2-06-16637/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-16637

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

03. oktoober 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16637 Tsiviilasi S.P. hagi M.P. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S.P. kostja M.P. Kohtuistungi toimumise aeg

19. september 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Regina Rošik RESOLUTSIOON Rahuldada S.P. hagi M.P. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Lahutada M.P. , ja S.P. , abielu, mis on registreeritud 21. jaanuaril 1989 Jõgeva Rajooni Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 6. Jätta S.P. perekonnanimeks pärast abielulahutust X. Välja mõista M.P. lt S.P. kasuks alates 01. jaanuarist 2006 elatis:

• 2000 (kaks tuhat) krooni kuus tütar ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni

• 2000 (kaks tuhat) krooni kuus tütar ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni

• Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Lahendada riigilõivu väljamõistmine kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 21.01.1989 Jõgevamaa Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud kaks last. Lapsed elavad hageja juures. Hageja taotleb abielu lahutamist, sest selle jätkamine on muutunud võimatuks kostja alkoholi liigtarvitamise tõttu. Poolte abielulised suhted on lõppenud 12.01.2006. Laste ülalpidamiseks kulub 8860 krooni kuus. Arvestades poolte varalist seisundit taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist kummagi lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtule esitamist alates 01.01.2006.

Kostja vastuväited Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega kohtuistungile ilmunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kostja kohtukutse on vastu võtnud äi. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole õigeaegselt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. TsMS §-de 410; 414 lg 1 alusel lahendab kohus asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutunnistusega (tl 6) on tõendatud, et poolte abielu on registreeritud 21. jaanuaril 1989 Jõgeva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Sünnitunnistustega (tl 7, 8) on tõendatud, et X PKS §-de 27 lg 1; 29 lg 1, 2 kohaselt lahutatakse abielu perekonnaseisuasutuses või kohtus, kusjuures kohus lahutab abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või abikaasa soovib koos abielu lahutamisega elatise väljamõistmist ja abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletuse kohaselt töötab kostja kolmandat aastat Tallinnas. Selle aasta maikuust on poolte abielulised suhted lõppenud: kostja ei tulnud enam koju ega vastanud tema telefonikõnedele. Hageja väitel on kostjal tekkinud uus suhe. PKS § 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel. Seega on ka abielu jätkamiseks vajalik kahe inimese ühine tahe. Kuna hageja on kostja alkoholi liigtarvitamise tõttu välistanud abielu jätkamise, on kohtu arvates poolte abielu jätkamine muutunud võimatuks ja abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil jätab kohus hagejale abiellumisel võetud perekonnanime. PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Elatisehagi on kohtule esitatud 03. juulil 2006 ja hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01. jaanuarist 2006. PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Lapsed elavad hageja juures. Lapsed on vanuses 16 ja 17 aastat. Hageja esitatud kalkulatsiooni järgi kulub laste ülalpidamiseks 8860 krooni kuus. Hageja teenib miinimumpalka. Hageja väitel töötab kostja Tallinnas ehitusel, ka laos ja ei ole lapsi rahaliselt toetanud. Kohus leiab, et kummagi vanema varalist seisundit ning laste üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks kummagi lapse ülapidamiseks välja mõista elatusraha 2000 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad lapsele ülalpidamist anda. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.

Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 164 lg 1 alusel abieluasjas poole menetluskulu poole enda kanda. TsMS § 179 lg 2 alusel lahendab kohus riigilõivu väljamõistmise kostjalt Eesti Vabariigi kasuks määrusega pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Kohtunik