2-05-4867/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-4867

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-4867 (endine nr 2/27-6370/05) Tsiviilasi AS hagi AV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja lepingulised esindajad RK, TT Kostja AV Asja läbivaatamine 11. september 2006.a, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AV`ilt 14 877,01 (neliteist tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse krooni ja 01 senti) krooni AS`i kasuks. Kohtukulude jaotus 3. Kohtukulud jätta AV`i kanda. 4. Välja mõista AV`ilt kohtukulud 1 250,00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni AS`i kasuks. 5. Välja mõista AV`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 286,50 (kakssada kaheksakümmend kuus krooni ja 50 senti) krooni . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-05-4867

2 Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Hageja nõue ja selle põhjendused

.a. esitas AS hagi AV`i, AH`i ja MP`i vastu 36 877,10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja AV .a õppelaenulepingu nr , mille kohaselt andis AS AV`ile laenu summas 10 000,00 krooni, intressiga 5% aastas. Lepingu lisaga nr 1 fikseeriti laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks .a, kusjuures kostja AV kohustus tagastama AS`ile laenusummat ning tasuma intresse alates märtsist iga kuu . Kostja AV ei täitnud õppelaenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi AS ees kohaselt ja jättis laenu tagastamise lõpptähtpäevaks AS`ile laenusumma tagastamata ja intressid tasumata. AS Eesti Hoiupank ja kostja AH`i vahel on .a sõlmitud käendusleping, millega AH kohustus tagama AS`ile õppelaenulepingust tulenevate kostja AV`i kohustuste kohase täitmise. AS ja kostja M P vahel on

.a sõlmitud käendusleping, millega MP kohustus tagama AS`ile õppelaenulepingust tulenevate kostja AV´i kohustuste kohase täitmise. AS`i Eesti Hoiupank ühendamisega AS`iga , muutus AS AS`i õigusjärglaseks. Seisuga .a moodustas kostja AV`i õppelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 36 877,10 krooni (laenu põhiosa võlgnevus 10 000,00 krooni, intressivõlgnevus 967,44 krooni ja viivise võlgnevus 25 909,66 krooni). Viivist arvestas hageja kuni .a vastavalt õppelaenulepingule 0,2 % päevas. Alates .a viis hageja viivise arvestuse kooskõlla VÕS § 415 lg-ga 1 ja arvestas viivist 0,019% päevas. Alates .a lõpetas hageja viivise arvestamise intressilt. Seoses eeltooduga palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 36 877,10 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud. .a kohtumäärusega kinnitas kohus hageja AS ja kostja MP vahel sõlmitud kokkuleppe ning lõpetas AS hagis MP vastu menetluse. .a kohtumäärusega kinnitas kohus hageja AS ja kostja AH`i vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas AS hagis AH`i vastu menetluse. Seoses kokkuleppe, kompromissi sõlmimisega ning menetluse lõpetamisega kostjate MP ja AH`i suhtes, on hageja vähendanud oma nõuet käesolevas tsiviilasjas ning palub kostjalt AV`ilt välja mõista 14 877,10 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja AV`i kanda.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja elukohas ei ela, mida kinnitab P P I P .a kiri. Samuti ei ela kostja aadressidel ning mida kinnitab P P I P .a kiri. Kostja tegelik asukoht ei ole politseile ega kohtule teada. R andmebaasi andmetel kostjal puudub elukoht. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja palus kostjalt AV`ilt välja mõista 14 877,01 krooni. Kohtukuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu rahuldatud hagihinnalt ning kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni.

2-05-4867

3 Kohtu põhjendused

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 põhjal tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või selle täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt AV`ilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14 877,01 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Tulenevalt RLS § 37 lg-st 1 ja kuni 31.12.2005.a kehtinud RLS lisast 2 arvestatakse hagihinnalt 14 877,01 krooni riigilõivu 1 050,00 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 250,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv rahuldatud hagihinnalt 1 050,00 krooni ja kostja AV`i kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00 krooni) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna

2-05-4867

4 hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 286,50 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik