2-06-3891/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-3891

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2006. a Tallinn Tartu mnt 85 Tsiviilasja number 2-06-3891 Tsiviilasi ERGO Kindlustuse AS hagi L.K vastu liikluskahju nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood xxx, asukoht Narva mnt 59, Tallinn) esindaja Olavi-Jüri Luik (Narva mnt 59 Tallinn 10152) Kostja L.K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuotsus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista L.K ERGO Kindlustuse AS kasuks liikluskahju ja kahjukäsitluskulud kokku 32 271 (kolmkümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni 39 senti.

Kohtukulude jaotus Jätta ERGO Kindlustuse AS ja Eesti Vabariigi poolt kantud menetluskulud L.K kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista tekitatud liikluskahju summas

32 271.39 krooni.

Hagiavalduse ja lisade kohaselt toimus 23.05.2005.a Tallinnas Kaarli pst – Roosikrantsi tänava ristmikul liiklusõnnetus, kusR.J , kes juhtis joobes kostjale kuuluvat sõidukit xxx, reg märgiga xxx, sõitis ette peateel liikunud sõidukile Mercedes Benz Sprinter, reg märgiga xxx. Liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju OÜ-le Evison Grupp. Kostja sõiduki suhtes oli sõlmitud ERGO Kindlustuse AS-s liikluskindlustuse tavaleping. Kehtivat liikluskindlustuse poliisi kostjal seadust eirates sõlmitud ei olnuds.t perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata kindlustusmakse. Hageja on liikluskindlustuse lepingu alusel teostanud kannatanule põhjustatud kahju väljamakse summas 28 062.08 krooni. Nimetatud summale lisanduvad kahjukäsitluskulud summas 4209.31 krooni. Seega moodustab kostja koguvõlgnevus ERGO Kindlustuse AS ees 32 271.39 krooni. Hageja saatis kostjale tulenevalt Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 48 lg 2p 6 ja lg 3 pretensiooni regressinõudega. Kostja pretensioonile ei vastanud ning pole asunud ka hageja nõuet rahuldama. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja oli sõiduauto xxx suhtes kindlustusvõtjaks, mistõttu LKindlS § 48 lg 2 p56 alusel on hagejal regressiõigus ainult kindlustusvõtja s.o kostja vastu.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja oli seisukohal, et hagi peab olema suunatud kahjutekitaja vastu. Kostja teatas, et 23.05.2005.a toimunud liiklusõnnetus ei olnud tema poolt sooritatud ning ta ei viibinud ka autos. Kostja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi R.J , kellel puudus volitus sõiduauto kasutamiseks ning kes kasutas autot kostja teadmata. R.J on süü omaks võtnud. Kostja oli teadlik, et autol puudus kehtiv kindlustus ning seetõttu ei pidanud õigeks autot juhtida.

Kohus määras 16.08.2006.a määrusega asja menetlemiseks kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel, kuna pooled olid kirjaliku menetlusega nõus.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal oli hageja juures sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping, kui see oli 23.05.2005.a maksevaba. Nimetatud asjaolu tõendab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljatrükk (t lk 4), millest nähtub, et sõiduki xxx, suhtes oli leping sõlmitud 21.01.2005.a, poliis kehtis 21.01.2005-20.04.2005.a, leping oli 23.05.2005.a maksevaba. LKindlS § 19 lg 7 kohaselt ei või lepingu maksevabal perioodil nimetatud sõidukiga liikluses osaleda, kuid kindlustusandjal on lepingust tulenevad õigused ja tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus. Sama paragrahvi lõige 9 sätesta aga, et juhul kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt sisse nõuda maksevaba perioodi eest kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et 23.05.2005.a toimus sõiduki Ford Taurus, reg märk xxx, süül liiklusõnnetus, kus tekitati kahju sõidukile Mercedes Benz Sprinter, reg märk xxx. Fordi juhtis R.J . Nimetatud asjaolud on tõendatud teatega liiklusõnnetusest (t lk 5), seletuskirjaga (t lk 6-7), konstaabel Aire Sarapuu vastusega järelepärimisele (t lk 8). Kannatada saanud sõidukil oli õnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustuspoliis (t lk 9). Liiklusõnnetusega tekitati Mercedese õiguspärasele kasutajale OÜ-le Vanalinna Ehitus kahju 2000.- krooni ja omanikule Evison Grupp OÜ-le kahju kokku 26 062.08 krooni. Tekitatud kahju on hageja poolt hüvitatud. Kahju suurus ja selle hüvitamine on tõendatud sõiduki ülevaatuse aktiga (t lk 11-12), nõudega liikluskahju hüvitamiseks (t lk 13),

kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega 15.12.2005 (t lk 14), AS Silberauto Järve pakkumise ja 11.07.2005.a arvega (t lk 15-17), liikluskahju väljamaksu arvestus-otsusega 15.12.2005.a (t lk 18), nõudega omavastutuse hüvitamiseks ja arve (t lk 19- 20) ning liikluskahju väljamaksu arvestus-otsusega 10.01.2006 (t lk 21).

LKindlS § 49 lg 2 p 6 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti sama seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Seega vastutab sõidukiga, mille suhtes kehtib maksuvaba kindlustusleping, tekitatud kahju eest kindlustusvõtja, kelleks on käesoleval juhul kostja. Kostja vastuväited, et kolmas isik Raivo Jürna kasutas sõidukit volituseta ja on kahju tekitamises süü omaks võtnud, ei vabasta kostjat kui kindlustusvõtjat vastutusest. Kostja ei olnud teatanud politseile, et temale kuuluv sõiduk on tema tahet vastaselt tema valdusest välja läinud (kas varastatud või ärandatud). Seega puuduvad vastutusest vabanemise alused. Kohus selgitab, et kuna liiklusõnnetuse tekitamises oli süüdi kolmas isik, kes on sellega ilmselt tekitanud kahju kostjale, on kostjal omakorda tema vastu nõudeõigus.

LKindlS § 49 lg 3 kohaselt nõutakse samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjustatud kulu. Seega kuulub kostjalt lisaks otsesele liikluskahjule sisse nõudmisele ka hageja poolt kindlustusjuhtumi menetlemisel tehtud kulutused summas 4209.31 krooni.

Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda ja lõike 1 alusel jäävad kostja kanda ka kohtu poolt asja läbivaatamisel tehtud kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik