2-05-19718/1 · 2-05-19718/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19718 Otsuse kuupäev 03. oktoobril 2006 aastal Tallinnas Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi OÜ (pankrotis, registrikood) hagi OÜ (registrikood) vastu 20 000 krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 14.septembril 2006 aastal Istungil osalenud isikud Hageja esindaja pankrotihaldur L.N Kostja esindaja A.R Kostja seaduslik esindaja A.O Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt OÜ hageja OÜ ( pankrotis) kasuks laen 20 000 krooni. Välja mõista kostjalt OÜ riigituludesse riigilõiv 1400 krooni.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on OÜ (pankrotis) andnud OÜ-le laenu …a. 15 000 krooni ja ….a.a 30 000 krooni, kokku 45 000 krooni. Laenu andmine on tõendatud OÜ (pankrotis) …. konto väljavõtetega. Kostja on osa saadud laenust tagastanud ….a. 15 000 krooni ja ….a. 10 000 krooni. Seega on tagastamata 20 000 krooni. Pöördumisel võla sissenõudmiseks vastas kostja, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Kuni käesoleva ajani kostja oma kohustusi täitnud pole. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 20 000 krooni.

Kostja vastuväited.

Kostja esitas kohtule vastuse …, milles teatas, et hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et sai hagejalt laenu 45 000 krooni ja tagastas hagejale 25 000 krooni. Ülejäänud 20 000 krooni osas leppisid hageja ja kostja kokku, et see osa laenust jääb kostjale võlgnevuse katteks. Hageja andis kostjale laenu perioodil, mil OÜ-ga oli seotud isik T.S. T.S oli seotud isikuga H.L, kellele osutas kostja perioodidel …-… ja … – … teenuseid, mille eest esitas … arve nr … summas 12 550 krooni maksetähtajaga … ja … arve nr …/ summas 8300 krooni maksetähtajaga …. Hagejaga seotud isik T.S ja kostja leppisid kokku, et hageja tasaarvestab mainitud arved kostja poolt tagasi maksmata laenu jäägiga summas 20 000 krooni. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud .

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel lepinguline õigussuhe, hageja on kostjale andnud laenu ….a. 15 000 krooni ja ….a. 30 000 krooni, kokku 45 000 krooni. Kohus leiab, et poolte vahel on laenusuhe. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja , kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Nimetatud sätte kohaselt kohustab laenusaaja tagasi maksma laenusumma. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on laenusumma kätte saanud ja osaliselt tagasi maksnud, nimetatut kinnitavad pangaväljavõtted ja kostja esindaja kohtuistungil kinnitatu. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväide nõude tasaarvestuse kohta ei ole tõendatud. Võlaõigusseaduse § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu sama liigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada , kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid tasaarvestuse tegemise kohta, VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Asjas ei kinnita tasaarvestuse

teostamist kostja väited, et hagejaga seotud isik T.S ja kostja leppisid kokku, et hageja tasaarvestab mainitud arved kostja poolt tagasi maksmata laenu jäägiga summas 20 000 krooni. Tahet tasaarvestuse tegemiseks tulnuks pooltel väljendada VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega. Arved on väljastatud OÜ poolt H.L, kelle võlasuhe OÜ ees ei mõjuta hageja õigusi laenu tagasinõudmisel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS alusel ja kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 64 lg 1 kohaselt lõivu 1400 krooni riigituludesse. Kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud , mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Liili Lauri kohtunik