 Hageja hinnangul on arvuti väärtuse kaotanud, hageja ei ole nõus sellist arvutit tagasi võtma. Kostja hinnagul keeldus hageja alusetult . a arvutit tagasi võtmast, arvuti ei ole hävinenud, varastatud ega muutunud töökõlbmatuks. TsK § 425 lg 1 kohaselt hoidja vastutab hoiulevõetud vara kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. Ta vabaneb sellest vastutusest, kui tõendab, et vara kaotsiminek, puudujääk või rikkumine toimus mitte tema süü läbi.

Kohus on seisukohal, et käesolevaks ajaks on arvuti muutunud sisuliselt töökõlbmatuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arvuti väärtus käesoleval hetkel on 1 000 krooni. Seega on arvuti kaotanud oma väärtusest 96 %. Kohus leiab, et seoses infotehnoloogia arenguga, ei ole võimalik hagejal kasutada oma arvutit käesoleval ajal enam vajadusteks, . a oleks hagejal veel võimalik olnud.

Kohtule on esitatud . a kostja kiri hagejale, milles kostja soovib arvutit hagejale tagastada (tl 9). TsK § 425 lg 3 kohaselt kui vara hoiuleandja pärast lepingus ettenähtud hoiutähtaja või hoidja poolt § 422 korras nimetatud tähtaja möödumist vara tagasi ei võta, vastutab hoidja selle vara edasise kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest ainult temapoolse tahtluse või raske ettevaatamatuse korral. Kostja vastuväite kohaselt . a hageja kostjalt arvutit tagasi ei nõudnud ega sellele järele ei tulnud. Kostjal puudus reaalselt võimalus arvuti tagastamiseks, kuna viibis sõjaväes.

Pooltevahelise lepingu kohaselt pidi . a kostja tagastama hagejale täielikus töökorras ja defektideta arvuti samas või paremas konfiguratsioonis. Kohus leiab, et kostjal oli võimalus arvuti tagastada nii enne ajateenistusse minemist, kui ka pärast sealt naasmist. Kostja seda ei teinud. Kohtu arvates puudus ka hagejal reaalne võimalus arvuti tagasi võtmiseks, kuna ajateenistusse minemisest kostja hagejat ei teavitanud.

Kostja palub kohaldada aegumist, kuivõrd leping lõppes juba 19.08.1999. a. Kostja on seisukohal, et kuus aastat hiljem esitatud nõuet ei saa pidada mõistliku aja jooksul esitatuks. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Kuni . a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002. a kehtiv TsÜS § 146 lg 1 järgi on üldiseks aegumistähtajaks kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. VÕSRS § 9 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a. Hageja esitas hagi kohtusse 27.06.2005.a, seega tähtaegselt.

Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 30 000 krooni ja viivis 30 000 krooni.

Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 52 lg 5 ja § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 79.50 krooni ning TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 4 000 krooni.

4
Karin Sonntak Kohtunik