3-05-1271/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1271 Haldusasi Kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 15.11.2005 otsuse nr 12-5/579 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.05.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus * OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18.09.2006 Menetlusosalised Kaebaja * OÜ, esindajad A. V. ja Priit Lätt Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Meelis Krautmann

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 08.07.2005 otsus haldusasjas nr 3-1985/2004 muutmata ja * OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 26.septembril 2006. Kassatsioonkaebus peab olema jõudnud Riigikohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

* OÜ (kuni 23.07.2003 * AS), äriregistri nr *, tegevuse aluseks on tähtajatu avaliku tollilao pidamise luba A/EE100/062, mille juurde kuulub Maardu tollipunkti kui tollijärelevalvet teostava asutuse poolt 01.08.2001 ja 19.02.2003 kooskõlastatud avaliku tollilao töökorraldus. 21.11.2001 rakendati * AS tollilaos tolliladustamise protseduuri (kaubadeklaratsioon I 359625) 16466 pudelile viinale Sedoi Valaam, mis kuulus Ltd.-le. 27.11.2001 läks kauba omandiõigus üle OÜ-le (kaubadeklaratsioon I 366032). Markeeringu järgi oli tegemist viinaga (kangus 40 mahuprotsenti), pudeli maht 0,48 liitrit, villimiskuupäev 23.01.2001. 29.11.2001 ja 17.12.2001 ladustas OÜ samas tollilaos veel kaks partiid viina Sedoi Valaam, vastavalt 25000 pudelit (kaubadeklaratsioon I 369118) ja 24967 pudelit (kaubadeklaratsioon I 391847). Markeeringu järgi oli viina kangus 40 mahuprotsenti, pudeli maht 0,48 liitrit, villimiskuupäev 03.07.2001.

3-05-1271

2(11) Kokku rakendati tolliladustamise protseduuri 40-mahuprotsendilise viina Sedoi Valaam 66433-le 0,48-liitrilisele pudelile ehk 12755 liitrile etanoolile (viina puhul maksustatakse aktsiisiga viinas sisalduv etanool). 01.11.2002 deklareeris * AS alkoholiregistrisse kandmise eesmärgil vabasse ringlusesse ühe pudeli 23.01.2001 markeeringuga viina ja 05.11.2002 kaks pudelit 03.07.2001 markeeringuga viina. 18.11.2002 analüüsiti OÜ-s * 1 pudel viina Sedoi Valaam. Selle proovi kanguse (38,86 mahuprotsenti) kõrvalekalle ületas lubatud (+/- 0,3%) piiri, mistõttu ei olnud võimalik analüüsiks toodud viina kandmine alkoholiregistrisse. * AS esitas OÜ volitatud isikuna 17.12.2002 Tallinna Tolliinspektuurile taotluse 66430 pudeli viina Sedoi Valaam hävitamiseks. 23.12.2002 * AS tollilaos läbiviidud viina Sedoi Valaam tolliläbivaatuse käigus avati kõigi kolme ladustatud partii ülaosast üks pudel ja mõõdeti areomeetriga viina kanguseks 40 ‰.

Eelnevast lähtudes ja pidades võimalikuks kauba kasutamist tehniliseks otstarbeks peale realiseerimist tollioksjonil, ei rahuldanud Tallinna tolliinspektuur oma 08.01.2003 otsusega * AS taotlust kauba hävitamiseks. Tolliinspektuur leidis, et tuleb esitada taotlus viina riigi omandisse ülekandmiseks. * AS sellekohase taotluse rahuldas tolliinspektuur oma 20.02.2003 otsusega nr 6.3/118. 66430 pudelit viina Sedoi Valaam realiseeriti 25.09 – 08.10.2003 toimunud tollioksjonil AS-le . 04.12.2003 väljastas * OÜ AS-le 22880 0,48-liitrist pudelit 40 ‰ viina ehk 4393 liitrit etanooli.

Transiidi tolliprotseduuri rakendades toimetati viin Tartusse OÜ tollilattu. 05.12.2003 eemaldati tollilaos koormalt Tallinnas * OÜ tollilaos paigaldatud rikkumata olekus tollitõkend ning kontrolliti kauba koguselist vastavust * OÜ tollilaost väljastatule. Peale kauba kontrollimist lõpetati transiidi tolliprotseduur ja kohaldati kaubale tolliladustamise protseduuri. Peale viina ümbervalamist AS mahutitesse selgus mõõtmisel, et kaheteistkümnest mahutist ainult neljas vastas viina Sedoi Valaam kangus 40 mahuprotsendile. 10.12.2003 kontrollisid Tallinna Tolliinspektuuri töötajad * OÜ tollilaos oleva viina Sedoi Valaam alkoholisisaldust areomeetriga.

Kontrolli tulemusena tuvastati, et nii AS-le viimiseks haagisele paigutatud kui ka laos oleva viina puhul oli alkoholisisaldus ülemistes kastides 34-35, alumistes 9-10 mahuprotsenti. Mahuprotsendi täpsemaks määramiseks saadeti 6 proovi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KKK) laborisse, mille analüüsi tulemused kinnitasid areomeetriga mõõtes saadud tulemusi. Ajavahemikul 22.01. – 26.04.2004 valati * OÜ vastutaval hoiul olev viin Sedoi Valaam (kokku 43444 pudelit) pudelitest välja 21 mahutisse. Nimetatud koguses viinas pidanuks vastavalt kaubadeklaratsioonides märgitule sisalduma 8341 liitrit etanooli (43444 x 0,48 x 0,40 = 8341).

