2-05-16050/2 · 2-05-16050/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 28.septembril 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi KR hagi OÜ (registrikood) vastu 4 200.00 krooni saamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 14.septembril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja kostja esindaja I.Š

Kohtuotsuse resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tasus KR (edaspidi hageja) OÜ-le (edaspidi kostja) õigusabi osutamiseks 2 200.00 krooni. Kostja pidi tutvuma arhiivi dokumentidega ja neid hagejale tõlkima ning vormistama kohtusse vastava avalduse, kuid õigusabi hagejale ei osutatud. Hageja leiab, et kuna arhiivis tema dokumente ei olnud ning kostja selle kinnituseks keeldus talle tõendit andmast, ei pea ta kostjale lepingujärgset tasu maksma. Hageja on seisukohal, et teda peteti, mistõttu palub ta lisaks 2 200.00 krooni tagastamisele ka mõista talle moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest hüvitist 2 000.00 krooni. Materiaalne kahju seisneb dokumentide tõlkimise eest tasutud summades ja moraalne kahju selles, et hageja ei saanud kostjalt abi. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 4 200.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde.

II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi ei põhine tegelikel asjaoludel ega seadusel. Kostja on Tsiviilasi nr 2-05-16050

2 osutanud hagejale õigusabi vastavalt sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingule, mille kohaselt pidi kostja tutvuma kohtutoimikuga ja hageja pidi selle eest kostjale tasuma. Kostja esindaja käis koos hagejaga kahel korral Harju Maakohtu arhiivis Tartu mnt-l, kus kostja tõlkis hagejale vajalikud dokumendid ja selgitas neid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pole osutanud talle lepingus kokkulepitud teenust. Samuti ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust, et kui arhiivis puuduvad hageja dokumendid, siis hageja kostjale maksma ei pea. Põhjendamatu ja tõendamata on ka hageja väited tema petmise kohta, kuna hageja ei ole tuginenud asjaoludele, millest nähtuks, milles hageja petmine üldse seisnes. Tõendamata on ka hagejale kostja poolt materiaalse ja moraalse kahju põhjustamine. Kostja leiab, et tema tegevus nimetatud lepingu raames ei ole põhjustanud hagejale mingit materiaalset ega moraalset kahju. Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde.

III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja esindaja seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

1. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid septembris … õigusteenuse osutamise lepingu (t lk 6), mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale järgmist teenust: kohtutoimikuga tutvumine (punkt 2). Nimetatud teenuse eest kohustus hageja tasuma kostjale 2000.00 krooni ettemaksuna. Puudub ka vaidlus, et hageja ettemaksu tasus (kviitung t lk 5). Samuti puudub vaidlus, et eelnevalt oli hageja kostjale tasunud veel 200.00 krooni (kviitung t lk 5).

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-dele 1 ja 2 ning § 77 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (lg 1) ning mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

2. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendamist ei leidnud asjaolud, millised annaksid hagejale aluse nõuda tagasi lepingu alusel tasutut. Poolte vahel oli sõlmitud sisult käsundusleping, mida reguleerivad VÕS-i §-d 619-634. VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Lepingu tekstist nähtub üheselt, et poolte vahel oli kokku lepitud vaid ühe teenuse --- toimikuga tutvumine --- osutamises. Hageja ja kostja esindaja selgitustest nähtub, et mõlemad pooled said üheselt aru, millist toimikut (milliseid toimikuid) oli silmas peetud --- hageja kohtuasi Tartu mnt kohtumajas seoses hageja poolt oma elamu võõrandamisega. Hageja ei eita, et ühel korral käis ta koos kostja esindajaga Tartu mnt kohtumaja arhiivis sooviga toimikuga tutvuda, kuid tema seletuse kohaselt seal mingit toimikut ei olnud (oli vaid 5 lahtist lehte). Kostja esindaja seletuse kohaselt käis ta koos hagejaga samas arhiivis kahel korral --- … ja …, tutvus kahe toimikuga ja selgitas ning tõlkis hagejale neis olnud materjale. Kostja esindaja seletus on tõendatud Harju Maakohtu vanemarhivaari kirjaga nr .. … (t lk 82). Nimetatud kirja kohaselt on arhiivis kahe hageja vaidluse materjalid, kusjuures üks neist sisaldab 80 lehte ühes köites (nr …) ja teine 70 lehte samuti ühes köites (nr …). Samuti nähtub arhiivis peetavast „Toimikutega arhiivis

3 tutvumise registrist“, et hageja käis .. ja … tutvumas tsiviilasjade nr … ja nr … toimikutega. Kostja esindaja seletuse kohaselt on registris märgitud vaid hageja nimi ja hageja allkirjad põhjusel, et kuna mindi koos, ei vormistatud kostja esindajale hageja esindamiseks volikirja. Hageja vastupidist ei väitnud.

Seega on eeltooduga tõendatud, et kostja täitis endale lepinguga võetud kohustuse ja tutvus kohtutoimiku(te)ga. Muid ülesandeid käsundisaaja endale lepinguga ei võtnud. Kuna kostja oli lepingu nõuetekohaselt täitnud, oli tal õigus saada selle eest ka kokkulepitud tasu.

Nii kohtumenetluses antud seletustest kui hageja omakäelisest kirjast kostjale … (t lk 20) nähtub, et hageja peamine etteheide kostjale on seotud asjaoluga, et peale toimikuga tutvumist keeldus kostja esindaja andmast hagejale kirjalikku tõendid selle kohta nagu sisaldaksid arhiivis asunud dokumendid võltsinguid ning kostja esindaja keeldus võltsingutega seotud asja edasi ajamast. Poolte vahel allkirjastatud lepingust ei nähtu, et kostja oleks endale võtnud kohustuse mingi järgmise kohtuasja ajamiseks. Seega oli kostjal vaba valik otsustada mitte hageja uut kohtuasja ajama hakata. Kostja esindaja seletas ka kohtuistungil, et tema arvates olid kõik kohtutoimikutes olnud dokumendid normaalses seisundis ning mingit võltsingut tema ei näinud. Seega on mõistetav, et kostja esindaja keeldus andmast hagejale kirjalikku kinnitust, mis tema arvates tegelikkusele ei vastanud. Selline keeldumine ei saa olla aluseks tasu tagastamisele.

3. Ka ei leidnud tõendamist alus saada tagasi … tasutud 200.00 krooni. Nimetatud summa puhul ei ole tegemist käsunduslepingujärgse tasuga. Vastavalt kviitungile oli see tasutud enne lepingu sõlmimist konsultatsiooni ja dokumentide ekspertiisi eest. Hageja ei eita, et ta käis korduvalt kostja büroos ja jättis sinna ka rida dokumente (seletused istungitel, kiri kohtule t lk 47). Seega on mõistlik eeldada, et kostja esindaja ka dokumentidega tutvus ning andis hagejale seoses tema probleemidega konsultatsiooni. Asjaolu, et saadud info/abi/seisukohad ei olnud oma sisult sellised nagu hageja seda ootas, ei tõenda, et kostja esindaja selleks tööd ei teinud (ei kulutanud aega jmt). Hagejal puudus alus õiguslikule ootusele, et õigusbüroo tegeleb temaga tasuta.

4. Kuna eelpool leidis tõendamist, et kostja täitis käsundisaajana lepingut nõuetekohaselt, puudub hagejal alus nõuda selle täitmata jätmisega talle väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 kohaselt on kahju hüvitamise aluseks lepingulise kohustuse rikkumine.

Lisaks juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et varalise kahju sisuna kohtuistungil välja toodud rahasummad (hagiavalduse ja selle täienduse tõlketasud t lk 50,51) ei ole käsitlevad kahjuna, vaid hageja menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 punkti 1 mõttes, milline kuulub antud asjas jaotamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i sätete alusel.

5. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kuivõrd eelpool leidis tõendamist, et kostja ei rikkunud pooltevahelist lepingut, puudub ka vajadus analüüsida, kas konkreetse lepingu puhul saaks üldse tekkida küsimust mittevaralisest kahjust selle rikkumise korral.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

4 seadustikus sätestatut.

Seega hagi rahuldamata jäämisel jäävad TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kohtukulud tema enda kanda, kostja kohtukulude nimekirja ei esitanud.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok