2-06-23863/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-23863 Tsiviilasi K.V avaldus kaasomandi lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.09.2006 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik K.V määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2006 määrus.

2. Saata K.V avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud, esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

1. 05.09.2006 esitas K.V kohtule avalduse, milles palus lõpetada kaasomand x elamule, milleks määrata kindlaks iga reaalosa juurde kuuluva kaasomandiosa suurus ja kõigi reaalosade kuuluvus.

2. Harju Maakohtu 11.09.2006 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus leidis, et avaldusega ei ole võimalik saavutada seda eesmärki, mida avaldaja taotleb. Kaasomandi lõpetamise nõuet ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on hagimenetluses on kaasomanike vahel lahendatud omandiõiguse küsimused - mitteeluruumide kuuluvus AS-le D ja OÜ-le S. Samuti ei saa kaasomandi lõpetamisel otsustada, kas OÜ D poolt mõttelise osa omandamise tehing on tühine või mitte. Nimetatud vaidlusi ei saa lahendada kaasomandi lõpetamise vaidluse raames. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 12 lg 5 raames saab muuta ehitise omandiosasid, mitte nende kuuluvust. Kaasomandi osade kuuluvuse nõuded on kohtus menetluses.

Määruskaebuse taotlus ja põhjendused

3. K.V palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtu menetlusse. Avaldaja leiab, et kohtu järeldused tulenevad materiaalõiguse väärast tõlgendamisest ning kohus rikkus asja menetlusse võtmisest keeldumisel protsessiõiguse normi.

4. AÕSRaksS § 12 lg 5 annab igale vallasasjana eluruumi omavale isikule (kui konkreetse korteri juurde kuuluva ehitise muu mõttelise osa kaasomanikule) õiguse nõuda hagita menetluses kaasomandi lõpetamist, kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist. Antud asjas ongi avaldaja palunud lõpetada kaasomand x elamule, milleks tuleb määrata kindlaks iga reaalosa juurde kuuluva kaasomandiosa suurus ja reaalosade kuuluvus. Kõrvuti konkreetse korteri omandanud isikutega kuulub elamu mitmetele isikutele üksnes mõttelise osana, so ilma reaalosasid kindlaks määramata. Seejuures ületab ehitusregistris omanikuna märgitud isikutele kuuluvate omandi mõtteliste osade summa 100% (on 137%). Need asjaolud takistavad korteriomandite seadmist. Kuna kaasomanikud, kellele omandiõiguse tekkimise aluseks olnud tehingute ja ehitusregistri andmete järgi nagu ei kuulukski ehitise reaalosa, ei ole midagi ette võtnud oma reaalosa kindlaksmääramiseks ja ilmselt väärana näidatud mõtteliste osade suuruste vastavusse viimiseks tegelikkusega, esitaski avaldaja avalduse kohtusse. On mõeldamatu, et kohus saaks teha otsuse kaasomandi lõpetamiseks AÕSRakS § 12 lg 5 järgi, hoidudes reaalosade ja mõtteliste osade kuuluvuse kindlaksmääramisest. Ebaõige on kohtu järeldus, et riik ei pea avaldaja taotletavale õigusele või huvile õiguskaitset andma ja avaldusega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada.

5. Esimese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle alates TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule.

7. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg-s 1 sätestatust tulenevalt kehtib see ka hagita asjas esitatud avalduse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus kohus eelnimetatud sätetele tuginedes K.V avalduse menetlusse võtmisest ebaõigesti.

8. AÕSRakS § 12 lg 5 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse AÕS §-e 76 ja 77. Kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Seega annab seadus K. V õiguse esitada avaldus kaasomandi lõpetamiseks ja kohtu seisukoht, nagu ei oleks avaldusega võimalik saavutada seda eesmärki, mida avaldaja taotleb, on ekslik. Avaldaja on avalduses põhjendanud, millistel asjaoludel ta kaasomandi lõpetamist AÕSRakS § 12 lg 5 järgi soovib.

9. Kui kohus leiab, et asjas lahendi tegemine sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni (TsMS § 356 lg 1), kuid see ei anna alust avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav