2-06-1094/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-1094

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-1094 Tsiviilasi xxx hagi xxx AS-i vastu 1092 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja: xxx AS (registrikood xxx; asukoht xxx) - kostja lepinguline esindaja: advokaat Toomas Vaher (Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid; asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn)

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata xxx hagi xxx AS-i vastu 1092 krooni saamiseks. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud hageja kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale xxx (isikukood xxx) riigilõiv 842 (kaheksasaja neljakümne kahe) krooni ulatuses ning kanda nimetatud summa tema arvelduskontole nr 1103568985 Hansapangas.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

2 kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. oktoobril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. 18. jaanuaril 2006.a (postitamise kuupäev) esitatud hagiavaldusest ja 10.02.2006.a hagiavalduse täpsustusest tulenevalt viis hageja 29. oktoobril 2004.a kostja Võrus asuvasse vastuvõtupunkti 2,8 tm kasepaberipuud. Puude eest pole hageja käesoleva ajani raha saanud, vaatamata vastavasisulistele korduvatele pöördumistele politseisse ja kostja juhtkonna poole. Hageja palub kaasabi enda õiguste tagamisel. Hageja palub nõuda kostjalt välja puude maksumus 1092 krooni ja kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista.

2. Hageja pakkus 29. oktoobril 2004.a kostjale müügiks kasepuitu kostja keeldus puitu vastu võtmast ning müügilepingut sõlmimast, kuna puudusid puidu päritolu ja raiumise seaduslikkust tõendavad dokumendid (nõuetekohane veoseleht, väljavõte kinnistusraamatust või muu omandiõigust tõendav dokument, samuti metsateatis raie seaduslikkuse kohta). Samuti ei vastanud puit kostja poolt soovitavale kvaliteedile. Vaatamata kostja keeldumisele pakutud puitu osta või ka hoiustamiseks vastu võtta, laadis hageja kahtlase päritoluga kasepuidu ajutiselt maha põhjendusega, et sõiduki tehniline seisukord ei võimalda puitu tagasi vedada (sõiduki kast purunes). Kuigi hageja pidi puidu esimesel võimalusel ära vedama, ta seda siiski ei teinud, vaid selle asemel asus jätkuvalt nõudma kostjalt kasepuidu ostmist. Pooled ei saavutanud kokkulepet müügilepingu suhtes ning hageja ja kostja vahel ei ole kunagi müügilepingut ega mistahes muud lepingut sõlmitud. Samuti on kostja jätkuvalt keeldunud hageja pakutud puitu vastu võtmast. Hagejal on pidevalt olnud vaba voli oma puit ära vedada ning kostja on ka korduvalt palunud hagejal seda teha.

3. Kostja hinnangul ei tõenda hagile lisatud ruudulisel paberilehel olevad märkmed puidu vastuvõtmist. Kostja oletab, et kõnealused märkmed võivad olla koostatud mõne kostja töötaja poolt selleks, et esmaselt kokku arvestada hageja poolt pakutud puidu kogus, kuid kuna lepinguni ei jõutud, ei oma vastav puidukoguse arvestus mingisugust tähtsust. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja poolt pakutud puidukogus, mida kostja keeldus ostmast ja vastu võtmast, võis olla 2,8 tm. Kostja vaidleb vastu eelnimetatud ruudulise märkmepaberi asja materjalide juurde võtmisele.

4. Käesolevaks hetkeks on kostja oma tegevuse hagis kirjeldatud ajal kasutusel olnud puidu vastuvõtuplatsil lõpetanud. Kostja tegevuse ärakolimise järgselt jäi materjal kostjast puutumatuna samasse kohta, kuhu hageja oli selle maha laadinud. Kostja ei ole vaidlusalust materjali omandanud ega õiguslikult ega faktiliselt enda valdusse võtnud.

5. Õiguslikult tugineb kostja enda vastuväidetes võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg-le 1 ja § 14 lg-le 3.

MENETLUSE KÄIK 6. 18. augustil 2006.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20. päeval pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist. Sama kohtumäärusega keeldus kohus hagiavaldusele lisatud

3 ruudulise märkmepaberi (hagiavalduse lisa nr 1) tõendina asja materjalide juurde võtmisest ning tagastas selle hagejale.

7. 18. augusti 2006.a kohtumäärus on nii hagejale kui kostja esindajale kätte toimetatud 23.augustil 2006.a. Täiendavaid dokumente ega taotlusi pooled määruses antud tähtaja jooksul kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Seoses kohtuniku korralise puhkusega perioodil 25. septembrist kuni 4. oktoobrini 2006.a teeb kohus otsuse avalikult teatavaks 9. oktoobril 2006.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja on sisuliselt väitnud, et müüs kostjale 29. oktoobril 2004.a 2,8 tm kasepaberipuud. Kostja on vaielnud hageja eelnimetatud väitele vastu, leides, et pooled ei saavutanud kokkulepet müügilepingu suhtes ning hageja ja kostja vahel ei ole kunagi müügilepingut ega mistahes muud lepingut sõlmitud. Samuti on kostja jätkuvalt keeldunud hageja pakutud puitu vastu võtmast.

10. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 1 ja 2 on tõendamisest vabastamise alusteks asjaolu üldtuntus ja poole omaksvõtt.

12. Kohtu hinnangul ei ole müügilepingu sõlmimine poolte vahel 2,8 tm kasepaberipuu võõrandamiseks käesoleval juhul tõendatud. Kostja vastuväidete kohaselt pooled müügilepingu oluliste tingimuste osas kokkulepet ei saavutanud, kuna hagejal ei olnud esitada puidu päritolu ega raiumise seaduslikkust tõendavaid dokumente ning lisaks ei vastanud puit kostja poolt soovitavale kvaliteedile. Hageja ei ole esitanud tõendeid müügilepingu sõlmimist puudutavate väidete kinnituseks. Hageja esitatud tõendid kinnitavad kohtu arvates kaudselt pigem kostja vastuväiteid (vt toimik, lk 6,7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15).

Vaidlustamata asjaolude kohaselt toimusid poolte vahel läbirääkimised kõnealuse puidu müümiseks kostjale, kuid kooskõlas VÕS § 14 lg-ga 3 ei tulene lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikutele kokkuleppe mittesaavutamisel läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi. Samas on kohustuse rikkumine lepingueelsete läbirääkimiste faasis osundatud sätte kohaselt võimalik, kui isik käitub läbirääkimisi pidades pahauskselt. Käesoleval juhul ei ole aga hageja väited kostja pahauskse kohta millegagi tõendatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 139 sätestatule tuleb eeldada kostja heausksust.

Seega ei ole tõendatud kostja lepinguliste kohustuste olemasolu hageja ees ning ei saa eksisteerida ka vastava kohustuse rikkumisest tulenevat nõuet summas 1092 krooni. Lähtudes

4 hagi aluseks olevatest asjaoludest, puudub hagejal kohtu hinnangul kostja vastu ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõue.

13. Lätudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. Kohus ei arvesta tõendina hageja poolt esitatud metsamaterjali veoselehe (vt toimik, lk 5), kuna see dokument ei sisalda andmeid tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsate asjaolude kohta.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda.

16. Hageja on käesoleval juhul tasunud hagilt riigilõivu 1092 krooni (vt toimik, lk 22). 13. veebruaril 2006.a saabus kohtusse hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub TsMS § 150 lg 1 p-st 1 lähtuvalt rahuldamisele, kuna lõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lg 1). Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Lähtudes hagihinnast 1092 krooni ning võttes aluseks riigilõivuseaduse § 37 ja sama seaduse lisa 2, tulnuks hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõivu 250 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu 842 krooni võrra enam seaduses ettenähtust. Enamtasutud osas kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele.

Indrek Parrest kohtunik