2-05-23427/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2. oktoober 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-23427 (endine number 2/276-27681/05) Tsiviilasi TF hagi AŠ`i vastu elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja TF hageja lepinguline esindaja AŠ kostja AŠ Istungi toimumise aeg 13.09.2006. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja TF, hageja esindaja AŠ, kostja AŠ, juures viibis tõlk LM, istungi protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista AŠ`ilt elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus TF kasuks A Š (sünd. .a) ülalpidamiseks alates .a kuni AŠ `i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni .a.

Välja mõista AŠ`ilt riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb AŠ`il tasuda .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud .a esitatud hagiavalduse kohaselt sündis .a poolte kooselust AŠ . Poolte kooselu lõppes ning sellest ajast alates elavad hageja ja kostja eraldi. elab koos hagejaga. Kooselu lõppemisest alates ei võta kostja osa lapse kasvatamisest, samuti ei toeta ta materiaalselt. ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 3900 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes asjaoluga, et tal on kohustus oma last ülalpidada. Kostja ei tööta, ta on pensionär ning tema pensioni suuruseks on 2800 – 2900 krooni kuus. Kostjale peab jääma elamiseks 750 krooni kuus ning korteriga seonduvateks makseteks 1000 krooni kuus, ülejäänud võib ta tasuda elatusrahaks.

Kohtu põhjendused AŠ `i sünnitunnistusest nähtub, et A Š on sündinud .a ning, et tema vanemad on AŠ ja TF. AS teatise kohaselt oli TF keskmiseks brutopalgaks ajavahemikul a 7601,32 krooni. Tallinna Pensioniameti tõendist nähtub, et AŠ saab alates .a soodustingimustel vanaduspensioni summas 2441 krooni kuus. Kostja enda selgituste kohaselt saab ta pensioni 2800 – 2900 krooni kuus.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. VV.a määrusega nr 328 on alates .a kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni.

Hageja on lisanud hagiavaldusele lapse suhtes tehtavate kulutuste nimekirja. Selle kohaselt kulub riietele, jalatistele, raamatutele, kantseleitarvetele, töövihikutele, mänguasjadele, kooli ekskursioonidele, teatrile, tervishoiule ning huvialaringidele umbes 1429 krooni, toidule 1500 krooni, meelelahutusele 500 krooni, interneti ühendusele 190 krooni ja koolitoidule 300 krooni, kokku umbes 3919 krooni kuus. .a eelistungil märkis kostja, et hageja poolt lapsele tehtavad kulutused on üle paisutatud. Samal eelistungil nõudis kohus, et kostja annaks . .a omapoolse seisukoha hageja poolt esitatud kulutuste nimekirjale. Kostja seda ei teinud. Seega ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt lapsele tehtavate kulutuste vajalikkusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt lapsele tehtavad kulutused ülepaisutatud, vaid on mõistlikud, arvestades lapse vanust.

Elatusraha väljamõistmisel peab kohus lisaks lapse vajadustele lähtuma ka vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et kostjalt igakuise elatusraha summas 2000 krooni väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostja varaline seisund ei võimalda seda maksta.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad alused elatusraha vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus leiab, et asjaolu, et

3 isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension, ei tähenda, et teda saaks lugeda automaatselt töövõimetuks PkS § 61 lg 6 p 1 mõttes. Kostja on istungil märkinud, et talle on pakutud tööd , tööaja algusega kell , kuid ta ei jõua sinna selleks ajaks. Samuti on kostjale pakutud tööd , kuid need ei ole talle sobinud. Kostja istungil antud selgitustest ilmneb, et ta on võimeline tööd tegema.

Arvestades lapse vajadusi ja kostja varalisi võimalusi on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista elatusraha lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole kohtumenetluse ajal elatusraha maksnud. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on esitatud .a. Seega tuleb elatusraha välja mõista alates .a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Tulenevalt RLS lisast 2 (kuni .a kehtinud redaktsioonis) tulnuks hagilt hinnaga 18 000 krooni tasuda riigilõivu 1400 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni. Pooled üksteiselt kohtukulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.

Indrek Soots kohtunik