3-05-825/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-825 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2006, Tartu Haldusasja number 3-05-825 Haldusasi M.K. kaebus Lohusuu Vallavalitsuse 5. juuli 2004 korralduse nr 139 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2006 Menetlusosalised Apellant M.K. , esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Vastustaja Lohusuu Vallavalitsus, esindaja Laine Männik Kolmandad isikud OÜ X ja R.P., esindaja vandeadvokaat Andres Aavik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o 26. septembrist 2006.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korraldusega nr 139 väljastati OÜ-le X ehitusluba saun-majutushoone rekonstrueerimiseks Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Vilusi külas asuval kinnistul nimega X (katastriüksused 42002:001:0344-0345, kantud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 26854). X kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmetel R.P.. X kinnistu piirneb põhjapoolses küljes M.K. ile kuuluva kinnistuga nimega X (katastriüksused 42002:001:0083-0085, kantud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 21637). M.K. palus eeltoodud korralduse tühistada ja teha Lohusuu Vallavalitsusele ettekirjutuse Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korralduse nr 139 tagasitäitmise kohta. Kaebuse kohaselt toimub X

kinnistul ehitustegevus, mille käigus ehitatakse rekonstrueerimise nimetuse all kinnistul seni asunud kuuri asukohta kordades kõrgemat ja suuremat saun-majutushoonet. Seonduvalt vallavalitsuse tegevusetusega ei olnud kaebajal pika aja jooksul võimalik tutvuda asjassepuutuvate dokumentidega. Vallavalitsus on faksi teel saatnud koopia vaidlustatavast korraldusest kaebaja esindajale vandeadvokaat Rando Antsmäele, seega sai kaebaja korraldusest ja selle sisust teada 20.09.2005. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Korraldusega on väljastatud ehitusluba X kinnistule saun-majutushoone rekonstrueerimiseks, kuigi sellist hoonet ei ole kehtiva planeeringuga X kinnistule ette nähtud. X kinnistu kasutusotstarbeks on kehtiva üldplaneeringu kohaselt maakasutus väikeelamumaana. X kinnistu maa kasutamine ärimaana ei ole lubatud, kuivõrd sellekohane maakasutuse sihtotstarbe muutmine eeldab tulenevalt seadusest ning kehtivast Lohusuu valla üldplaneeringust vastavasisulist muudatust ette nägeva detailplaneeringu kehtestamist. Korralduse vastuvõtmise hetkel ei olnud vallavalitsusel vormikohast ehitusloa taotlust ega ehitusprojekti. Väljastatud ehitusluba riivab kaebaja õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada X kinnistut. Püstitatav ehitis varjab olulisel määral loomuliku päevavalguse langemist kaebaja taimlapuhkekoha maa-alale ja halvendab väljavaadet elamust. Seni väga privaatse X kinnistu kõrvalkinnistule kinnistute piirile inimeste majutamiseks ning saunaürituste korraldamiseks saun-majutushoone rajamisega kaasneb X kinnistu väärtuse langus. Samuti esineb kaebaja perekonnaja eraelu riive, kuivõrd mitmed saun-majutushoone aknad asuvad vaatega X kinnistu lõõgastuseks kasutatavale maa-alale. Kaebajale ei ole antud võimalust oma huvide kaitsmiseks ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise staadiumis.

2. Lohusuu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Kuigi korralduse vastuvõtmise hetkel ei olnud nõutavat dokumentatsiooni vallavalitsusele esitatud, olid ehitusloa väljastamise ajaks puudused kõrvaldatud. Puudused, mis ilmnesid ehitusloa väljastamiseks esitatud dokumentatsioonis, ei riku kaebaja õigusi vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit. Lohusuu Vallavolikogu 24.05.2004 otsusega nr 44 algatati X kinnistu detailplaneering ja väljastati detailplaneeringu lähteülesanne, milles kajastus ka kuuri ümberehitamine külalistemajaks ja tingimused selle projekteerimiseks. Kaebajal võimaldati kohapeal tutvuda küsitud materjalidega, kuid ta ei väljendanud ennast igakord üheselt. Korralduse tagasitäitmine on võimatu, kuna ehitus on valmimisjärgus ning selle lammutamine ja kuuri taastamine võib kaasa tuua kohtuvaidlusi, mille tulemused võivad olla ettearvamatud.

3. Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus tühistas 06.04.2006 otsusega Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korralduse nr 139 ning mõistis Lohusuu Vallavalitsuselt välja kohtukulu summas

15 010 krooni M. K kasuks.

Otsuse kohaselt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Haldusakti vastuvõtmise ajal ei olnud ehitusnõunikule esitatud ehitatava saun-majutushoone rekonstrueerimise projekti. Korraldusega on väljastatud ehitusluba X kinnistule saunmajutushoone rekonstrueerimiseks, kuigi sellist hoonet ei ole kehtiva planeeringuga X kinnistule ette nähtud. X kinnistu kasutusotstarbeks on kehtiva üldplaneeringu kohaselt ette nähtud maakasutus väikeelamumaana. X kinnistu kasutamine ärimaana ei ole lubatud, kuivõrd maakasutuse sihtotstarbe muutmine eeldab tulenevalt seadusest ja kehtivast Lohusuu valla üldplaneeringust vastavasisulist muudatust ette nägeva detailplaneeringu kehtestamist.

Lohusuu Vallavolikogu 24.05.2004 otsusega nr 44 algatatud X kinnistu katastriüksuste sihtotstarvet muutvat detailplaneeringut ei ole käesoleva ajani kehtestatud. Seega tuli vallavalitsusel ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 alusel keelduda ehitusloa väljastamisest X kinnistule ärihoone püstitamiseks, kuivõrd puudus seda võimaldav detailplaneering ning X kinnistu asub kehtiva üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustusega alal. Kuivõrd vallavalitsus on andnud ehitusloa selleks nõutava detailplaneeringu olemasoluta, on rikutud kaebaja õigust tema huvide arvessevõtmisele ning ei ole antud kaebajale võimalust kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

Vaidlustatud haldusakti alusel välja antud ehitusluba riivab ilmselgelt kaebaja õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada, sest halvema valgustuse ja väljavaate tõttu eluruumi väärtus väheneb. Samuti tulenevad ehitusnormidest ja planeeringu nõuetest subjektiivsed õigused, mis kaitsevad kaebaja huve ja millele tuginedes on vaidlustatud ehitusluba käesolevas asjas. Juhul, kui ehitusluba on õigusvastane objektiivses mõttes, rikub see luba ka kaebaja õigusi. Kolmandad isikud pidid ja peavad ka praegu arvestama, et ehitusluba võidakse tunnistada õigusvastaseks.

Ehitades saun-majutushoone valmis enne kohtumenetluse lõppu, lõid kolmandad isikud ise riski, et valminud ehitis võidakse tunnistada õigusvastaseks. Pärast ehitise valmimist ei ole puudutatud isiku õigusi küll võimalik taastada üksnes ehitusloa tühistamisega, kuid tühistamine võib olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite rakendamisele. Valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik. Kohus osundas RVS § 11 lg 2 regulatsioonile kui kahju hüvitamise üldpõhimõttele, mille kohaselt tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebajale tekitatud kahju.

Ehitusloa tagajärgede kõrvaldamise kulude hulka tuleb arvata ka hüvitus, mida ehitise lammutamise korral võiks ehitise omanik nõuda vallalt seoses õigusvastase ehitusloa väljaandmisega, arvestades seejuures võimalikust kaassüüst tulenevaid piiranguid. Kohus vähendas HKMS § 87 lg 2 alusel kaebaja nõutud 38 247.90 krooni suurust õigusabikulu. Kohus pidas põhjendatuks välja mõista kaebuse ja vastuse koostamise eest

10 000 krooni, kaebaja esindamise eest kohtuistungitel (1 tund 35 minutit) 5000 krooni, kokku halduskohtus kantud õigusabikulude katteks 15 000 krooni ning riigilõivu 10 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M.K. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse muutmist osaliselt ning uue otsuse tegemist Lohusuu Vallavalitsuse 05.07.2004 korralduse nr 139 tagasitäitmise osas, samuti mõista Lohusuu Vallavalitsuselt täies ulatuses välja M. K kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. TsMS § 346 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-29-00 sedastanud, et kui kaebaja on taotlenud haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemist, kui tagasitäitmise võimalus puudub, tuleb seda kohtuotsuse põhjendavas osas märkida. Kohus ei ole tagasitäitmise osas seisukohta võtnud. Kui leiab tuvastamist, et kohus ei pea ettekirjutuse tegemist tagasitäitmise kohta võimalikuks, jääb ikkagi ebaselgeks, missugused põhjused teevad võimatuks tagasitäitmise.

Eeltoodud põhjustel on kohtuotsus ebaselge ning kaebajal ei ole võimalik hinnata otsusest tulenevaid õigusjärelmeid. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-29-00 sedastanud, et protsessiosalistel peab menetluse käigus olema võimalus esitada ka selle taotluse kohta oma vastuväiteid ja tõendeid. Ettekirjutus, mille kohus teeb asja sisulisel lahendamisel, peab olema olnud kohtuliku arutamise objektiks. Üksnes kõigi protsessiosaliste ärakuulamine tagab tagasitäitmise ettekirjutuse põhjendatuse igakülgse kontrolli kohtu poolt. Käesoleva haldusasja menetluses halduskohtus ei ole vallavalitsuse 05.07.2004 korraldus nr 139 olnud kohtuliku arutamise objektiks. Menetluses ei ole ära kuulatud kõigi isikute arvamust haldusakti tagasitäitmise osas. Riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 kuulub kohaldamisele üksnes suhetes apellandi kui üksikisiku ja vastustaja kui avaliku võimu kandja vahel. Haldusakti tagasitäitmisega kaasnevateks kuludeks saavad olla üksnes avaliku võimu kandjale tekkivad otsesed kulud, mis on tekkinud näiteks haldusakti tagasitäitmisele kohustava haldusakti väljaandmisega. Kolmandate isikute õigus nõuda avaliku võimu kandjalt haldusakti tagasitäitmisest tingitud kahju hüvitamist ei pruugi näiteks nende kaassüü esinemisel realiseeruda, mistõttu ei saa võimalikku kahjuhüvitise nõuet arvata haldusakti tagasitäitmisega kaasnevate kulude hulka. Kaebaja kantud õigusabikulud summas 38 247.90 krooni olid vajalikud ja põhjendatud, kuivõrd haldusasja menetlus on olnud keerukas ja aeganõudev. Muuhulgas on olnud ajamahukas tõendite kogumine, kuivõrd kaebajal oli raskendatud vallavalitsuselt dokumentide saamine. Kaebaja ei ole teinud menetlustoiminguid, mis on mittevajalikud ja põhjendamatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks õigusabikulud summas 23 247.90 krooni on põhjendamatud.

6. Lohusuu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt olid 22.03.2006 kohtuistungil kõik osapooled esindatud. Kohtunik pakkus kompromissi ja võimaldati kaks vaheaega, et protsessiosalised saaksid läbi rääkida. Kaebaja ei olnud nõus mitte mingisuguse kompromissiga. Kohtu poolt oli antud kõigile protsessiosalistele võimalus oma seisukohtade väljaütlemiseks, seega oli kaebajal võimalus avaldada arvamust ka korralduse tagasitäitmise osas. Vallavalitsus oli oma arvamuse andnud kirjalikult ja ei pidanud vajalikuks seda kohtuistungil üle korrata. Vastustaja juhib ringkonnakohtu tähelepanu järgmistele asjaoludele:

- kohus peatas 28.09.2005 määrusega korralduse kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Vallavalitsus teavitas määrusest koheselt nii OÜ-t X kui ka ehitajat, kes jätkasid ehitustöid ka pärast määruse teatavakstegemist, kuna tööd olid lõppjärgus. Ehitaja lõpetas tööd 30.09.2005. Seega määruse väljaandmise ajaks oli hoone praktiliselt valmis.

- 22.03.2006 kohtuistungil oli juttu ka sellest, et R. P kuulunud X kinnistul põles 24.02.2006 maani maha nende elumaja ning perekond elab nüüd selles saun-majutushoones, mille lammutamist kaebaja korralduse tagasitäitmise kaudu taotleb. Kohus on märkinud, et valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul mõistlik, mis väljendabki kohtu seisukohta haldusakti tagasitäitmise osas. Kohtu seisukoht on õige, seda eriti olukorras, kus tulekahju tagajärjel koduta jäänud perekond kasutab seda eluasemena. Kaebaja soov valminud uus ehitis lammutada on kiusust ja kadedusest tulenev tahe, kusjuures kaebaja ise ei kasuta kinnistut ja sellel asuvat elamut püsivalt. Kohus on teinud õiglase otsuse, lähtudes tõenäoliselt ka mõistlikkuse ja puhtinimlikkuse printsiipidest. Kohus on piisavalt põhjendanud kohtukulude väljamõistmist ja teinud ka selles õiglase otsuse. Vallavalitsus andis kaebusele vastates seisukoha ka kaebaja kohtukulude kohta, kuna kaebajat esindas enne kohtuistungit kolm erinevat advokaati ja ilmselgelt oli märgata kunstlikku paberite tootmist, mis väljendus näiteks selles, et Advokaadibüroo Rando Antsmäe esitas ühel päeval vallavalitsusele kolm eraldi teabenõuet, teisel päeval kaks, kui kogu teabe oleks võinud küsida ühe teabenõudega. 22.03.2006 kohtuistungil väljendas vastustaja samuti oma arvamust kohtukulude suhtes, leides, et need ei ole Ida-Virumaa tingimusi silmas pidades põhjendatud.

7. Kolmandad isikud OÜ X ja R. P taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli kolmas isik kaebuse menetlemise ajaks ehitusloa realiseerinud, s.o saun-majutushoone rekonstrueerimine oli lõpetatud. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et valminud ehitise lammutamine ei ole mõistlik ja võiks kaasa tuua kahjunõuded valla vastu jms, seega on kohus põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks teha ettekirjutust tagasitäitmiseks. Kaebus oli esitanud tähtaja rikkumisega ja kohaldada tuleks aegumist. Kohus on õigesti jätnud kulud, mis ei olnud vahetult seotud pöördumisega halduskohtusse, kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Antud juhul on apellant taotlenud Lohusuu Vallavalitsuse

5. juuli 2004 korralduse nr 139 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist selle tagasitäitmise kohta, mille alusel ebaseaduslik ehitis kuuluks lammutamisele. Tartu Halduskohtu 6. aprilli 2006 otsusega tühistati Lohusuu Vallavalitsuse korraldus nr 139. Seega on tegemist ehitusloata püstitatud ehitisega. Ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Ehitusjärelevalvet teostava ametniku ettekirjutust reguleerib Ehitusseaduse § 61. HKMS § 19 lg 6 alusel, kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seega saab kohus reeglina kontrollida täitevvõimu asutuse poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte aga asuda teostama kaalutlusõigust asutuse asemel. Pealegi kinnitasid menetlusosalised ringkonnakohtus, et vaidlusalusele hoonele on praegusel momendil väljastatud kasutusluba. Seega ei ole antud lammutamise taotlust võimalik lahendada enne, kui on lõppenud vaidlus kasutusloa seaduslikkuse üle. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus ei kuulu tühistamisele ka osas, millega rahuldati osaliselt M. K taotlus õigusabikulude väljamõistmise osas. HKMS § 87 lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osavõtnud advokaadi kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Antud juhul on kohus seda õigust kasutanud. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid kohtu selletaolise otsuse muutmist. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kuna on esitatud erinevad teabenõuded, kuigi kogu teavet oleks võinud küsida ühe nõudega, siis on põhjendamatud taotluse rahuldamine kogu selle ulatuses. Samuti ei nõustu ringkonnakohus, et tegemist on keeruka haldusasjaga, kuna tegemist on vaid ühe korralduse vaidlustamisega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi