2-05-15301/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-15301

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15301 (endine 2/583-22085/05) Tsiviilasi AS hagi KÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – AS volit esindaja ML Kostja – KÜ volit esindaja MS Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ sead esindaja VG; volit esindaja TV Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KÜ võlgnevus 6 961 (kuus tuhat üheksasada kuuskümmend üks) krooni ja 06 senti AS kasuks. Kohtukulude jaotus

3. Välja mõista KÜ riigilõiv 560 (viissada kuuskümmend) krooni AS kasuks.

4. Välja mõista KÜmenetluskulu 122 (ükssada kakskümmend kaks) krooni ja 10 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas konto number 10220034800017 või Hansapangas konto nr 221023778606, (viitenumber mõlemas pangas 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagi kostja vastu võla 6 961.06 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja korteriomanike vahel sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügileping . Korteriomanike esindajaks oli OÜ , kes oli valitud korteriomanike poolt valitsejaks. sõlmiti lepingu lisa 2 uues sõnastuses, mille kohaselt on korteriomanike esindajaks KÜ . KÜ-d teavitati korteriomanike võlgnevusest AS ees ja edastati tasumata arvete koopiad.

Korteriomanikel on seoses veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepinguga võlgnevus AS ees ning KÜ-l on kohustus korraldada nimetatud võlgnevuse tasumine AS-le . KÜ loomisel võtab KÜ üle varasemad elamu haldamisega seotud korteriomanike kohustused ja nõuded.

KÜ on tasumata arve summas 1 312.65 krooni, arve summas 929.80 krooni, arve summas 1 057.40 krooni, arve summas 1 039.15 krooni, arve summas 984.45 krooni, arve summas 1 057.40 krooni ning osaliselt s.o. 167.10 krooni ulatuses tasumata arve summas 1 148.55 krooni. KÜ ei ole võlgnevust 6 547.95 krooni tasunud. Lepingu p 3.2 kohaselt võib arve tasumise tähtaja ületamisel AS nõuda viivist 0,07% tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. seisuga on viivis 413.11 krooni

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. MTÜS § 2 lg 1 kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Ekslik on hageja väide, et korteriühistu õigusvõime tekkimisel lõppevad automaatselt valitseja volitused. Elamu haldamise ja majandamise üleandmist ei toimu enne, kui selleks on esitatud korteriühistu poolt vastav avaldus. Käesolevas vaidluses on valitseja esitanud korteriühistule akti valitseja volituste lõppemise kohta, mille p 2 kohaselt valitseja lõpetas . AS-ga lepingu elamu teenuste vahendamiseks. Seega kuni vastutab OÜ elamu arvete tasumise eest. OÜ kohustus esitama korteriomanikele arveid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest vastavalt AS-i poolt edastatud koondarvetele. Korteriomanikud on arved tasunud, kuid OÜ ei ole tasunud arveid AS-le .

Hageja on esitanud kohtule arved, milles on arve saajaks korteriühistu. Arvete väljastamise perioodil ei olnud korteriühistu asutatud ega registrisse kantud. Samad arved esitas hageja ka OÜ-le .

Eelistung Eelistungil toetab hageja esindaja haginõuet. Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kostja esindaja seletuse kohaselt on kolmas isik jätnud vee ja kanalisatsiooni eest tasutud summad halduskulude katteks, vaidlusaluse perioodi eest vastutab OÜ . Korteriomanikel on kõik võlgnevused tasutud.

Kolmanda isiku esindaja seletuse kohaselt, ei saa valitseja võlgnevusi sisse nõuda, valitsejal puuduvad volitused. Kolmas isik lähtus mõistlikkuse põhimõttest – kui prügi eest ei tasuta, siis prügi ka välja ei veeta, eelkõige tasuti summad, milleta lihtsalt ei saanud majandada. OÜ kirjutas lepingule all kui korteriomanike ühisuse esindaja.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et sõlmisid AS ja korteriomanike ühisuse esindaja OÜ veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu (tl 8-13). sõlmisid AS ja KÜ lepingu lisa , mille kohaselt alates on korteriomanike esindajaks korteriühistu (tl 14). KÜ asutati . (tl 25).

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kes vastutab korteriomanike vee ja heitvee ärajuhtimise teenuse võlgnevuse eest perioodil . Hageja hinnangul võtab KÜ loomisel KÜ üle varasemad elamu haldamisega seotud korteriomanike kohustused ja nõuded. Kostja vastuväite kohaselt vastutab vaidlusaluse perioodi eest OÜ , korteriühistu õigusvõime tekkimisel ei lõpe valitseja volitused automaatselt. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu ka korteriomanike, kes on KÜS § 5 lg 1 järgi samaaegselt ka korteriühistu liikmed, ühiste huvide esindaja. Korteriomandiseaduse § 20 mõttes valitseja on samuti korteriomanike ühiste huvide esindaja, kuid tulenevalt KOS § 8 lg 1 teise lause mõttest toimub korteriühistu asutamisel kaasomandi mõttelise osa valitsemine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine korteriühistu kaudu. Riigikohus on oma 16.09.2004. a otsuses nr 3-2-1-83-04 asunud seisukohale, et juhul kui korteriomanikud asutavad korteriühistu, siis varem nimetatud valitseja volitused lõpevad, s.o korteriühistu ja valitseja samaaegne eksisteerimine ja tegutsemine on välistatud. Korteriühistu asutamisega esindab korteriomanike ühiseid huve valitseja asemel korteriühistu.

Kohtule esitatud lepingu lisa 2 p 2.2 (tl 14) nähtub, et korteriühistu esindaja võttis vastu ka vaidlusaluste arvete dublikaadid arve summas 1 312.65 krooni, arve summas 929.80 krooni, arve summas 1 057.40 krooni, arve summas 1 039.15 krooni, arve nr summas

984.45 krooni, arve summas 1 057.40 krooni ning osaliselt s.o. 167.10 krooni ulatuses tasumata arve summas 1 148.55 krooni (tl 15-22). Arvete ja hageja kirja kohaselt on maksetähtajaks (tl 60-62). Kohtu arvates on hageja veenvalt põhjendanud, miks esitati nimetatud arvete dublikaadid KÜ-le . Kostja ei vaidlustanud lepingu lisa p 2.2. ja hageja kirjas toodud võlgnevus suurust, vaid võttis kohustuse üle.

Kostja vastuväite kohaselt on korteriomanikud kõik arved tasunud, OÜ on jätnud arved AS-le tasumata. Kohtule on esitatud OÜ raamatupidamise tõend, mille kohaselt võlg vee ja kanalisatsiooniteenuse eest on 6 547.95 krooni (tl 79). Kokku moodustab korteriomanike võlgnevus kolmandale isikule seisuga 10 492.45 krooni (tl 94-104). Seega on paljasõnaline kostja väide, et kõik arved on tasutud. Tasumist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. Kohtule ei ole esitatud ka nõudeõiguse loovutamise lepingut, seega on põhjendatud kolmanda isiku seisukoht, et kolmas isik ei saa võlgnevusi sisse nõuda volituste puudumise tõttu.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud lepingu p 3.2. kohaselt arve tasumise tähtaja ületamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,07% tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest perioodil summas 6 547.95 krooni ja viivis summas 413.11 krooni perioodi eest.

Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv

560 krooni hageja kasuks. TsMS §-ga § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 122.10 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik