2-05-23497/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-23497 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi N… S… hagi A… A… vastu elatise määra muutmises.

Menetlusosalised Hageja: N… S…, isikukood … Hageja lepinguline esindaja: R… K…, isikukood … 23.12.2005.a. volikirja alusel. Kostja: A… A…, isikukood …

Kohtuistungi toimumise aeg 26. september 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: N…S… Hageja esindaja: R…K… Kostja: A… A… Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Natalja Sultanova hagi rahuldada osaliselt.

Muuta Sillamäe Linnakohtu 17.10.1994.a otsusega tsiviilasjas nr 2- 326/1994 välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista elatis A… A…`ilt N…S… kasuks tütre A… ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 27.12.2005.a kuni tütre A… A…(sündinud …) täisealisuseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele A… A… poolt tasutud elatis alates 27.12.2005 kuni 29.09.2006.a.

Jätta N… S… hagi A…S… vastu elatise poja …, sünd. ….,

ülalpidamiseks välja mõistmise osas rahuldamata.

Menetluskulud

Hageja kannab menetluskulud.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 29. septembril 2006.a kell 15.00 Narva kohtumaja kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel lahutatud 20.08.2000. aastal. Kooselust on pooltel sündinud 2 last: poeg A… A… sünd. …a. ja tütar A…A…, sünd …. Sillamäe Linnakohus mõistis 17.10.1994.a. otsusega nr 2-326/1994 A.. A…välja alimendid 33% ulatuses töötasust hageja kasuks 2 alaealise lapsele A… ja A… ülalpidamiseks. Elatise summa pole piisav, sest A… ja A… vajadused suurenenud. Eeltodu ja PkS § 60 lg 1 ja 2, § 61 lg 4 alusel palub hageja mõista kostjalt välja tema kasuks poja A… ülalpidamiseks 1345 krooni kuus kuni kutsekooli lõpetamiseni ja tütre A… ülalpidamiseks 1345 krooni kuus. 20.06.2006.a. avalduses palub hageja alates 01.01.2006.a. suurendada nõuet A… A… vastu kuni seadusega kehtestatud minimaalse määrani s.o. 1500 krooni kuus iga lapse kohta. Varem esitatud nõuded kuni 31.12.2005 tuleks jätta endises mahus.

Kostja vastus Oma vastuses ei nõustus kostja hagiga, avalduse ei tunnista osaliselt. Poeg A… .on täisealine, seepärast võib esitada hagiavalduse elatise välja mõistmiseks isiklikult vastavalt PkS § 63 lg 1. Kostja palub jätta hagi elatise nõudes A…ülalpidamise osas rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub mõista kostjalt elatis summas 1500 krooni kuus tütre A…ülalpidamiseks ja 1500 krooni kuus poja A… ülalpidamiseks. Ta selgitas, et poeg Andrei sai 18 aastaseks 25.12.2005.a., aga jätkub õppimist kutsekoolis. Kohtuistungi käigus loobus hageja haginõudest, millega palus välja mõista elatis poja A.. ülalpidamiseks. Hageja selgitas, et 17.10.1994.a. Sillamäe Linnakohtu otsusega oli alimendid välja mõistetud protsentides kostja töötasust. Tema palub määrata elatise määra vastavalt PkS § 61 lg 4.

Kohtuistungil tunnistas kostja hagi elatise määra tütre A… ülalpidamiseks muutmises. Kostja selgitas, et ta on nõus maksta elatis tütre A…ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil on protokollitud.

Perekonnaseaduse (PkS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval (2006) aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni.

Kostja tunnistab hagi ning tema on nõus maksma tütre ülalpidamiseks elatist 1 500 krooni kuus. Poolte poeg A… on täisealine. Alates 26.12.2005.a. maksab kostja hageja kasuks elatise tüütre ülalpidamiseks suuruses 25% töötasust. Kostja töötasust on kinnipeetud elatised tütre ülalpidamiseks alates 01.01.2006.a. kuni 31.08.2006.a. palgatõendi alusel summas 19570,10 krooni. Keskmine elatise suurus kuus moodustab 2446,25 krooni.

Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmises tütre ülalpidamiseks igakuuliselt summas 1500 krooni on põhjendatud ja kulub rahuldamisele.

Vastavalt PkS § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS § 63 lg 1 elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Hagejal ei ole õigus nõuda elatise kostjalt poja A…ülalpidamiseks. Selles osas hagi ei kulu rahuldamisele. Kohtuistungil hageja loobus sellest nõudest.

Kohtukulud

Hageja esindaja esitas kohtule hageja kohtukulude nimekirja ning palub mõista kostjalt välja kohtukulud õiguseteenuste eest summas 400 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 64 lg 1 ja lg 2 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kui hageja on vabastatud

riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse.

Antud asjas on rahuldatud osa hagihind 11352 krooni ((2446-1500) x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 1050 krooni.

TsMS § 60 lg 1, 2 ja 4 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. (4) Kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist, võib kohus jätta kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtuistungil hageja loobus oma nõudest elatise mõistmises poja A… ülalpidemiseks välja. Vastavalt TsMS § 62 lg 1 kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud. Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Kohus leidis, et hageja esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist.

Seetõttu kannab hageja kõik menetluskulud ise.

Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 136 lg 2, TsMS §§ 434-436, 438, 439, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1; TsMS (kehtiv. Kuni 31.12.2005.a.) § 60lg 1, § 61 lg 1, 2, 4, § 62 lg 1, § 64.

Natalja Losevtsova Kohtunik