2-06-5635/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-5635

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoobril 2006.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5635 Tsiviilasi AS X hagi M. J. vastu lepingujärgse võlgnevuse 8129.40 krooni väljamõistmise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : H P L E AS Kostja : M. J. Kostja esindaja riigi kulul: vandeadvokaat O P .

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsÜS §5, 138 lg. 1, § 146 ning VÕS §76, 100, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §162 lg. 1 ning TsMS §162 lg. 1, §173 lg. 1,3, § 174 lg. 1,2, §434-§436, 438, 439, 440, §441, 442452, 453, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada AS X hagi M. J. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. J. tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlgnevus summas neli tuhat kuuskümmend neli krooni ja seitsekümmend senti ( 4064.70 ) ja viivis summas neli tuhat

2 (5) kuuskümmend neli krooni ja seitsekümmend senti ( 4064.70 ) AS X kasuks.

Hageja poolt kantud menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 02.10.2006.a. ) Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantselei kaudu.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 20.01.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 4064.70 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest. Hageja märgib, et kuigi lepingujärgset viivisemäära (0,15% päevas) arvestades ületab viivis oluliselt põhivõla suuruse, soovib hageja kostjalt põhivõla suurusega samaväärses summas, s.o. 4064.70 krooni, viivise väljamõistmist, ühtlasi viitab hageja ka EV Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-66-05. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud.

Kostja seisukoht 22.03.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule

3 (5) kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja vastas kohtule 10.04.2006.a. / tl. 39 /, vastuses kostja ei nõustunud hagis tooduga. Kohtuistungil 15.09.2006.a. kostja aga tunnistas hagi täielikult. Kostjale võimaldatud esindaja riigi kulul selgitas, et kostja on nõus põhivõlaga, kuid soovib, et kohus vähendaks viivise võlga, kuna viivis on liialt suur. Kostja tunnistab, et sõlmis X-ga lepingu, pani liitumislepingule allkirja, tingimusi läbi ei lugenud, kuid sai aru, et tuleb maksta, kui teenust tarvitab / tl.112 /. Kostja esindaja viitab VÕS § 162 lg. 1 ja palub selle alusel viivist vähendada. Kostja esindaja selgitab viitega TsÜS § 138 lg. 1 ja § 146, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.03.2003.a., kuid hagi esitati napilt kaks nädalat enne aegumistähtaega, mis ei ole mõistlik / tl.116 /. Kohtukulud võiksid jääda riigi kanda.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et 20.01.2003.a, sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid.

I. Põhivõlg “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.1. ja punkt 3.2.2 /tl.13/ kohaselt kohustus kostja täitma lepingut ja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asjas esitatud materjalidega on leidnud tõendamist, et kostja tarbis AS X poolt pakutavaid teenuseid ajavahemikul 20.01.2003 kuni 31.03.2006.a., mille eest on hageja esitanud ka kostjale arved kogusummas 4064.70 krooni /tl. 6-10, 111 /. Asja materjalidega ja kostja vastava kinnitusega kohtuistungil / tl. 112 / on tõendatud, et kostja pole tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest

4 (5) hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust tasuda tarbitud teenuste eest rikkunud. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Asja materjalidega /tl.6-10, 111/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest 4064.70 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

II. Viivis VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt

5.12. /tl.15/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks seisuga 16.02.2006.a. 6182.41 krooni. Samas on hageja hagi esitamisel loobunud viivise väljamõistmisest arvestuslikus suuruses, kuna viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning ühtlasi juhindudes ka EV Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-66-05. Seetõttu soovib hageja viivise väljamõistmist põhivõla suurusega samaväärses summas, s.o. 4064.70 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. Kostja vaidles vastu viivise suurusele ja palus selle suurust vähendada viitega VÕS § 162 lg. 1 ja TsÜS § 138 lg. 1 ja 146. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja on kohustust rikkunud ning hagejal on õigus viivist nõuda. Asjaolu, et hageja on esitanud hagi mõni nädal enne aegumistähtaja saabumist, ei ole iseenesest veel aluseks viivise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks mõistlikkuse põhimõttel. Hagejal on õigus vabalt valida seaduses sätestatud tähtaja raames, kas ja millal ta hagi esitab. Samuti on hageja viivise suuruse arvutanud hagi koostamise seisuga, kuigi VÕS § 113 annab õiguse nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Samuti on ka hageja niigi viivise suurust vähendanud kolmandiku võrra, s.o. 2117.71 krooni võrra. Ka võlgnik ise pole omalt poolt võtnud midagi ette võla tasumiseks – pole hagejaga kontakti võtnud kompromissi sõlmimiseks, maksegraafiku koostamiseks ega koguni

5 (5) teavitanud hagejat oma elukoha ja muude lepingu p. 3.2.5 toodud andmete muutumisest. Seega kohus leiab, et kostja taotlus veelgi viivist vähendada ei ole mõistlik ega kuulu rahuldamisele. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks viivis summas 4064.70 krooni.

III. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Annemarie Gerassimov kohtunik 02.10.2006.a.