2-05-21905/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-21905 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.september 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi G… T… hagi S… V… vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: G… T… (ik …) Kostja: S…V..(ik…)

Kohtuistungi toimumise aeg

21 september 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: G… T…

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Resolutsioon

1. Rahuldada G… T… hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 23.02.2004.a. kohtumäärusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista S… V… G…T… kasuks alates 09.12.2005.a elatusraha 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni igakuiselt, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ….a. sündinud poeg R… ülalpidamiseks poja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele S…V… poolt tasutud elatis alates 09.12.2005 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Menetluskulude jaotus

Sisse nõuda S… V…´lt riigituludesse riigilõiv 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-21905.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 25. septembril 2006.a kell 13.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps ... sünd. ….a. Narva linnakohtu 23.02.2004.a kohtumäärusega kinnitati poolte kokkuleppe poja ülalpidamiseks elatise kohta – 1200 krooni kuus. Kuna kostja täitis kokkuleppe tingimusi ebaregulaarselt oli hageja sunnitud pöörduda kohtutäituri poole. Sellel juhul arvestatakse summast tulumaks. Hageja leiab, et summa 1200 krooni on ebapiisav lapse ülalpidamiseks, kuna hinnad pidevalt kasvavad. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1345 krooni. Poeg R… kasvab ja kasvavad tema vajadused. Hageja töötab OÜ-s Sol Eesti, tema keskmine kuupalk on 5007 krooni bruto, e. 4104 krooni neto. Hageja saab veel lapsetoetust 600 krooni kuus kahe lapse peale. Hagejal on esimesest abielust 12-aastane poeg. Hageja ei ole kostja tuludest teadlik, kuid ta teab, et kostja palk 2 aastat tagasi oli 6-7 tuhat krooni. Hageja leiab, et kostjal on võimalus maksta tema kasuks poja R… ülalpidamiseks elatisraha seaduses kehtestatud suuruses. Eeltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 2-4 palub hageja suurendada elatisraha suurust ja mõista kostjalt elatis poeg R.. ülalpidamiseks summas 1345 krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse kohtusse esitamisest ja kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja poolt kantud kohtukulud.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Kostja vastus

Kostja on hagimaterjalid koos lisadega 24.03.2006.a. kätte saanud isiklikult, kuid vastust kohtule esitanud ei ole ning kohtuistungile ta ei ole ilmunud, mitte ilmumise põhjustest ei teatanud kohtule.

Kohtu seisukoht

TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui üks pool puudub kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks, seejuures sama paragrahvi 2.lõike kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004).

Alates 01.01.2005.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni.

Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni.

Kohus tuvastas, et poolte poeg Rodion elab ema peres. 23.02.2004 kokkuleppe kinnitamise määruse alusel maksab S… V… G… T… kasuks elitist poeg R… ülalpidamiseks 1200 krooni igakuiselt alates 01.02.2004.a. Hageja palub elatise suurust suurendada kuna kasvavad poja vajadusi. Lapse peale on vaja 3000 krooni kuus. See on lasteaiamaks, toitumine, riided, ravimitekulud.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1993 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus leiab, et R…vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1345 krooni, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud. PkS § 61 lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on töövõimeline, võib töötada ja ülalpidada oma last. Kostja töötas kuni aprillini 2006.a. AS-s Eesti Raudtee. Pojal … ei ole sissetulekut. Kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma varalise seisundi kohta.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Antud asjas on hagihind 3600 krooni (300 x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 280 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 280 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik