2-04-1058/6 · 2-04-1058/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. september 2006.a kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-04-1058 (kuni 01.01.2006 nr 2-943/04) Tsiviilasi D M hagi G M vastu alaealise A M elukoha kindlaksmääramiseks koos hagejaga aadressil Vahtra 2A-26 Narva Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D Hageja volitatud esindaja Gleb Allik, nõustaja Andrei Palmberg Kostja G Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Narva linn / Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu/: esindaja inspektor L K volikirja alusel Kohtuistungi toimumise aeg 17. august 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja D M Hageja esindaja G Aja nõustaja A P Kostja G K Kostja esindaja A A Narva linna esindaja L K

Resolutsioon

Jätta D Mhagi G K (endine perekonnanimi Manova) vastu alaealise A M elukoha kindlaksmääramiseks koos hagejaga aadressil rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

30.08.2004.a. Narva Linnakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja määrata kindlaks alaealise A M sündinud 12.10.2000.a. elukoht koos hagejaga aadressil: .

2

Hageja põhjendab esitatud hagi sellega, et kostja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi lapse kasvatamisel. Olles sissekirjutatud aadressil ema juures koos lapsega, elab kostja tegelikult üksinda Laps viibib põhiliselt kostja ema või hageja juures. Kostja korteri mustus ja korratus tõendavad kostja halba suhtumist lapse kasvatamisse. Lasteaia töötajate sõnutsi kostja, omades võlgnevust lasteaiale, ei ole kordagi kasutanud õigust lapse tasuta toitlustamiseks. Kostja võlgnevuse kustutas hageja. Kostja ei ole pöördunud abi saamiseks Narva Sotsiaalabiameti poole, põhjendades et ei soovi seista järjekorras. Vastavalt perearsti 23.08.2004.a. õiendile viimase kahe aasta jooksul kostja oli haiguslehel koos lapsega ainult üks kord 2002.aastal. Hageja oli 2004.aastal lapsega haiguslehel kolm korda. Laps põeb allergilist dermatiiti, adenoidiiti ja suu ülemiste mandlite güpertroofiat. Kostja sõnul ei ole tal võimalust viibida lapsega kodus. Narva Sotsiaalabiameti määrusega kehtestati hagejale lapsega kohtumise aeg. Mitmel korral võttes last lasteaiast, hageja märkas, et vihmase ilmaga kostja ei anna lapsele ilmale vastavaid jalatseid. Lapse jalad külmetavad niiskusest ning laps jääb järjekordselt haigeks. 28.06.2004.a. leppis hageja kostjaga kokku kohtumise kell 11.00 Narva Kodakondsuse-ja Migratsiooniametis lapsele passi vormistamiseks välismaale sõiduks. Kostja kohale ei tulnud ja lülitas isegi välja mobiiltelefoni. Helistades hagejale kell 19.00 kostja teatas, et oli terve päeva arsti juures. Nimetatud fakt tõendab veenvalt, et lapse käekäik kostjat ei huvita. Lasteaia Pingviin juhatuse otsusega 2004.a. juulikuus keelduti poega lasteaeda vastu võtmast, kuna kostjal oli võlgnevus üle 600 krooni. See veelkord kinnitab et kostja sai elatise ja lapsetoetuse kokku 925 krooni, kuid kulutab raha sihipäratult. Igati ohtlik on asjaolu, et kostja on pidevalt kellelegi midagi võlgu. Näiteks võttes laenutusest kasseti või raha võlgu, kostja hagejale teadmata põhjustel annab laenutajatele hageja aadressi ja telefoni numbri. Laenutajad kas helistavad hagejale või ilmuvad hageja elukohta nõudega tagastada raha või asju. 2003.a. ravis kostja hambaid OÜ-s Galadent ning käesoleva ajani ei ole maksnud ravi eest umbes 750 krooni. Samuti hageja andmetel karistati kostjat 2003.a. ja 2004.a. väärteomenetlustes. Hageja töötab, omades püsivat igakuist tulu. Hagejal on head elamistingimused (2-toaline korter), milles hageja umbes aasta elab vabaabielu Jelena Vertinskajaga, kellel tekkisid väga head ning soojad suhted hageja lapsega. Lähiajal kavatsetakse abielluda, mis veelgi tugevdab hoolitsust lapse eest.

Hageja esitas kohtule oma hagi tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: Narva Linnakohtu kohtuotsuse (tl 4-6) ärakirja, millega lahutati poolte abielu ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis; A M sünnitunnistuse koopia (tl 8); Narva Linnavalitsuse elanikkonna registreerimise büroo 08.07.2004.a. õiendid Artjom Manovi, Galina Manova ja D M elukoha koht linnas (tl 9-13); hageja esindaja päringu perearst Kulikovile hageja ja kostja haiguslehel viibimise kohta seoses poja A hooldamisega ja A. M krooniliste haiguste põdemise kohta (tl 14) ja vastuse päringule (tl 16); hageja töötasu tõendi OÜ-s Kuldne Draakon (tl 18); hiljem menetluse käigus: D M 18.11.2002.a. avalduse Narva Sotsiaalabiameti direktorile (tl 78); Narva Linna sotsiaalabiameti 25.04.2003.a. otsuse isa lapsega suhtlemise korraldamiseks (tl 80); Narva Soldina Gümnaasiumi endise õpilase G K iseloomustuse aastatel 1987-1995 (tl 82); Narva Täiskasvanute Kooli iseloomustuse Galina Manova kohta aastatel 1999 kuni 2001 (tl 84); OÜ Galadent kviitungi G M hambaravi eest maksmise kohta (tl 85); Maksu-ja Tolliameti Ida Maksukeskuse teatised FIE G M maksude saldo kohta seisuga 20.01.2005.a. (tl 86); FIE Ljudmila Tarnjonoki tõendi G M poolt 2003.a. detsembris ostetud kasuka maksumusega 2000 krooni G M poolt tasumata jätmise kohta (tl 89); Narva Haigla lasteosakonna juhataja vastuse A. P päringule A M ravil viibimise kohta ajavahemikul 14.09-21.09.2004.a. (tl 92); D M töövõimetuslehe A M põetamise kohta 02.09.2004.a. (tl 93); D M 22.08.2005.a. avalduse Kodakondsus-ja Migratsiooniametile (tl 95) ja Kodakondsus-ja

3 Migratsiooniameti vastuse (tl 98) Artjom Manovile passi ennistamiseks; lasteasutuse Pingviin kirjad (tl 100, 102, 104, 106); Narva Lastevarjupaiga psühholoogi teostatud psühholoogiline uuring (tl 109); perearst Kulikovi andmed Artjom Manovi kohta (tl 111); Dmitri Manovi iseloomustused (tl 113, tl 115); iluuisutamisklubi Pääsuke liikme Artjom Manovi iseloomustus (tl 117); Dmitri Manovi 10.04.2006.a. avalduse Narva linna Sotsiaalabiametile (tl 144) vestlemiseks G. Konovalovaga; Narva lastevarjupaiga psühholoogi läbiviidud Artjom Manovi vanemate Galina Konovalova ja Dmitri Manovi hoiakute ja reaktsioonide diagnostika (tl 147); D. Manovi 15.05.2006.a. avalduse lasteaia nr 33 juhatajale (tl 172) ja lasteasutuse pingviin teate D. Manovile Artjom Manovi suunamise kohta ühtlustusgruppi (tl 171); iluuisutamisklubi Pääsuke õiendi Artjom Manovi osalemise õpingutel (tl 171); KÜ esimehe akti 08.05.2006.a.; D. Manovi 02.05.2006.a. avalduse Narva Linna Sotsiaalabiametile (tl 173) ja Narva Linna Sotsiaalabiameti 11.05.2006.a. vastuse D. Manovile (tl 172).

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 54) hagi ei tunnista. Hagiavaldus on väljamõeldud ning hageja enamik väited paljasõnalised. Kostja täidab oma kohustusi poja kasvatamisel ega anna vähimatki põhjust Sotsiaalametis kooskõlastatud korra muutmiseks lapsega suhtlemises, millest on teatatud ka lastekaitseinspektorile. Kostja ei sea hagejale takistusi lapsega suhtlemisel. Kostja on viimasel ajal märganud lapse hoiakute järgi, et hageja häälestab last negatiivselt kostja suhtes. Vaatamata sellele ei piira kostja isa ja poja kohtumisi. Hagi esitamine on ajendatud hageja negatiivsest suhtumisest kostjasse ning hageja tahtmise puudumisest maksta kostjale elatist lapse ülalpidamiseks. Hageja arvates ei kuluta kostja elatist pojale vaid endale, mida on hageja kostjale korduvalt ette heitnud. Makstes 625 krooni kuus arvab kostja et kõik lapse vajadused saavad rahuldatud. Hageja esitas hagi pärast seda kui kostja tegi hagejale ettepaneku maksta poja ülalpidamiseks rohkem kui oli kehtestatud kohtu otsusega- vähemalt elatise alammääras. Teades et kohtuliku vaidluse korral suurendatakse elatist kuni alammäärani, otsustas hageja vaidlustada lapse elukohta. Hageja on kostjat peksnud korduvalt ja julmalt, seda ka lapse juuresolekul. See asjaolu oli kohtu poole abielulahutuse avaldusega pöördumise põhjuseks, sest kostja hakkas kartma nii enda kui ka lapse elu pärast.

Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja koolieelse lasteasutuse „Pingviin“ tõendi 07.12.2005.a. (tl 55); hiljem menetluse käigus kohtule 12.07.2002.a. esitatud hagiavalduse abielu lahutamiseks ja elatise sissenõudmiseks koopia (tl 67); Narva Haigla 09.07.2002.a. tõendi (tl 68) koopia; lasteaia Pingviin vastuse (tl 142) G. Konovalova järelepärimisele ( tl 140) Artjom Manovi kõnehäirete korrektsiooni kohta; Kristina Manova sünnitunnistuse ja Galina Manova nimemuutmistunnistuse (tl 155); Narva Linnavalitsuse korralduse 24.08.2005.a. nr 817-k alaealise K M perekonnanime muutmise ja talle perekonnanime K andmise kohta (tl 156).

Kohus tegi päringu karistusregistrisse D M ja G M karistatuse kohta. Karistusregistri andmetel (tl 72-73) on D M karistatud 19.09.2003.a. Liiklusseaduse § 74`35 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni ja 09.10.2003.a. Liiklusseaduse § 74`22 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni; G Mon karistatud 16.04.2003.a. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §15`1 alusel rahatrahviga 1200 krooni ja 03.09.2004.a. KarS § 262 alusel rahatrahviga 180 krooni.

4 Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seisukoht

29.09.2004.a. arvamuse (tl 27) kohaselt lapse vanemad tegelevad poja kasvatamisega võrdselt ja võrdsetes osades osalevad lapse ülalpidamisel. Laps elab kummagi vanema juures võrdselt. Artjom armastab mõlemaid vanemaid ja tahab elada koos nende mõlemaga. Mõlemad vanemad on lapse kasvatamise väärilised.

09.03.2006.a. arvamuse (tl 129) kohaselt Sotsiaalabiamet ei toeta Dmitri Manovi avaldust lapse Artjom Manovi elukoha kindlaksmääramiseks Dmitri Manovi juurde. Uurinud kõiki asjas kogutud materjale ja saadud lapse ema, lapse ja lapse isa psühholoogiliste iseloomustuste põhjal ei ole käesoleval ajal võimalik lahutada bioloogilist sidet ema ja lapse vahel. Lapse elutingimused ema juures on head. Galina Konovalova ja Artjom Manov elavad kahetoalises mugavustega üürikorteris, kus on olemas kõik vajalikud asjad. Lapsele on eraldatud tuba, kus ta elab koos väiksema õega. Vestlusest lapse ema Galina Konovalovaga on selgunud, et lapse ema muretseb oma laste pärast ja kardab neid lahutada. Galina Konovalova täidab igati oma vanema kohustusi. Lapse edasiseks arenemiseks on tal vajalik kohtuda ka isaga. Sotsiaalabiamet ei ole vastu sellele, et laps kohtub isaga, kuid ei soovi lapse eraldamist oma ema juurest.

01.08.2006.a. arvamuse (tl 175) kohaselt Narva linna Sotsiaalabiamet ei toeta Dmitri Manovi avaldust lapse Artjom Manovi elukoha kindlaksmääramiseks Dmitri Manovi juurde. Arvamuse kohaselt ei ole käesoleval ajal võimalik lahutada bioloogilist sidet ema ja lapse vahel. Lapse elutingimused ema juures on head. Galina Konovalova ja Artjom Manov elavad kahetoalises mugavustega üürikorteris, kus on olemas kõik vajalikud asjad. Lapsele on eraldatud tuba, kus ta elab koos väiksema õega. Vestlusest lapse ema Galina Konovalovaga on selgunud, et lapse ema muretseb oma laste pärast ja kardab neid lahutada. Galina Konovalova täidab igati oma vanema kohustusi. Psühholoogi arvamuse kohaselt Artjom Manovil esineb võrdne suhtumine mõlemasse vanemasse, emotsionaalselt on ta ikkagi rohkem seotud emaga, kuid tähtsustab ka isa olemasolu. Lapse edasiseks arenemiseks on lapsel vajalik kohtuda ka isaga. Sotsiaalabiamet ei ole vastu sellele, et laps kohtub isaga, kuid ei soovi lapse eraldamist oma ema juurest.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja jääb selle juurde et laps elaks hageja juures.Hageja saaks jälgida lapse tervist ja tegeleda tema arenguga. Kui laps elab kostja juures ei saa hageja seda jälgida, kuna seda aega, mis hageja lapsega veedab, on väga vähe. Hagejal on alaline töökoht, stabiilne palk ja haridus ka lubab seda.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja sõnul hageja ei ole tõendanud, et oleks otstarbekas võtta laps ema juurest ära ja määrata elukoht isa juures. Kui isa tõepoolest armastaks oma last ja hoolitseks ta eest, siis maksaks ta lapse ülalpidamiseks kasvõi minimaalse elatise 1500 krooni kuus. Kui katkestada bioloogiline side ema ja lapse vahel ei ole teada missugused tagajärjed võivad olla lapse psüühikale. Artjomil on õde Kristina, kellega tal on tugev bioloogiline side. Artjom armastab Kristinat ja suurema osa ajast veedavad nad koos. Lapse ema juurest äravõtmine võib põhjustada stressi nii Artjomil kui tema nooremal õel Kristinal. Hagejal on uus pere ja ei ole teada kas Artjomil oleks seal mugav. Ei ole teada kuidas suhtub Artjom hageja uude abikaasasse ja ei ole teada abikaasa

5 suhtumine Artjomi. Sotsiaalabiameti otsusega määrati kindlaks lapse elukoht ja temaga suhtlemise kord. Kostja on sunnitud töötama, kuna hagejalt saadav elatis 500 krooni ei ole piisav poeg Artjomi ülalpidamiseks.

Narva linna esindaja ei toeta Dmitri Manovi avaldust. Esindaja leiab, et laps peab elama emaga. Mingit ohtu lapsele ema juures ei ole. Elutingimused on head ja ei ole vaja last traumeerida.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist.

PkS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus.

Kohus on tuvastanud, et pooltel sündis 12.10.2000.a. poeg Artjom Manov. Narva Linnakohtu 17.10.2002.a.kohtuotsusega poolte abielu lahutati ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis alates 12.07.2002.a. poeg Artjomi, sündinud 12.10.2000.a. ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Peale poolte abielu lahutamist jäi poolte ühine laps Artjom elama kostja juurde, kus ta elab käesoleva ajani. Narva Linna Sotsiaalabiameti 25.04.2003.a. otsusega määrati isa Dmitri Manovi suhtlemise aeg poeg Artjom Manoviga kaks korda nädalas peale lasteaia külastamist kuni kella 20 konkreetsete nädalapäevade eelneval kooskõlastamisel; ühel puhkepäeval- pühapäeval laps jääb ööseks isa juurde, esmaspäeval isa viib lapse lasteaeda.

Hageja palub kohtul määrata lapse Artjomi elukohaks hageja elukoht.

PkS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige lapse huvidest.

Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel kohus peaks muutma lapse huvides tema senist elukorraldust.

Avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosalise eestkosteasutuse Narva Linna arvamuse kohaselt ei ole kohtul alust arvata, et Artjomil oleks isa juures parem elada kui ema juures.

Kohus on seisukohal, et hagejal on võimalik poega kasvatada ja tema eest hoolitseda ka siis, kui lapse elukoht ei ole hageja juures. PkS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Vastasel juhul on hagejal õigus pöörduda avaldusega kohtusse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

Seega jätab kohus hagi rahuldamata.

6 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude väljamõistmist kumbki pool palunud ei ole, mistõttu jätab kohus menetluskulu poolte enda kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-- STACK: /Title () /Subject (D:20060310161718) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060310161718) /CreationDate (jelena.kolesnikova) /Author -mark-