2-06-4850/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-4850

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4850 Tsiviilasi, hageja nõue V P hagi N P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V P /isikukood, elukoht: / Kostja: N P /isikukood, elukoht: Asja läbivaatamise kuupäev 18.09.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: V P Kostja: N P Sekretär Jekaterina Yakovleva Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt

1. Välja mõista N P elatis igakuuliselt poja K P (sündinud a) ülalpidamiseks alates 01.01.2006.a. 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni kuni poja täisealiseks saamiseni V P kasuks.

2. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

3. Välja mõista N P riigituludesse riigilõiv 1 000 /üks tuhat/ krooni. Anda N P tähtaeg riigilõivu tasumiseks /Rahandusministeeriumi /registrikood / konto nr 221023778606 Hansapangas või konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136/ 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu

4. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.10.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hagiavalduse sisu

06.03.2006.a esitas V P Viru Maakohtule hagi N P vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt V P ja N P on abielus alates.a. Abielust omavad pooled kaks last – V ja K. Abielusuhted faktiliselt lõppesid 2005.a veebruaris seoses sellega, et kostja ilmus tihti koju alkoholijoobe seisundis, solvas hagejat, kodus olid pidevalt skandaalid, mille tõttu oli hageja sunnitud koos poegadega kolima ära hageja ema majja, mille ta sai pärandiks. Alates abielusuhete lõppemise momendist ei täida kostja oma laste ülalpidamiskohustusi. 19.01.2005 sai vanem poeg V 18-aastaseks, s.t ta sai täisealiseks, ja noorem poeg K on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja sissetulek moodustab kokku 4 630 krooni. Laste vajadused moodustavad kokku 24 460 krooni.

2-06-4850

Hageja palub: 1) mõista kostjalt välja alates 2005. aasta veebruarist kuni 2005. aasta detsembrini (kaasaarvatud) elatis poja K P ülalpidamiseks suuruses 1 345 krooni ning koos tulumaksu arvestusega 1 667 krooni igakuiselt; 2) mõista kostjalt välja poja K P ülalpidamiseks alates 2006. aasta jaanuarist kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 31.10.2010, elatis suuruses 1 500 krooni ning koos tulumaksu arvestusega 1 860 krooni igakuiselt; 3) kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Oma vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt. Hageja märkis, et lapse ülalpidamiseks on alates 2006.a jaanuarist nõus maksma kuus 1 500 krooni. Ei ole nõus maksma eraldi tulumaksu selle summa pealt, kuna vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eesti kuupalga alammääraks on 3 000 krooni, mis on brutosumma ning sellest lähtuvalt on ka igakuise elatusraha minimaalsumma 1 500 krooni, mille sisse on arvatud ka tulumaks. Vastavalt sellele on kostja nõus maksma lapse elatiseks igakuiselt 1 500 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni, kuna kostja sissetulekuks on Eesti Vabariigi minimaalpalk 3 000 krooni. Rohkem ei ole kostja materiaalselt võimeline maksma. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmise nõudega eelneva aasta eest tagasiulatuvalt. Kostja on täitnud oma lapse suhtes vanemakohustusi, mis arvab enda hulka ka ülalpidamiskohustuse. Samuti on kostja eelneva aasta jooksul ning praeguse momendini maksnud regulaarselt korteriüüri ning hagejaga ühiselt võetud tarbijakrediidi igakuist laenusummat, mis on ainukesteks tõenditeks kulude kandmise osas, kuna ostetud asjade tšekke kostja ei ole alles hoidnud. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 2, määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Eelneva aasta kestel ei ole lapsel olnud vajadust täiendavaks elatise maksmiseks, kuna ülalpidamiskohustust täitis regulaarselt. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 lähtuvalt, määratakse elatise maksmine lapsele, kui lapsevanem ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

Kostja palub jätta rahuldamata hageja eelneva aasta elatise nõude ning määrata lapse elatise summas 1 500 krooni hagi esitamise kuupäevast.

Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas hageja, et on nõus elatisega 1 500 krooni alates jaanuarist 2006.a. Kostja on nõus maksta 1 500 krooni alates 01.01.2006.a

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2006.a – 1 500 krooni).

PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Vaidlust ei ole, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras.

Kohus leiab, et hagi on osalisel põhjendatud, et kostjalt tuleb välja mõista elatis seaduses

2-06-4850

sätestatud miinimumsummas alates jaanuarist 2006.a.

Vaidlus poolte vahel on selle üle, et kostja poleks üldse lapse ülalpidamiskohustust täitnud, mis võiks olla aluseks tagasiulatuvalt elatise nõude esitamiseks. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud korteriüüri ja tarbijakrediidi igakuist laenusummat, mille üle ei ole vaidlust, et see on ka osa lapse lapse huvides kantud summadest. Muid tõendeid aga lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Samas ei ole ka kostja esitanud kohtule tõendeid, et oleks täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega leiab kohus, et on põhjendatud elatist välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.01.2006.a., millega on kostja oma kirjalikus vastuses hagile nõustunud.

Kohtu arvates ei ole kosja esitatud tõendid kohtuistngil sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks miinimumelatisvahenditest. Kuna kostja töötasu on 3000 krooni kuus, teistsuguseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, siis ei pea võimalikuks hageja nõuet välja mõista kostjalt elatis 1860 krooni igakuuliselt. Kohus leiab, et väike sissetulek ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustust alla lapse vajaduste alammäära. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, kostjal on kindel sissetulek ja tal on võimalik tööl käia, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus..

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Antud hagihinna, mis moodustab 13 500 krooni /1 500 /elatise suurus/ x 9 /kuud/, suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1 000 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik

Iris Kangur