2-06-9299/2 · 2-06-9299/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-9299 Tsiviilasi N.Jhagi O.J`i vastu elatisraha suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N.J kostja O. Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2006.a Istungil osalenud isikud hageja N.J kostja O.J RESOLUTSIOON Rahuldada N.Jhagi O.J`i vastu elatisraha suuruse muutmiseks osaliselt.

Muuta Tallinna Linnakohtu ….a otsusega tsiviilasjas nr … O.J`ilt välja mõistetud elatusraha suurust ja mõista välja O.J`ilt elatusraha 1900 (üks tuhat üheksasada) krooni kuus N.Jkasuks A.J(sünd ….a.) ülalpidamiseks alates ….a kuni A.Jtäisealiseks saamiseni, s.o. kuni ….a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Eesti Vabariigi menetluskulud jätta O.J`i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud

2 N.Jesitas kohtule hagi O.J`i vastu elatisraha suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Tallinna Linnakohtu ….a otsusega tsiviilasjas nr …. oma alaealise A.J(sünd. ….a) ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatusraha, 1000 krooni, suurust. Seoses elukalliduse tõusuga ja lapse vajaduste kasvamisega palub hageja kostjalt välja mõista Anastassia ülalpidamiseks elatise 2200 krooni kuus. Hageja arvestuste kohaselt moodustavad kulutused lapse toidule kuus 1500 krooni, tervishoiukulud 300 krooni, kergejõustikukooli (….) õppemaks 300 krooni, transpordikulud on 90 krooni, töövihikutele ja õppevahenditele kulub 200 krooni, riietusele ja jalanõudele 800 krooni, teatri, kino, näituste ja muuseumide külastusele kulub 400 krooni, eluasemekulud (vesi ja elekter) moodustavad 200 krooni, mobiiltelefonikulud 50 krooni, inglise keele tundidele kulub 300 krooni, taskurahaks 200 krooni, kooli kultuuriüritustele 200 krooni ning hoiustele (….) 100 krooni. Seega moodustavad kulud lapse ülalpidamiseks kokku 4540 krooni kuus. Hageja on käesoleval ajal uuesti abiellunud, abielust on 01.08.2003.a sündinud poeg, keda hagejal samuti ülal pidada tuleb. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleb kanda pool Anastassia ülalpidamisega seotud kuludest.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ning nõustub elatisraha suurendamisega 1500 kroonini igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei nõustu hagiga selles osas, mis puudutab kostja poolt nimetatud summast suuremat elatise summat, kuna hageja pole tõendanud, et tal kulub lapse ülalpidamiseks 4540 krooni kuus. Hageja poolt lapse ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ei saa kostja arvates kontrollida. Kostja majanduslik olukord ei võimalda hageja poolt nõutud summat tasuda. Kostja brutopalk on 4000 krooni kuus ning sellest summast tasub kostja korterikulud, samuti kulud toidule ning riietusele, mis kõik kokku moodustavad 2700 krooni kuus. Peale ülalnimetatud kulude tasumist jääb kostjal üle 700 krooni kuus.

Kohtuistungil Hageja jääb haginõude juurde ning palub muuta elatisraha suurust, kuid nõustub ka sellega, kui kostjalt mõistetaks välja igakuine elatis summas 2000 krooni. Kostja jääb esitatud vastuväidete juurde ning leiab, et tema on võimeline tasuma elatist summas 1500 – 1700 krooni kuus. Kostja sõnul on ta hetkel töötu.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et N.Jhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

A.J sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on O.J ja N.J. Tallinna Linnakohtu ….a kohtuotsusest tsiviilasjast nr … nähtub, et kohus on rahuldanud N.Jhagi O.J`i vastu elatusraha saamiseks osaliselt ning mõistnud O.J`ilt N.Jkasuks A ülalpidamiseks välja igakuiselt 1000 krooni alates ….a kuni täisealiseks saamiseni ….a.

Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust ning mõista kostjalt igakuiselt välja elatis A.Jülalpidamiseks summas 2000 krooni. Kostja tunnistab hagi osaliselt, nõustudes elatisraha suuruse muutmisega, kuid vaidleb vastu hageja poolt nõutud elatise summale 2000 krooni, nõustudes elatise suurendamisega 1500 – 1700 kroonini kuus. Kostja väiteil on ta hetkel töötu, last on ta kõigi aastate jooksul näinud vaid kolmel korral. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

3

Hagiavaldusele lisatud kulude arvestusest nähtuvalt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks kuus 4540 krooni. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus ei nõustu kostja kirjalikes vastuväidetes toodud väitega, et hageja poolt väljatoodud lapse ülalpidamiskulud on põhjendamatult suured. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et laps, kelle ülalpidamiskulusid kostja põhjendamatult suurteks peab, on 12-aastane ning lapse vajadused on muutunud. Kostja ei ole vastuväidetes ega kohtuistungil märkinud, millised konkreetsed hageja poolt väljatoodud kulutused ülalpidamiseks on ebamõistlikult suured ning milliseid summasid peab kostja põhjendatuks. Kostja sõnul on ta võimeline tasuma elatist vaid 1500 - 1700 krooni kuus, kuna ta on hetkel töötu. ….a toimunud istungil on kostja öelnud, et peale A tal rohkem lapsi ei ole. Kostjal lasub kohustus oma last ülal pidada. Asjaolu, et kostja on last kõigi aastate jooksul näinud vaid kolmel korral ei vähenda kostja ülalpidamiskohustust. Tagamaks oma lapsele ülalpidamine, peab kostja ise olema aktiivne ja leidma selleks võimalusi. Kostja näol on tegemist töövõimelise inimesega, kellel on hea tahte korral võimalik oma varalist olukorda parandada. Kuivõrd elatise summa kindlaksmääramisel tuleb lisaks lapse vajadustele lähtuda ka vanema võimalustest, ei saa kohus tähelepanuta jätta kostja majanduslikku olukorda. ….a istungil on kostja öelnud, et käesoleval ajal on ta töötu, kuid töötuna arvele võetud ta ei ole. Kuna ühtegi kostja töötust kinnitavat dokumenti kohtule esitatud ei ole, tuleb kostja väide tema töötuse kohta lugeda paljasõnaliseks. Kostja on kohtule esitanud OÜ tõendi, millest nähtub, et kostja töötab OÜ-s elektrimontöörina ning ajavahemikul detsember 2005.a – mai 2006.a on tema igakuine töötasu olnud 4000 krooni. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 1900 krooni Anastassia ülalpidamiseks.

Vastavalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et ka elatusraha suuruse muutmise hagi puhul muudetakse elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse ….a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb Eesti Vabariigi menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Taimi Kollom kohtunik