KKK 02.07.2004 proovivõtu-, koguste mõõtmise ja analüüsiaktiga ning 28.10.2004 kaalumisaktiga tuvastati, et * OÜ-s tolliladustamisele paigutatud kaup (viin Sedoi Valaam) on kahjustunud, kuna viina absoluutalkoholi sisaldus on vähenenud. Kaubast on kadunud 5080 liitrit absoluutalkoholi (etanooli). Kuna * OÜ ei selgitanud tollile, kuidas on saanud võimalikuks tolliladustamisele paigutatud kauba absoluutalkoholi sisalduse vähenemine nii suures ulatuses, ega esitanud tõendeid kauba kahjustumise kohta, luges toll tolliseadustiku (TS) § 63 lg 5 kohaselt osa viinas sisaldunud etanooli koguses 5080 liitrit tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks. 17.12.2004 teavitas Tallinna Tolliinspektuur * OÜ-d maksuvõla olemasolust summas 869 188 krooni ning ärakuulamisõiguse võimaldamisest. 10.01.2005 esitas * OÜ maksuvõla teatele eriarvamuse. 15.11.2005 tegi Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus maksuotsuse nr 12-5/579, millega määrati * OÜ-le tasumiseks tollivõlast tulenev maksusumma tollilaost kadumaläinud etanooli eest suuruses 869 188 krooni, s.h aktsiis tollilaost kadunud etanoolilt 736 600 krooni ja käibemaks aktsiisilt 132 588 krooni.

Maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur vastavalt TS § 253 lg 2 kohaldanud seisuga 10.12.2003 kehtinud maksuseadusi.

3-05-1271

3(11) Vaidlustatava maksuotsusega määratud summa on kaebuse esitaja tasunud 12.12.2005.

* OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (MTA Põhja MTK) 15.11.2005 maksuotsus nr 12-5/579. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Toll on ebaõigesti teinud kindlaks tollivõla tekkimise kuupäeva. Tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ilmnesid juba kauba tollilattu saabumisel 21.11.2001, 28.11.2001 ja 14.12.2001. 2001. aasta novembris-detsembris kehtinud tolliseadus ei kehtestanud kauba tolliladustamise eest vastutava isiku vastutust tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest, seega puudub maksuõigussuhe kaebaja ja riigi vahel.

Kaebaja poolt tolliladustamisele võetud kaup (viin Sedoi Valaam) ei ole koguseliselt muutunud (vähenenud). Tolliladustamisel olnud kaup ei olnud mitte etanool, vaid viin. Kontrollmõõtmine ei ole toimunud mõõtmise ajal kehtinud mõõteseaduses (MS) sätestatud korras, sest tolliladudes olevatel mahutitel ja areomeetril puuduvad kaebajale teadaolevalt nii tüübikinnitused kui ka taatlemine. Maksuhaldur ei ole arvesse võtnud tolliladustamise käigus tekkinud kauba loomulikku kadu. Alkoholi puhul on tulenevalt Euroopa Komisjoni 22.01.91 määruse nr 147/91, millega määratletakse ja kinnitatakse lubatud hälve riikliku sekkumise raames ladustatud põllumajandustoodete kadude puhul, art 2 punktist 1 kinnitatud ladustamise käigus lubatud tavakadude protsendimääraks 0,6% eelarveaastas.

Tollilaopidaja, kes on käitunud heas usus ja mõistliku hoolsusega, ei saa vastutada tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Kauba tolliladustamisel olid täidetud kõik Vabariigi Valitsuse 05.03.2002 määrusega nr 91 kehtestatud „Tolliladustamise tolliprotseduuri rakendamise eeskirja“ nõuded. Kauba vastuvõtul tollilattu selle täiendavat kontrolli kaebuse esitaja poolt ei tehtud, sest visuaalsel vaatlemisel ei tekitanud kaup mingeid kahtlusi. Pakendi avatus ei olnud käsitletav kauba kahjustumisena. Kõik tolliladustamise ajal kaubaga sooritatud toimingud on toimunud tolli teadmisel ja nõusolekul.

Tollilao pidaja saab vastutada tollivõla eest juhul, kui ta on käitunud ebamõistlikult, st ilmselgelt tollieeskirju eirates. Tollilaopidajal kui eraõiguslikul isikul ei ole võimalik tolli tegevust kontrollida. Seega on tal õigus heas usus eeldada, et talle on esitatud nõuetekohaselt vormistatud tollidokument ja kaup on tolli poolt kontrollitud ja aktsepteeritud. Kaebaja viitas Euroopa Ühenduse Nõukogu Kuuendale Direktiivile nr 77/388 EMÜ, mis on alates 01.05.2004 Eestis otsekohaldatav, koosmõjus Euroopa Kohtu 14.07.2005 otsusega kohtuasjas nr C- 435/03 (British American Tobacco International Ltd., Newman Shipping & Agency Company vs Belgia riik).

Nimetatud kohtuotsuses sisaldub järeldus, et kui kaup väljub tolli järelevalve alt ebaseaduslikult, ei saa maksuhaldur esitada heauskse tollilao pidaja vastu käibemaksunõuet, sest puudub käibemaksukohustuse tekkimiseks nõutav „kauba tarnimise“ koosseis. Kaebaja oli seisukohal, et vaidlustatav maksuotsus on puudulikult motiveeritud. Maksuhaldur on menetluse käigus ära kuulanud otsuse adressaadi, kuid ei ole põhjendanud, miks ei ole arvestatud üht või teist tõendit, sh kaebaja eriarvamuses esitatud vastuväiteid. Maksuotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kontrollinud OÜ mahutite nõuetekohasust.

Kahtlust tekitav on viina pudelitest mahutitesse ümbervalamise perioodi pikkus (05.-10.10.2003), mistõttu ei olnud välistatud viina kvaliteedi kahjustumine. Otsusest ei nähtu kasutatud mõõtevahendite vastavus mõõteseadusele. Otsuses ei ole ära näidatud maksusumma määramise adekvaatset metoodikat koos faktiliste asjaoludega.

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus ei nõustunud esitatud kaebusega.

Tallinna Halduskohtu 15.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1271 jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega.

3-05-1271

4(11) Käesolevas maksuvaidluses kuulub kohaldamisele 01.07.2002 – 01.05.2004 kehtinud tolliseadustik. Tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ilmnesid 10.12.2003, mil tollitöötajad viisid läbi esmase kontrolli OÜ tollilaos. Kaebaja kui tollilaopidaja võttis lahtiste viinakastide vastuvõtmisel endale teadlikult riski, et kaup, mis tollilattu saabus ja seal ladustati, võis olla juba varem kahjustunud. See iseenesest aga ei tõenda, et kaup oleks olnud juba lattu saabumisel kahjustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2001 otsus haldusasjas nr II-3/497/01 ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest nimetatud otsuse tegemise aluseks on olnud tolliseadus, mis käesolevas vaidluses kohaldamisele ei kuulu, pealegi käsitleb otsus tollilao pidaja vastutuse ulatust ajutise tolliladustamise korral, mitte aga tolliladustamise protseduuri rakendamisel.

Alkoholi, sh viina, aktsiisiga maksustamise objektiks on tootes sisalduv etanool. Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 22 p 2 sätestab, et aktsiisi maksab võlgnik TS mõistes. ATKAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus tollivõla tekkimise päeval. Eeldusel, et kaebuse esitaja tollilattu paigutatud viina puhul oli tegemist 40-mahuprotsendilise viinaga, pidi nimetatud koguses viinas sisalduma 12 755 liitrit etanooli. Maksumenetluse käigus tehti kindlaks, et tollilaos olev kaup on kahjustunud, sest viinast Sedoi Valaam oli kaduma läinud 5080 liitrit absoluutalkoholi (etanooli).

Maksuotsuses on õigesti käsitletud tolli järelevalve alt väljaläinud kaubana etanooli, mis pidanuks sisalduma ladustatud viinas, mitte viinapudeleid, mille arv kaebaja väitel ei ole tolliladustamise ajal vähenenud. Tulenevalt TS § 137 p 1 vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaos ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida, et täidetakse tolliladustamise tolliprotseduuril oleva kauba ladustamisest tulenevad kohustused ning selle eest, et järgitakse tollilao pidamise loas ettenähtud tingimusi. Alates 01.12.2003 täiendati TS § 137 punktiga 4, mille kohaselt vastutab laopidaja selle eest, et tasutakse sama seadustiku § 241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma.

TS §-st 241 tuleneb põhimõte, et tollilao pidaja vastutab selle eest, millise kauba ta tollilattu sisse võtab, ning selle kauba vastavuse eest kaubadeklaratsioonile, samuti selle eest, et kaup säiliks tema tollilaos samas koguses ja kvaliteedis. Seega lasub tollilao pidajal kõrgendatud hoolsuskohustus, mida kaebuse esitaja tollilao pidajana ei ole täitnud. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebaja tollilattu paigutatud viina Sedoi Valaam etanooli (absoluutalkoholi) sisaldus on tolliladustamise ajal vähenenud kokku 5080 liitri võrra ehk 39,9%. * OÜ pidi täitma tolliladustamise protseduuril oleva kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi.

MTA Põhja MTK on vaidlustatavas maksuotsuses põhjendatult leidnud, et kaup on antud juhul viidud ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, millest ei ole teavitatud tolli ega esitatud kauba kahjustumist tõendavaid dokumente. Kaebaja on osalenud kauba ebaseaduslikus tollijärelevalve alt väljaviimises TS § 241 lg 3 p 2 mõistes ning tal on vastavalt TS § 63 lg 3 tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus. Tollijärelevalve eesmärk on tolliladustamise tolliprotseduuri rakendades jälgida, et kõiki toiminguid ning tolliformaalsusi kaubaga tehakse kooskõlas tollieeskirjadega.

Tollil on õigus, kuid mitte kohustus tollijärelevalve all olevat kaupa kontrollida. Seega ei pidanud toll kontrollima ega mõõtma kaebaja tollilaos tolliladustamise protseduuril oleva alkoholi etanoolisisaldust, see kohustus lasus tollilao pidajal. Käesolevas asjas mõõtmisi teostanud OÜ Keskkonnauuringute Keskus on akrediteeritud kalibreerimisja katselabor MS § 34 lg 1 tähenduses, mis vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 osutab kalibreerimisvõi katseteenust, mille tulemuste jälgitavus on tõendatud. Puudub alus kahelda OÜ KKK poolt teostatud mõõtmistulemuste nõuetele vastavuses.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 08.04.2004 määruse nr 67 Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavate nõuete § 4 lg 1 teostab aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon mõõteseaduse alusel. Kaebajal oli alkoholi etanoolisisalduse määramiseks kasutatud mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse suhtes

3-05-1271

5(11) võimalik juba maksumenetluse käigus pöörduda Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole, kuid kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Kaebajale on rakendatud käibemaksu 18% määras KMS § 6 lg 1 p 3 alusel, sest tollivõla tekkimine TS tähenduses on tõendatud. Kaebaja poolt osundatud Euroopa Kohtu 14.07.2005 otsus kohtuasjas nr C-435/03 ei ole antud juhul asjassepuutuv, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja tollilaos oleks toimunud alkoholi vargus. Euroopa Komisjoni 22.01.1991 määruses nr 147/91 on silmas peetud tavakadusid, mis tekivad sekkumise käigus põllumajandussaaduste või –toodete harilikul ladustamisel või töötlemisel, kui saaduste ja toodete säilitamistingimusi on piisavalt järgitud. Käesoleval juhul on aga tegemist tollilattu saabunud kinnistes pudelites alkoholiga, mille ümbervalamine toimus alles siis, kui sellest olid võetud analüüsid ning oli selgunud, et pudelites olev vedelik ei vasta dokumentides märgitule. ATKAS § 30 kohaselt on aktsiisilaost lubatud aktsiisikauba kadu, so aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol. Sama paragrahvi lg

3 kohaselt on aktsiisilaopidaja kohustatud viivitamatult pärast kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale MTA piirkondlikule struktuuriüksusele. Kaebaja ei ole esitanud ühtki selgitust selle kohta, milline oli alkoholi kadu tema tollilaos ning kuidas ja millistel asjaoludel see tekkida võis. Maksuotsuse motiveeringus on ära toodud kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele maksuotsus tugineb. Maksuhaldur on välja selgitanud kõik maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Maksuotsuses toodud põhjendused hõlmavad ühtlasi vastuseid ka kaebaja eriarvamuses esitatud väidetele. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et maksuotsus on puudulik maksu määramise metoodika osas. Maksuotsusest nähtub selgelt, milline oli vahe mahutites sisalduva vedeliku etanooli sisalduse ja kaebaja tollilaost lähetatud viinas sisalduma pidanud etanooli koguse vahel. Kokku oli kadunud 5080 liitrit etanooli. Selline kogus on aluseks võetud ka maksusumma arvutamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses leiab * OÜ, et Tallinna Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning otsus tuleb tühistada. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud TS § 253 lg 1 ja 2 ning § 137 p 4. Maksuhaldurile pidi olema teada, et ladustatud viina etanoolisisaldus ei vasta kaubadeklaratsioonis märgitud markeeringule, hiljemalt 18.11.2002, mil OÜ-s tehtud analüüsi tulemusel selgus viinas lubatust suurem kõrvalekalle alkoholi proovi kanguses. See informatsioon on olnud kogu aeg tolli käsutuses, sest selle toimingu tulemusel toimusid tolli järelevalve all järgnevad toimingud, s.h tolliläbivaatus ja tollioksjon. Tollilaopidaja ei saa olla vastutav selle eest, et maksuhaldur ei täida piisava hoolsusega ja õigeaegselt temale pandud uurimiskohustust (MKS § 11), mille tulemusel tehakse laopidajale ebasoodsam maksuotsus kui juhul, mil maksuhaldur oleks käitunud nõutava hoolsusega. Vaidlustatud maksuotsuses on märgitud, et apellant peab tasuma tekkinud tollivõla tulenevalt TS §

137 p 2 ja 3 ning § 241 lg 3 p 2 ja 4. Tolliseadustiku § 137 punktidest 2 ja 3 tuleb laopidaja kohustus täita ladustamisest tulenevaid kohustusi ja tollilao pidamise loas ettenähtud tingimusi. Viidatud sätetest ei tulene aga laopidaja kohustust tollivõla tasumiseks. Selline kohustus tuleneb üksnes TS § 137 punktist 4, mis ei saa aga olla selles asjas apellandi suhtes kohaldatav, sest säte jõustus alles 01.12.2003. Kui apellandi suhtes kohaldada TS § 241 lg 3 punkti 2, kusjuures selle kohaldamise faktilise asjaoluna viidatakse kauba vastuvõtmisel hoolsusnõude täitmata jätmisele, siis tuleb sellest järeldada, et kõige varasem päev, mil tolli arvates ilmnesid kauba suhtes tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud, on 21.11.2001 – 14.12.2001, ehk päevad, mil kaup apellandi tollilattu saabus. Kuna kauba vastuvõtmisel ei kontrollitud selle etanoolisisaldust, ei ole kõrvaldatud põhjendatud kahtlus, et etanoolikadu võis toimuda juba enne kauba ladustamist apellandi poolt. Kuivõrd maksuhaldur ei ole seda asjaolu uurinud, siis puudub õiguslik alus tollivõla sissenõudmiseks apellandilt.

3-05-1271

6(11) Tallinna Halduskohus on vääralt kohaldanud tolliseadustiku sätteid, leides, et apellant ei ole järginud tollilaopidaja kõrgendatud hoolsusnõuet. Apellant on tegutsenud heas usus ja mõistliku hoolsusega. Ei ole viidatud ühelegi tõendile, mis osundaks sellele, et apellant oleks jätnud täitmata tolliladustamisest tulenevad kohustused või oleks teadnud või pidanud teadma, et kaup viiakse tollijärelevalve alt välja. Üksnes see asjaolu, et kauba vastuvõtmisel olid kastid lahtised, ei ole selliseks tõendiks. Kauba ehk viinapudelite ja viina koguse vähenemist maksuhaldur aga ei tuvastanud.

Asjaolusid, mis õigustaksid TS § 241 lg 3 p 4 kohaldamist apellandile maksunõude esitamiseks, oleks pidanud maksuhaldur ja ka kohus põhistama konkreetsete tõenditega, mida selles asjas aga esitatud ei ole. Väär on võtta tolli enda puuduliku järelevalve eest vastutusele isik, kes on täitnud kõik kehtivad nõuded ja näidanud üles nõuetekohast hoolsust. Tolliseadustiku ega tunnustatud õiguse üldprintsiipide mõttega ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt tollilao pidaja suhtes kehtib kõrgendatud vastutuse põhimõte või kõrgendatud hoolsuskohustuse standard.

Tollilao pidaja saab vastutada tollivõla eest juhul, kui ta on käitunud ebamõistlikult, st ilmselgelt tollieeskirju eirates. Käesoleval juhul ei saa seda aga apellandile ette heita, sest kauba vastuvõtmisel ja väljastamisel kontrolliti piisava ja mõistliku põhjalikkusega kõiki tollieeskirjades nõutavaid dokumente. Apellant käitus heas usus ja mõistlikus eelduses, et kaubadeklaratsioonidele märgitud andmed on täielikud ja õiged ning toll, kui tollieeskirjade täitmise üle järelevalvet teostav riigiorgan, on täitnud kõik omapoolsed tollieeskirjadest tulenevad ülesanded ning kontrollinud kauba vastavust tollideklaratsioonidele.

Tolliõiguse ühe eesmärgi - tagada tolli järelevalve kauba üle - saavutamine, kohaldades tollilao pidajale absoluutset vastutust, ei oleks kooskõlas põhiseadusliku proportsionaalsuse nõudega, mille kohaselt kohaldatav abinõu peab olema vajalik ja mõõdupärane. Tollilao pidajat ei saa asetada pidevasse riskiolukorda, kus riigil on võimalik alati pöörata maksunõue tema vastu isegi siis, kui ta on täitnud kõik omapoolsed tollieeskirjades sätestatud kohustused. Tollilao pidaja ei saa vastutada teiste isikute - käesoleval juhul tolli või kolmandate isikute - kohustuste täitmise eest.

Ka Riigikohus on rõhutanud, et vastutus tolli nõuetekohase järelevalve täitmise eest ei lasu tollilao pidajal (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2001otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-01). Tallinna Halduskohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata MS § 5 lg 1 ja 2 p-d 1 ja 2, § 6, § 7, § 8 ning § 11. Kohtuotsuses märgitakse, et kahtluste korral OÜ KKK mõõtmistulemuste suhtes oleks apellandil olnud võimalik juba maksumenetluse käigus pöörduda Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole, kuid seda ei ole tehtud. Apellant ei pidanud juba maksumenetluse käigus teostama sisuliselt järelevalvet maksuhalduri poolt teostatavate toimingute õiguspärasuse suhtes.

Menetlustoimingute ajal ei olnud ju apellandile teada, milline on nende tulemusel tehtav maksuhalduri lõplik otsustus ning kas ja kuidas see rikub apellandi õigusi ja piirab tema vabadusi. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest oleks kohus pidanud lõpliku haldusakti õiguspärasuse hindamisel uurima tõendeid selle kohta, kas antud juhul on läbiviidud mõõtmised olnud kooskõlas mõõteseaduse nõuetega. Maksuotsuses ja kohtuotsuses viidatud tõenditega ei ole tõendatud kauba ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine.

Ei ole esitatud selliseid tõendeid, mille alusel oleks mõõteseadusega sätestatud korras tuvastatud kauba puudujääk. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole mõõtetulemus jälgitav ning puudub viide asjakohastele tõenditele. Ka kohus ei ole sellistele tõenditele viidanud, vaid üksnes eeldanud, et KKK poolt läbiviidud toimingud on mõõteseadusega vastavuses. Käesolevas asjas on tolliladudes olevaid mahuteid käsitletud mõõtevahendina, mistõttu mõõteseadusest tulenevalt pidi mahutitele olema omistatud tüübikinnitus ning nad pidid olema taadeldud.

Samad nõuded kehtivad ka areomeetrile, millega mõõdeti etanoolisisaldust. Tallinna Halduskohus on vääralt kohaldanud alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse sätteid. ATKAS §-st 12 nähtub, et alkoholina käsitletakse toodet, st teatud etanoolisisaldusega jooki. Seega tuleb kaubana käsitleda alkoholitoodet ehk jooki vaatamata sellele, et alkoholi puhul on aktsiisiga maksustamise objektiks tootes sisalduv etanool. Apellandi poolt tolliladustamisele võetud kaup (viin „Sedoi Valaam") ei ole koguseliselt muutunud. Seega ei ole tegemist kauba puudujäägiga või kahjustusega, mis võiks tollilao pidajale kaasa tuua vastutuse ja seeläbi maksukohustuse.

Etanool ei ole kaup tollieeskirjade ega maksuseaduse mõistes. Tollil ja ka kaubaomanikul puuduvad

3-05-1271

7(11) pretensioonid viina kadumise osas. Käesoleval juhul puudub apellandi käitumises teokoosseis, mille puhul tolliõigus näeb ette maksukohustuse tekkimise tollilao pidajal. Seega on kohus eksinud materiaalõigusnormi (tolliseadustiku) kohaldamisel. Tallinna Halduskohus on jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluva materiaalõigusnormi (Euroopa Komisjoni 22.01.1991 määrus nr 147/91). Kohus leidis, et määrus nr 147/91 ei kuulu kohaldamisele, sest selles on silmas peetud kadusid, mis tekivad sekkumise käigus põllumajandussaaduste ja -toodete ladustamisel või töötlemisel, kui saaduste ja toodete säilitamistingimusi on piisavalt järgitud.

Kuna selles asjas ei ole alkoholi ladustamisse sekkutud vaid alkoholi on hoitud pudelites, siis nimetatud määrust rakendada ei saa. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et maksustatud on etanoolisisaldus kaubale, mille ladustamisel on aset leidnud viina pudelitest ümbervalamisel mahutitesse. On põhjendatud eeldada, et sellisel sekkumisel tekivad kaod, mistõttu on selles asjas põhjendatud ka määruse nr 147/91 kohaldamine. Kuivõrd maksusumma määramise metoodika fikseerimine maksuotsuses on maksuhalduri ülesanne (MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5) ning maksuhaldur ei ole loomuliku kao võimalust ja kaubakoguste vähenemist loomulike kadude tõttu arvesse võtnud, on maksuotsus selles osas põhjendamatu ja õigusvastane.

Apellant ei nõustu kohtuga, et selles asjas ei saa kohaldada Euroopa Kohtu 14.07.2005 lahendit nr C- 435/03. Nimetatud otsuses asus Euroopa Kohus muuhulgas seisukohale, et Kuues Direktiiv keelab siseriikliku regulatsiooni, mille kohaselt maksustatakse käibemaksuga maksulaost varastatud kaupu. Apellandi arvates tuleb viidatud Euroopa Kohtu otsuses sisalduvate järeldustega arvestada ning KMS § 3 lg 1 p-i 1 ja § 6 lg 1 p-i 3 tõlgendada koosmõjus Kuuenda Direktiiviga ja Euroopa Kohtu juhistega. Euroopa Kohtu otsusele tuginedes leiab apellant, et kui kaup väljub tolli järelevalve alt ebaseaduslikult, ei saa maksuhaldur esitada heauskse tollilao pidaja vastu käibemaksunõuet.

Kuna apellandi osalus tollivõla tekkimises ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et tegemist on vargusega, mis tähendab, et viidatud Euroopa Kohtu lahendis esitatud selgituste kohaselt ei saa maksuotsuses käsitletud alkoholi import olla selles asjas maksustatav käibemaksuga. Maksuotsus on puudulikult motiveeritud, mis raskendab oluliselt kaebeõiguse adekvaatset ja efektiivset realiseerimist. Maksuotsuses ei ole arvestatud eriarvamuses esitatud väidetega ega põhjendatud nendega mittearvestamist. Tegemist on kaevatava maksuotsuse formaalsele õigusvastasusele viitava olulise veaga, mis on mõjutanud asja sisulist otsustamist.

MTA Põhja MTK leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellandi arvates on tollivõlg tekkinud 21. või 28.11. või 14.12.2001. Teise astme kohtumenetluses on apellant seisukohal, et tollivõlg on tekkinud 18.11.2002. Seega kaebaja tollivõla tekkimist ei vaidlusta, vaid oluline on küsimus selle tekkimise ajas. Kuni 01.07.2002 kehtinud tolliseaduse § 62 lg 1 p 2 järgi tekib tollivõlg kauba sisseveol tolli järelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et tollivõlg ei tekkinud ajal, mil * OÜ paigutas tollilattu 21. ja 29.11. ning 17.12.2001 kauba – viin „Sedoi Valaam“. Alusetu on apellandi väide, et toll oleks pidanud käesolevas asjas uurima, kas kauba etanoolikadu võis aset leida enne apellandi poolt kauba lattu vastuvõtmist, ning selle asjaolu puudumist tõendama. Esiteks ei ole vastustajal võimalik nimetatud negatiivset asjaolu tõendada ning selleks puudub ka vajadus. Rahandusministri 31.08.1999 määrusega nr 63 kinnitatud Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra p 25 kohustas laopidajat koostama transpordi saatedokumentidel märgitud ja tegelikult vastuvõetava kauba vahel ilmnenud erinevuste korral akti ning informeerima sellest tolliasutust. Tollilao juhataja tööjuhendi p 4 kohaselt olukorras, kus lattu võetavate kaupade tegelikud kogused on erinevad kauba saatedokumentides näidatust ning juhul, kui lattu on saabunud kahjustunud (riknenud, purunenud) kaup, tuleb nimetatud asjaolud fikseerida tolliametniku juuresolekul ning võtta talt koostatud aktile allkiri. Kaebaja väidetavat kaubapakendi kahjustust ei fikseerinud ega teavitanud nimetatud asjaolust tolli. Kauba vastuvõtmisega algas apellandi kui tollilao pidaja vastutus tolliladustamisel oleva kauba puutumatuse eest. Käitudes tollijärelevalve all oleva kauba vastuvõtmisel ebapiisava

3-05-1271

8(11) hoolsusega võttis apellant endale vastutuse, et lattu paigutatud kaup vastab deklareeritule, samuti vastutuse enne lattu paigutamist tekkida võinud kauba puudujääkide ja kahjustuste ning sellest tuleneva tollivõla tekkimise ja täitmise eest. Vaidlustatud maksuotsuses on piisava põhjalikkusega kirjeldatud asjaolusid, millest nähtub, et tollivõla tekkimise põhjustavad asjaolud ilmnesid 10.12.2003. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on õigem tollivõla tekkimise aega määratleda TS § 241 lg 2 alusel. Tollivõlg tekkis päeval, kui tollil tekkis kauba tollijärelevalve alt väljaviimise põhjendatud kahtlus, s.o 10.12.2003.

Seetõttu kuulus TS § 253 lg 1 alusel kohaldamisele maksuseadus, mis kehtis kauba suhtes tollivõla tekkimise päeval. TS § 137 lg 1 p 4 sätestas, et laopidaja vastutab selle eest, et tasutakse käesoleva seadustiku § 241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma, olles seega võlgnikuks TS § 6 lg 25 tähenduses. Tollivõlast tekkiva maksusumma tasumisest vabanemiseks tulnuks apellandil tõendada, et kauba (etanooli) kadu ei toimunud ajal, mil kaup oli ladustatud tema laos ja kaup ei ole tollijärelevalve alt välja viidud. Meelevaldne on apellandi väide, et toll peaks esitama tõendeid selle kohta, et etanoolikao on põhjustanud just apellant.

Kui apellant leiab, et KKK kui akrediteeritud kalibreerimisja katselabori poolt teostatud mõõtmise mõõtetulemus ei ole õige või esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtluse mõõtmise jälgitavuses, tuleb tal esitada nimetatud asjaolude kohta tõendid ning selgitada, kuidas need asjaolud mõjutavad või vääravad mõõtmistulemust. Alusetu on apellandi väide, et käesoleval juhul tollilao pidaja ei vastuta, sest kaup ei ole koguseliselt vähenenud. Apellant on jätnud tähelepanuta, et aktsiisikauba puhul on oluline toote etanoolisisaldus, sest sellest sõltub maksmisele kuuluv aktsiisisumma.

Tollijärelevalve alt väljaviimisena on käsitletav ka olukord, kui toimuvad muudatused kauba maksustamise seisukohalt olulistes omadustes. Apellant ei ole viidanud ka tollivõla tekkimise ajal kehtinud seadusele, millest tuleneks kadude arvestamise kohustus ning arvestamise tingimused. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et mõõtmise teostamiseks pudelitest viina mahutitesse ümbervalamisel ei saanud kadu Euroopa Komisjoni määruse tähenduses tekkida. Ebaselge on apellandi viide Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-435/03. Nimetatud lahendis käsitleti kauba vargust tollilaost.

Käesoleval juhul ei ole tõendatud alkoholi vargus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust.

Maksuhaldur ja kohus on õigesti teinud kindlaks tollivõla tekkimise aja. Tulenevalt TS § 241 lg 2 tekib tollivõlg kauba tollijärelevalve alt väljaviimise päevast. TS § 253 lg 2 kohaselt, kui tollivõla tekkimise päeva ei ole võimalik täpselt määrata, võetakse maksustamisel kohaldatava seaduse määramisel arvesse kõige varasem päev, mil tolli arvates ilmnesid kauba suhtes tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud ning tollivõla olemasolu on kindlaksmääratav tolli käsutuses oleva informatsiooni alusel. Käesoleval juhul ilmnesid tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud 10.12.2003, mil tollitöötajad viisid läbi esmase kontrolli OÜ tollilaos. Täpset kuupäeva, mil tollilaos ladustatud viin tolli järelevalve alt välja viidi, ei ole tuvastatud sündmuse kohta algatatud kriminaalasjas ega ka käesolevas maksumenetluses. Seega tuleb tollivõla tekkimise päevaks lugeda 10.12.2003 ning maksuvaidluses kuulub kohaldamisele 01.07.2002 – 01.05.2004 kehtinud tolliseadustik. Kaebaja seisukoht, et tollivõlg tekkis juba kauba lattu vastuvõtmisel või hiljemalt 18.11.2002, mil kaebaja sai viina analüüsi vastuse OÜ-st ja selgus, et analüüsitud viinas oli absoluutalkoholi sisaldus 38,86 mahuprotsenti, ei ole põhjendatud. Kauba vastuvõtmisel laohoidjal ilmnenud kahtlustest tolli ei teavitatud ning kaebaja käitumisest nähtuvalt ei võtnud ta ise asjaolu, et viinakastid olid avatud, märgina, et kaup võiks olla kahjustatud. OÜ proovitulemused tehti küll

3-05-1271

9(11) tollile teatavaks, kuid nende tulemuste põhjal oli selge üksnes see, et viina „Sedoi Valaam“ ei saa kanda alkoholiregistrisse. Mõõtetulemused ei pidanud tollis tekitama kahtlust, et kaup on tollijärelevalve alt väljunud, sest kõrvalekalle absoluutalkoholi sisaldusest ei olnud oluline. Pealegi kinnitas tolliläbivaatuse käigus absoluutalkoholi sisalduse mõõtmine viinas, et kontrollitud kolmes pudelis olnud alkohol vastas deklareeritule. Seepärast ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et tollipoolse uurimiskohustuse rikkumise tõttu on kaebaja maksukohustus suurenenud. Tolli käsutuses olevad andmed ei andnud enne 10.12.2003 toimunud kontrolli alust pidada kaupa tolli järelevalve alt väljunuks.

TS § 241 lg 3 p 4 kohaselt on kauba ebaseaduslikul tolli järelevalve alt väljaviimisel võlgnikuks isik, kes peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi. TS § 137 kohaselt vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaost ladustamise ajal kaupa tolli järelevalve alt välja ei viida; täidetakse tolliladustamise protseduuril oleva kauba ladustamisest tulenevad kohustused; järgitakse tollilao pidamise loas ettenähtud tingimusi; tasutakse TS § 241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma. Kaebaja on võlgnikuks TS 241 lg 3 p 4 alusel ning kuna tollivõla tekkimise ajal nägi tolliseadustik sõnaselgelt ette tollilao pidaja kohustuse tasuda tollivõlast tulenev maksusumma, ei peatu ringkonnakohus pikemalt kaebaja väidetel maksuõigussuhte puudumisest. Vaidlustatud maksuotsuse järeldus, et kaebaja osales kauba ebaseaduslikus väljaviimises tolli järelevalve alt ja kaebaja on seetõttu võlgnikuks ka TS § 241 lg 3 p 2 alusel, ei ole põhjendatud. Kaebaja osalust kauba ebaseaduslikus väljaviimises ei saa tuletada tema kohustusest tagada kauba säilimine laos. Muid tõendeid kaebaja osaluse kohta ei ole maksuasjas esitatud. Kuna aga kaebaja on igal juhul võlgnikuks tulenevalt asjaolust, et ta pidi täitma kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi, ei muuda eeltoodu maksukohustuse olemasolu. Asjaolu, et kaebaja oma tolliladustamise protseduurist tulenevaid kohustusi ei täitnud, on tõendatud aktsiisikauba põhjendamatu kao kohta vormistatud dokumentidega.

TS § 63 lg 5 kohaselt loetakse kaup tolli järelevalve alt ebaseaduslikult välja viiduks ka siis, kui kaup on hävinud või kahjustunud ning kauba valdaja ei esita tolli rahuldavaid tõendusmaterjale kahjustumise kohta. Käesoleval juhul on kaup ilmselgelt kahjustunud, sest viin „Sedoi Valaam“, mis pidi sisaldama 40 mahuprotsenti absoluutalkoholi, sisaldas absoluutalkoholi ladustatud partii alumistes kastides tunduvalt vähem (ca 10 mahuprotsenti) ning üksnes ladustatud ülemistes kastides oli absoluutalkoholi mahuprotsent 40 või selle lähedal. ATKAS § 30 lg 1 kohaselt on aktsiisikauba kadu aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmises, ladustamisel või veol. Kuna kaebaja ei osanud tollile ega ka kohtule selgitada, mil viisil absoluutalkoholi kadu toimuda sai, luges toll õiguspäraselt aktsiisikauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljunuks ja määras kaebajale tasumiseks kauba importimisel tasumisele kuuluvad maksud. Asjaolu, et pudelite arv ja vedeliku kogus pudelites oli säilinud, ei tähenda, et kaebaja oli tollilaopidajana oma hoolsuskohustust täitnud. Kaebaja ei pidanud säilitama ükskõik millist vedelikku vaid 40 mahuprotsendilise absoluutalkoholi sisaldusega viina. Tolli kohustus ei olnud välja selgitada, kuidas suletud pudelites olnud viin asendati muu alkoholitaolise vedelikuga. Tulenevalt TS § 63 lg 5 on sellekohane tõendamiskohustus kaebajal. Kaebaja väide, et kaup oli ladustatud eraldi tollitõkendiga suletud boksi, ei leidnud kinnitust. Arvestades laohoidja seletust MTA uurimisosakonnale (I kd, lk 49), ladustati alkoholi partiid eraldi kohtadele lao pearuumis. Seega ei ole välistatud võimalus, et viinapudelid vahetati laos või asendati neis olnud alkohol muu vedelikuga.

Apellant on leidnud, et kauba kao võis põhjustada tolli järelevalve puudulikkus. Kaebuse asjaoludest võib järeldada, et kaebaja heidab tollile ette ebapiisavat kontrolli kauba kaebaja tollilattu suunamisel ja ebapiisavat järelevalvet laos hoidmise ajal. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tolliseaduse sättele, mis kohustaks tolli kontrollima kauba alkoholisisalduse vastavust deklareeritule

3-05-1271

10(11) kauba vastuvõtmisel tollilattu või valvama kaupa laos. TS § 6 lg 16 kohaselt on tollijärelevalve tolli üldine tegevus tollijärelevalve alla kuuluvale kaubale kohaldatavate tollieeskirjade täitmise jälgimiseks. TS § 63 lg 1 kohaselt on tolliterritooriumile toimetatud kaup saabumisest alates tollijärelevalve all. TS § 141 lg 3 kohaselt on tollil igal ajal õigus kontrollida kaupa, mille suhtes rakendatakse tolliladustamise protseduuri või mida ladustatakse tollilaos, samuti kaubaga seonduvaid dokumente. Seega ei tähenda kauba tollijärelevalve all olek, et toll vastutaks kauba säilimise eest ning peaks tagama kauba puutumatuse. Kauba säilimise ning kaubale kohaldatud tolliprotseduuri õige rakendamise eest vastutavad tolliseaduses näidatud isikud, antud juhul kaebaja.

Kaebaja suhtes ei ole kohaldatud vastutust teise isiku õigusvastase käitumise eest. Tollilaopidajana tegutsemine tähendab taolises ettevõtluses tavapärast riski, et kauba põhjendamatu kao korral tuleb tasuda ettenähtud riiklikud maksud. Tollilaopidaja võimuses on võtta asjakohaseid samme, et sellist riski võimalikult madalana hoida. Alkoholi kui riskikauba puhul võivad sellisteks sammudeks olla äärmine tähelepanelikkus kauba lattu võtmisel ja täiendavad turvameetmed kauba ladustamisel. Käesoleva asja asjaolude pinnalt võib öelda, et kõiki võimalusi riskide maandamiseks kaebaja ei olnud ära kasutanud. Tollilaopidajale pandud vastutus maksude tasumise eest kauba ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljumise korral ei ole eelnevat arvestades ebaproportsionaalne. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-13-01 käsitletud asjaolud olid teised kui käesoleval juhul – kohus leidis, et vastutus tollilaost väljastatava kauba koguse õigsuse eest lasub tollil.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide mõõtetulemuste ebausaldusväärsuse kohta paljasõnaline. Tollilaos olnud mahutid ja areomeeter võisid olla taatlemata ja tüübikinnituseta, kuid käesoleval juhul on maksuotsus koostatud OÜ KKK poolt teostatud analüüside alusel ning eelnimetatud akrediteeritud kalibreerimisja katselabori mõõteseadmete osas kaebaja kahtlusi pole avaldanud. Tollilaos olnud mahuteid ei kasutatud mõõtevahendina, mahuteid kaaluti koos selles sisalduva alkoholiga. Aktist kontrolli läbiviimise kohta 20.10.2004 OÜ tollilaos nähtub, et kaalumisel kasutati OÜ * taadeldud roklakaalu (I kd, lk 62). Siinkohal võib veel märkida, et kaebaja tollilaos olnud viina väljavalamisel mahutitesse tolli poolt saadud mõõtetulemused ja OÜ KKK analüüside tulemused ei erine. Toll kontrollis alkoholisisaldust areomeetriga igas viinapudelis ning valas need sõltuvalt mõõdetud kangusest eraldi mahutitesse (vt I kd, lk 86-118). OÜ KKK poolt tehti alkoholisisaldus väljavalatud viinas kindlaks vedeliku kaalu ja tiheduse alusel. Vastavates mahutites olnud alkoholilõhnalise vedeliku mõõtmine ja analüüsimine andis sarnase lõpptulemuse. Eeltoodu kinnitab mõõtmistulemuste usaldusväärsust, sest alkoholisisaldust uuritud vedelikus on kontrollitud erinevate meetoditega. Kaebaja poolt mõõtmistulemuste vaidlustamata jätmine tolli läbivaatuse läbiviimise ajal ei võta temalt õigust vaidlustada mõõtmise tulemusi maksuotsuses, kuid vaidlustamiseks peab kaebaja esitama konkreetsed väited, miks tulemus on ebaõige. Selliseid väiteid kaebaja esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis lubaksid alkoholi kao ulatuse määramisel arvesse võtta loomulikku kadu. Kaebaja seisukoht, et käesoleval juhul tuleks eeldada alkoholi vargust tollilaost ning jätta käibemaks määramata, ei ole põhjendatud. Alkoholi vargust tollilaost ei ole tuvastatud, kaebaja ei oska selgitada, kuidas alkoholi kadu võis tekkida, ning neil asjaoludel tuleb kaebajal tasuda kõik seaduses ette nähtud maksud.

Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide maksuotsuse motiveerimatusest. Maksuotsuses on vastatud kaebaja väitele kauba koguse kadudeta säilimisest ning käsitletud ka kaebaja vastutuse aluseid. Alkoholisisalduse mõõtmise protsessi kirjeldus maksuotsuses ei ole üksikasjalik, kuid lisatud tõendid annavad aluse pidada kaebaja kahtlust OÜ mahutite mittenõuetekohasusest alusetuks. Uuritud vedelik nii OÜ kui kaebaja tollilaos ei erinenud oma omadustelt.

3-05-1271

11(11) Maksuotsusest nähtub, kuidas on maksusumma kujunenud ning milliseid asjaolusid on selle määramisel arvesse võetud.

Seega jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulu hüvitamise taotlus rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma