2-06-11532/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-06-11532

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.augustil 2006.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-11532 Tsiviilasi MNa hagi JV vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MN, isikukood * elukoht * Kostja: JV, isikukood *, elukoht * Asja läbivaatamise aeg 09.augustil 2006.a. kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi. Suurendada 14.märtsi 1995.a. Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-128/95 JVlt väljamõistetud elatist 400.00 kroonilt 1500.00 kroonile. Välja mõista JVlt igakuuliselt elatis 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni MNa kasuks lapse (isikukood *) ülalpidamiseks alates 12.maist 2006.a. kuni *a., kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 3). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue Poolte kooselust on sündinud *a. tütar * (tl 3). Poolte abielu sõlmiti 15.oktoobril 1993.a. ja lahutati 27.märtsil 1995.a. Vastavalt Pärnu Maakohtu 14.märtsi 1995.a. otsusele on kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud tütar * ülalpidamiseks elatis 400.00 krooni kuus alates 13.jaanuarist 1995.a. (tl 6-7), kuid nimetatud elatise nõudest on hageja 1996.a. loobunud, sest hageja võimalused võrreldes kostjaga olid paremad. Viimased kuus aastat on kostja hagejale saatnud alguses 500.00 krooni ja hiljem 700.00 krooni kuus. Kuna muutunud on nii hageja materiaalsed võimalused kui ka lapse vajadused, siis on hageja soovinud kostja poolt elatise suurendamist, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kuigi hageja on algselt nõudnud elatise suurendamist 1700.00 kroonini, on ta vähendanud oma nõuet ning PkS §-de 60 ja 61 alusel taotleb elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimummäärani, s.o. hagiavalduse esitamise aja seisuga 1500.00 kroonini kuus.

Kostja vastuväited Kostja ei vaidle elatise nõudele vastu, kuid on nõus elatise suurendamisega 1000.00 kroonini kuus. Kostjal on praegusest abielust kaks last ning lisaks kahele lapsele on kostja abikaasa lapsega kodus ning kostja töötasu on pere ainuke sissetulek. Lisaks kannab kostja täiendavaid kulutusi autoga töölkäimise tõttu, kuna muud transpordivõimalust ei ole. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas jäävad tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (tl 13-17).

Menetluse käik Kostja ei ole pidanud vajalikuks osalemist kohtuistungil. Kuna mõlemad pooled on oma tõendid esitanud ning kohus on kostja seisukoha välja selgitanud, võib TsMS § 410 alusel vaatamata kostja puudumisele asja lahendada sisuliselt.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused PkS § 60 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. PkS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. PkS § 49 alusel on mõlemal poolel lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg 3 annab vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel õiguse huvitatud isikule elatise suurust muuta, mida on hageja ka antud juhul teinud, lähtudes sama sätte lg-st 4, mille kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud nüüdseks juba 15-aastase lapse vajadusi, kuid on leidnud, et tema materiaalne olukord seda ei võimalda. Tõendamist on leidnud, et mõlemal poolel on loodud uus pere. Ka hagejal on lisaks lapsele, kellele ta elatist nõuab, veel kolm last (tl 4; 8). Nii hageja kui ka kostja töötavad ning nende palgatõenditest nähtub, et kostja töötasu on siiski suurem (tl 5; 18). Lisaks puuduvad tõendid, mis tingiksid poolte võrdsusest kõrvalekaldumise nende varalisest (kinnisja vallasvara) kindlustatusest lähtudes. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla PkS § 64 lg-s 4 nimetatud alammäära juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas on lapsega kooselaval vanemal rahaline koormus lapse ülalpidamiseks niigi suurem ning kohtu arvates ei võta eelpoolnimetatud säte vanemalt, kes lapsega koos ei ela, kohustust töötada vajadusel suurema koormusega. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla seadusega sätestatud alammäära. Ka ei ole kohus tuvastanud elatise suuruse vähendamise aluseid PkS § 61 lg-s 6 sätestatud alustel.

Hageja on nõudnud kostjalt elatist PkS § 61 lg 4 alusel, mis on ühele lapsele mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 01.jaanuarist 2006.a. ühele

lapsele 1500.00 krooni kuus. Nimetatud elatis vastab lapse vajadustele ning on põhjendatud poolte varalist seisundit arvestades. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kostja kanda kõik menetluskulud, s.o. asja läbivaatamise kuluna menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud ja riigilõiv ning hageja taotlusel ka tema menetluskulud, esitades kohtule vastava avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asja läbivaatamise kulud ja riigilõiv kuulub sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks vastava kohtumääruse alusel pärast lahendi jõustumist.

Ingrid Niinemägi Kohtunik