2-06-4268/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-4268

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Madis Kägu

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

T.K. avaldus L.K. eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-06-4268

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: T.K.

puudutatud isik: L.K.

eestkosteasutus: Tartu linn (postiaadress Raekoja plats 3,

Tartu), esindaja: Marju Mägi

Kohtuistungi toimumise aeg

28.09.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Liina Parv

RESOLUTSIOON

1. Määrata L.K. eestkostjaks T.K. (ik 36406102710).

2. Seada eestkoste L.K. kõigi asjade ajamiseks.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.09.2009.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest;

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta;

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku

aruande.

5. L.K. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse T.K. kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest

eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

L.K. ei mäleta enam peaaegu midagi, on ebaadekvaatne, ei suuda käia. Viimase aasta jooksul on

ta viibinud kahel korral psühhiaatriakliinikus ravil, kuid see ei ole aidanud. Raviarst dr Piret Taal

arvas, et tegemist on peamiselt vanusest tuleneva dementsusega. Viimasel ajal on L.K. seisund

halvenenud ja ta vajab pidevat järelevalvet, seetõttu viibib ta hetkel Aarike hooldekeskuses.

Avaldaja palub määrata ennast oma ema L.K. eestkostjaks (tl 3).

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks

saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on

piiratud teovõime.

2. L.K. suhtes viidi 16.06.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 29. Ekspertide Maria Volkonskaja ja

Anneli Selli arvamuse kohaselt on L.K. nõrgamõistuslik, mis väljendub sügavates

mäluhäiretes ja intellektuaalse taseme tagasilanguses. L.K. ei ole võimeline oma tegudest aru

saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev (tl 27-28). Linnavalitsuse arvamusest ja

T.K. seletusest nähtuvalt ilmnes L.K. mälu nõrgenemine neli aastat tagasi, kui ta muutus

kahtlustavaks. Tervislik seisund halvenes oluliselt pärast põlveliigese operatsiooni 2004. a

aprillis, ta muutus psühhootiliseks ja agressiivseks. Psüühika ja mälu ei ole paranenud

korduvast ravilviibimisest hoolimata. L.K. ei ole võimeline iseseisvalt igapäevaelu

toimingutega toime tulema ning vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet.

Mäluhäirete tõttu on ta eksinud ka hooldekodus viibides metsa, ta ei ole võimeline

meenutama oma lähedastega toimunud sündmusi, korraldama oma rahalisi vahendid,

teostama tehinguid, toime tulema asjaajamisega ametiasutustes (tl 33). Eeltoodust ja

avalduses toodust tulenevalt leiab kohus, et L.K. on piiratud teovõime.

3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt

tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks

ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku

soovi.

4. Avaldaja palus määrata ennast oma ema L.K. eestkostjaks, esitas selle kohta kirjaliku

nõusoleku ning jäi selle juurde ka kohtuistungil (tl 3, 4, 5-12). T.K. saab oma seletuse

kohaselt eluga hakkama, probleeme ei ole. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt on T.K. L.K.

eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma emale ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve (tl

33). Ka kohtuistungil kinnitas eestkosteasutuse esindaja, et T.K. tuleb töövõimetusest

hoolimata asjaajamisega kindlasti toime, töövõimetus ei ole kestev. Ekspertide arvamusest

nähtuvalt ei võimalda L.K. vaimne seisund tal aru saada eestkostja mõistest, kuid ta soovib,

et teda abistaks asjaajamisel tema poeg T.K. (tl 28). Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS § 96

sätestatud asjaolud, miks T.K. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes peab kohus

põhjendatuks määrata L.K. eestkostjaks T.K. .

5. Ekspertide arvates vajab L.K. eestkostet elu lõpuni, sest nõrgamõistuslikkus on pöördumatu

protsess (tl 28). Tuginedes TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3, ekspertide arvamusele ja eestkoste

seadmise aluseks olevatele asjaoludele, peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste

lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 28.09.2009.

6. Eksperdid leiavad, et L.K. võiks teha tehinguid taskuraha piires (tl 28). Avaldaja seletuse

kohaselt on ta andnud L.K. taskuraha kuni 100 krooni. L.K. ei tee rahatähtedel vahet, kui

küsitakse 5 krooni, siis annab ta 500 krooni. Avaldaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole

vaja L.K. jätta. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt ei ole L.K. võimeline korraldama oma

rahalisi vahendid, teostama tehinguid, toime tulema asjaajamisega ametiasutustes (tl 33).

Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et eestkoste tuleb seada L.K. kõigi asjade ajamiseks ning

TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et L.K. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kui T.K. peab vajalikuks anda L.K. taskuraha ning

lubada tal sellega tehinguid teha, on temal kui eestkostjal selleks õigus tulenevalt TsÜS § 10

ja § 11.

7. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik