2-06-3631/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-3631

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2006.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3631 Tsiviilasi K.T. hagi T.T. vastu elatusraha väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.T. (isikukood xxx, xxx Hageja esindaja U.T (isikukood xxx) Kostja T.T. (isikukood xxx, postiaadress xxx Kohtuistungi toimumise aeg 19. september 2006. a. Istungil osalenud isikud Hageja K.T. Hageja esindaja U.T RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Mõista T.T.`lt (isikukood xxx) K.T. (isikukood xxx) kasuks välja elatis 1.500 (üks tuhat viissada) krooni alates hagi esitamisest 20. 02. 2006. a. kuni K.T. poolt keskkooli lõpetamiseni. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 (kolmekümne) päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Tsiviilasi nr 2-06-3631

2(4) HAGEJA

K.T. (edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule 20. 02. 2006. a. hagi taotledes oma isalt T.T.`lt (edaspidi „kostja“) elatise väljamõistmist 2.600 krooni kuus kuni hageja poolt keskkooli lõpetamiseni. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 19. 02. 2006. a. täisealiseks ja jätkab õppimist keskkoolis (tõendina esitatud Tallinna 37. keskkooli tõend, tl 8).

Tallinna Linnakohtu 26. 10. 2001. a. otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-6305/01 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatusraha 1.000 krooni kuus alates 10. 09. 2001. a. kuni hageja täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni seaduses ettenähtud korras. Tallinna Linnakohtu 15. 12. 2004. a. tagaseljaotsusega muudeti Tallinna Linnakohtu 26. 10. 2001. a. otsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust ning suurendati hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 1.485 kroonini kuus alates 12. 12. 2003. a. kuni hageja täisealiseks saamiseni 19. 02. 2006. a.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2.600 krooni kuus. Hageja õpib keskkooli 11. klassis ja on oma ema Ulvi Teesalu ülalpidamisel. Hagejat ülal pidava ema neto kuupalk on 5.741 krooni. Kulutused ühes kuus hagejale on kokku 6.000 krooni, mis moodustub järgmistest kuludest: Kommunaalmaksed: 1.600 krooni; Kooliga seotud kulud: 600 krooni; Riided: 1.000 krooni; Hagejale kuluv söögiraha: 2.000 krooni; Arstiabi: 600 krooni; Hügieenitarbed: 200 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiga ei nõustu ning palub selle jätta rahuldamata ja kohtukulud jagada võrdselt hageja ja kostja vahel.

Kostja leiab, et tal ei ole võimalik tasuda hageja ülalpidamiseks elatist hagis taotletud suuruses arvestades kostja tervislikku oluorda ja materiaalseid võimalusi. 22. 03. 2005. a. arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega nr 183428 on kostjal tuvastatud 80%-line töövõime kaotus, mistõttu ei ole kostja võimeline töötama tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (tõendina esitatud väljavõte kostja haigusloost, tl 16-17, arstliku ekspertiisi otsus nr 183428 ja nimetatud ekspertiisi sisuline põhjendus, tl 18-19). Kostja saab töövõimetuspensioni 1.964 krooni kuus (tõendina esitatud Tallina Pensioniameti tõend, tl 23). Alates okoobrist 2005. a. asus kostja tööle OÜ-sse BaltEst Project. Tervisliku seisundi tõttu töötab kostja alates detsembrist 2005. a. osalise tööajaga ning tema kuupalgaks on 1.500 krooni (tõendina esitatud tööleping nr 32, tl 24-26). Kokku on kostja kuusissetulek 3.464 krooni.

Kostja igakuised kulud on alljärgnevad. Kostja peab igapäevaselt tarvitama ravimeid, mille maksumus ühes kuus on 757 krooni (tõendina esitatud kostja poolne arvestus ravimitest ja nende maksumusest, tl 27). Samuti tasub kostja üüri- ja kommunaalmakseid 1.000 krooni kuus. Järelejäänud 1.700 krooni kulub söögile, hügieenitarvetele ja riitele.

Tsiviilasi nr 2-06-3631

3(4) Kostja palub arvesse võtta, et hagejat ülalpidava U.T sissetulek on kostja sisetulekust poole võrra suurem. Samuti leiab kostja, et hagis äratoodud hageja igakuised kulutused on põhjendamatult suured.

Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

19. 09. 2006. a. toimunud istungil vähendas hageja elatise nõuet 1.500 kroonini, paludes nimetatud summas elatise välja mõista alates hagi esitamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt võib kohus juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 19. 09. 2006. a. määratud eelistungile kostja ei ilmunud ja hageja esindaja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb teha sisuline otsus. TsMS § 413 lg 3 p 3 järgi ei tee kohus tagaseljaotsust kostja ilmumata jäämisel kohtuistungile, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on kohtule esitatud vastuses hagile märkinud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Eeltoodust lähtudes tuleb antud asi lahendada sisulise otsusega.

Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 1.500 krooni kuus.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise vanemalt välja PkS §-s 60 nimetatud täisealisele isikule selle isiku nõudel, lähtudes PkS §-s 61 sätestatust.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22. 12. 2005. a. määrusega nr 328 on kehtivaks kuupalga alammääraks 3.000 krooni. PkS § 61 lg 6 p 1 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PkS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Ulvi Teesalu ja kostja abielust on sündinud hageja. Hageja on saanud täisealiseks 19. 02. 2006. a ja jätkab õppimist keskkoolis. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 1.500 krooni kuus.

Kohus leiab, et hageja taotlus elatise summas 1.500 krooni kuus väljamõistmiseks on põhjendatud. Kuigi kostja on Tallinna Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsusega nr 183428

Tsiviilasi nr 2-06-3631

4(4) (tl 19) tunnistatud 80% ulatuses püsiva osalise töövõimekaotusega isikuks, on kohus seisukohal, et kostja sissetulek on piisav, et tasuda hageja ülalpidamiskulud hagis nõutud summas. Kostja saab töövõimetuspensioni 1.964 krooni kuus ja igakuist töötasu summas 1.500 krooni, kokku on kostja kuusissetulek seega 3.464 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal tasuda seadusega ettenähtud elatise miinimumi 1.500 krooni.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda.

Katrin Saar

kohtunik