3-06-974/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-974 Otsuse kuupäev 25.september 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ RP kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.04.2006 otsuse nr 8-12/632 punkt 2 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ RP esindaja, Vastustaja Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse esindaja Siiri Sokk Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ RP esitas 18.03.2005 maksuhaldurile taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 550 000.- krooni ja tasaarvestamiseks summas 181 255.- krooni. Esitatud nõude moodustas 2004 detsembrikuul ja 2005.a. veebruarikuul AK OÜ-lt XXXXXXXXX II, XXXXXXXXX II ja XXXXXXXXX I kinnistute ostmisel tasutud käibemaks.

Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005 otsusega nr 12-4/623 peatati enammakstud käibemaksu tagastamine ja tasaarvestamine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

OÜ RP esitas Tartu Halduskohtule kaebuse maksuhalduri 19.04.2005.a. otsuse nr 12-4/623 peale. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. OÜ RP esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

26.04.2006 tegi Tartu Ringkonnakohus määruse, millega tühistas Tartu Halduskohtu 30.09.2005 otsuse ja lõpetas menetluse seoses sellega, et maksuhaldur oli 19.04.2006 otsusega nr 8-12/632 tunnistanud kehtetuks otsuse nr 12-4/623.

19.04.2006 võttis maksuhaldur vastu otsuse nr 8-12/632, mille punktis 1 tunnistab tagasiulatuvalt kehtetuks oma 19.04.2005 otsuse nr 12-4/623 ning punktis 2 jätab rahuldamata OÜ RP 18.03.2005 taotluse käibemaksu tagastamiseks summas 550 000 krooni ja tasaarvestamiseks summas 181 255 krooni.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

19.05.2006 esitas OÜ RP Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.04.2006 otsuse nr 8-12/632, taotledes otsuse tühistamist osas, millega OÜ-le RP jäeti tagastamata enammakstud käibemaks summas 550 000 krooni ja tasaarvestamata summas 181 255 krooni ning ettekirjutuse tegemist Maksuja Tolliameti Lõuna maksukeskusele tagastada ja tasaarvestada kaebajale nõutud summad.

Kaebaja märgib, et oma 19.04.2005 otsusega nr 12-4/623 tegi maksuhaldur tegelikult otsuse, millega leidis, et seaduse järgi kuulub tagastamisele ja tasaarvestamisele nende poolt nõutud summad. Maksuhaldur sai aru, et peatamisotsus oli ebaseaduslik ja tühistas selle ise ära. Sellega langes ära ka alus käibemaksu mitte tagastamiseks ja mitte tasaarvestamiseks.

Oma 19.aprilli 2006.a. otsusega nr.8-12/632, millega maksuhaldur muutis oma otsust nr. 12- 4/632, rikkus maksuhaldur MKS maksuotsuse muutmise sätteid. Kaebaja osundab, et nende puhul ei olnud maksuhalduril ühtegi MKS § 101 lg 1 loetletud alust maksuotsuse muutmiseks. Peale tagastusnõude täitmist ei ole selgunud ka maksuhaldurile ühtegi uut asjaolu, mis näitaks tagastusnõude tagasitäitmise õigust.

Andes 19.aprillil 2006.a. otsuse nr.8-12/632 jättis maksuhaldur täitmata enda poolse MKS § 13 lg l maksukohuslase ärakuulamise kohustuse ja ei rakendanud MKS § 11 tulenevat uurimispõhimõtet. Kuna vaidluses 19.04. 2005.a. otsuse nr. 12-4/623 kohta seisnes vaidlus maksusumma peatamise seaduslikkuse üle, siis 19.04. 2006.a. otsus nr.8-12/632 kohta seisneb vaidlus ka selle üle, kas tegemist oli maksuvaba käibega. Osaühingu ärakuulamisel ja uurimispõhimõtte rakendamisel oleks maksuhaldur saanud ka antud küsimuses võtta vastu õigema otsuse.

Lõuna Maksukeskus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et Karula vallas asuvad kinnistud: XXXXXXX, XXXXXXXXX I, XXXXXXXXX,XXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXX II, XXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXX I olid juba enne kaebaja ja kaebajaga seotud isikute poolt ostmist jagatud ühest suurest kinnistust, seega võib neid nimetada kruntideks. Samuti teatas müüja AK OÜ oma kolmes kuulutuses 8.detsembri, 9.detsembri ja 10.detsembri 2004.a. ajalehes „Äripäev" , et müüb krunte, millest nähtub, et ka müüja on kavandanud kõnealused krundid ehitustegevuseks. Kohe pärast ostmist on kaebaja selgitanud Lõuna Maksukeskuse töötajatele, et need kinnistud on ostetud kui krundid, kavatsusega need välja ehitada ja luua tehnopark. Samas on tehingu puhul tähtis, millele oli suunatud poolte tahe.

Vastates OÜ EE 12.aprilli 2006.a. kirjale teatab Karula Vallavalitsus, et ülaltoodud kinnistutel on kaebaja poolt teostatavaks tegevuseks vajalik detailplaneering. Samuti on detailplaneering vajalik, kuna Karula vallal puudub kehtiv üldplaneering. Seega olid kinnistud kinnisasjad, millele KMS § 16 lg.2 p.3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata.

Kuigi Lõuna Maksukeskus väidab, et kruntide müüja AK OÜ ei ole maksuhaldurit KMS § 16 lg

3 p 2 kohaselt teavitanud antud kinnistute müügist käibemaksuga, teatas nimetatud osaühingu juhatuse liige XXXXXXXXX kaebajale, et AK OÜ on seda teinud.

Kaebaja leiab, et eeltoodu alusel oli ja on neil KMS § 29 lg l kohaselt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja tagasi nõuda. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.04.2006.a. otsus nr.8-12/632 rikub otseselt kaebaja varalisi õigusi ja õigust tasuda makse ainult seadustes ettenähtud korras.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle osaliseks tühistamiseks.

Vastustaja märgib, et 19.04.2006 otsuse nr 8-12/632 tegemisel juhindus maksuhaldur Riigikohtu seisukohtadest analoogsetes maksuvaidlustes.

Riigikohtu 06.04.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-8-06 lahendist tuleneb, et maksuhalduril puudus alus enammakse tagastamise peatamiseks ning tulenevalt asjaoludest oleks maksuhaldur pidanud koheselt otsustama tagastusnõude täitmata jätmise seoses tagastamisele kuuluva enammakse puudumisega.

Võttes arvesse, et maksuhalduri 19.04.2005 otsus nr 12-4/623 ja sellega seotud faktilised asjaolud olid analoogsed Riigikohtus vaidlustatud otsustega (peatamise aluseks sama kriminaalmenetlus, kinnistute müügitehingud on tehtud sama tehingupartneriga), pidas maksuhaldur otstarbekaks Riigikohtu lahenditest lähtuvalt tunnistada kehtetuks ka 19.04.2005 otsuse nr 12-4/623. Sellest tulenevalt tegi maksuhaldur 19.04.2006 otsuse nr 8-12/632, millega tunnistas tagasiulatuvalt kehtetuks maksuhalduri 19.04.2005 otsuse nr 12-4/623 ja sama otsuse p

2 kohaselt otsustas jätta rahuldamata OÜ RP 18.03.2005 taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 550 000 krooni ja tasaarvestamiseks summas 181 255 krooni.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on 19.04.2006 otsuse nr 8-12/632 tegemisel rikkunud MKS-i sätteid, mis puudutavad maksuotsuse muutmist, ei ole põhjendatud. Vaidlustatav otsus muudab kehtetuks MKS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel tehtud tagastusnõude täitmise peatamise otsuse. Tagastusnõude täitmise peatamise otsus ei ole maksuotsus ega ka selline otsus, mille tegemisel (ja muutmisel või kehtetuks tunnistamisel) peaks juhinduma maksuotsuse kohta sätestatust. Seega ei pidanud maksuhaldur 19.04.2005 otsuse nr 12-4/623 kehtetuks tunnistamisel juhinduma maksuotsuse muutmise sätetest MKS-is.

Enne 19.04.2006 otsuse nr 12-4/623 tegemist oli maksuhaldurile teada, et OÜ-le RP kinnistud müünud AK OÜ ei ole maksuhaldurit kirjalikult teavitanud käibemaksu lisamisest kinnistute müümisel, osaühing ei ole esitanud alates detsembrist 2004. a käibedeklaratsioone, rääkimata kinnistutelt arvestatava käibemaksusumma tasumisest. Samas ilmnes maksumenetluse ajal maksukohustuslase poolt esitatud dokumentidest, et müügiobjektiks on kinnistud, mitte krundid. Seetõttu oli maksuhalduril piisavalt tõendeid veendumaks, et tegemist on maksuvaba käibega KMS § 16 lg 2 p 3 mõttes, mistõttu enammakstud käibemaksu tagastamine ja tasaarvestamine on välistatud. Eeltoodut arvestades on alusetu kaebuse esitaja etteheide uurimiskohustuse rakendamata jätmise kohta.

Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et OÜ RP poolt ostetud kinnistud on krundid. Asjaolud, et AK OÜ on kuulutuses nimetanud müüdavaid kinnistuid kruntideks ja et ostja kavatseb need välja ehitada ja tehnopargi luua, ei oma antud juhul tähendust.

KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata maksuvabastust krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Planeerimisseaduse § 9 lõike 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Sama seaduse § 3 lg 2 p 3 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel maa-alade kruntideks jaotamise korral. Enne kruntideks jaotamist peab olemas olema vastav detailplaneering, mille kohaselt on vastav maaüksus kavandatud ehitamiseks. Sellele viitab ka Karula Vallavalitsus 05.05.2006 kirjas nr 7- 1/603, märkides, et OÜ EE kirjas nimetatud kinnistutel on vajalik detailplaneering, mis aga hetkel kõigil nendel kinnistutel puudub.

OÜ EE (seotud OÜ-ga RP ühise omaniku ja juhatuse liikme XXX XXXXXXX kaudu) on Karula Vallavalitsusele saatnud kirja 12.04.2006, seega peaaegu aasta pärast kinnistute omandamist. Seega ei tõenda kirjavahetus Karula Vallavalitsusega OÜ EE väidet, et kavatsus kasutada kinnistuid kaebuses näidatud viisil oli OÜ-l EE juba tehingu sõlmimise ajal. On ilmne, et OÜ EE on pöördunud vallavalitsuse poole alles kohtumenetluse käigus, eesmärgiga põhistada oma väidet, et soetatud kinnistute puhul on tegemist kruntidega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Kohus on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning põhjendatud.

2. Vaidlustatud maksuhalduri 19.04.2006 nr 8-12/632 otsuse punktis 1 tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks maksuhalduri otsus, millega peatati enammakstud käibemaksu tagastamine ja tasaarvestamine ning punktis 2 jäeti kaebaja 18.03.2005 esitatud taotlus enammakstud käibemaksu tagastamiseks ja tasaarvestamiseks rahuldamata. OÜ RP vaidlustab otsuse punkti 2. Seega vajab lahendamist küsimus, kas maksuhalduril oli õigus jätta kaebaja taotlus enammakstud käibemaksu tagastamiseks ja tasaarvestamiseks rahuldamata.

Maksuhaldur on tagastusnõude mitterahuldamisel lähtunud seisukohast, et kinnistute XXXXXXXXX II, XXXXXXXXX II ja XXXXXXXXX I ost-müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive ning ostjal ei ole nende soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebuse esitaja OÜ RP on vastupidi seisukohal, et ostetud kinnistud on tegelikult krundid, millele KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata ning tal on õigus müüjale tasutud käibemaks tagasi saada. Seega vajab antud asjas esmaselt lahendamist küsimus, kas eelpoolnimetatud kolme kinnistu ost-müük 2004 detsembrikuus ja 2005 veebruarikuus oli maksuvaba käive või mitte.

3. Kaubad ja teenused, mida käibemaksuga ei maksustata, on loetletud KMS §-s 16. KMS § 16 lg 2 p 3 kehtis kuni 01.01.2006 järgmiselt: käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata. Seega loeb seadus kinnisasja müüki käibemaksuga maksustatavaks siis, kui see on krunt planeerimisseaduse tähenduses ning kui krundil ei asu ehitist. Kaebaja tuginebki oma kaebuses väitele, et tema poolt ostetud maatükid olid krundid, mitte kinnisasjad.

4. Antud asja juurde võetud haldusasja nr 3-232/05 toimikus olevate kinnistute ostumüügilepingute järgi olid kinnistud hoonestamata, kus ehitisi ei asunud. Selles osas vaidlust ei ole.

Planeerimisseaduses (PLS) annab krundi mõiste § 9 lg 3, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PLS § 3 lg 2 loetleb juhud, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selle kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatud selgelt piiritletud kompaktse asustusega territooriumi osadel, ja seda ka maa-alade kruntideks jaotamise korral.

5. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt ostetud kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, samuti ei ole kaebaja tõendanud, et need maatükid olid ehitamiseks kavandatud planeerimisseaduse järgi.. PLS § 8 lg 3 p 4 kohaselt on valla üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Asjas ei ole vaidlust selles osas, et Karula vallas, kus ostetud kinnistud asuvad, puudub valla üldplaneering. Seega on valla poolt alad, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kindlaks määramata. PLS § 7 lg 3 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustustega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud.

Valga maakonnaplaneering on koostatud 1998 aastal. Selles on määratud ka Valga maakonna piiresse jäävad tiheasustusalad ehk kompaktse asustusega alad, kus uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringus on veel märgitud, et valla üldplaneeringute koostamise käigus täpsustakse ja vajadusel määratakse täiendavad piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. Nagu märgitud, Karula vallal üldplaneering puudub. Seega saab lähtuda ainult Valga maakonnaplaneeringust. Kaebaja poolt ostetud kinnistud asuvad Karula vallas Y külas. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole Karula valla Y küla tunnistatud tiheasustusega ehk kompaktse asustusega piirkonnaks. Asjaolu, et vaidlusalune maa-ala on maakonnaplaneeringus tunnistatud eelisarendatavaks tööstuspiirkonnaks, ei ole mõjutanud seda maa-ala samas tiheasustusega alaks määramiseks ega anna alust ka kompaktse asustusega alaks nimetamiseks.

Seda, et ostetud kinnistud ei ole krundid, nähtub ka sellest, et kinnistud (kokku 10), millised kaebaja ja OÜ EE 2004 aasta detsembrikuus ja 2005 veebruarikuus ostis, on kaebaja seletuse järgi jagatud eraldi kinnistusteks peale maakonnaplaneeringu koostamist. Kui kaebaja väitel asus jagatav kinnistu maakonnaplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis oleks kinnistu jagamine kruntideks 2004 aastal saanud toimuda ainult detailplaneeringu alusel, mida aga ei tehtud.

Kuna kinnistud ei asu detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal, siis ei ole tähtsust, millisel eesmärgil ostja maatükid ostis. Ainult ostja kavatsus maatükil kunagi ehitama hakata, ei tähenda, et maaüksus on kavandatud ehitamiseks. Kruntideks ei saa maatükke lugeda ei ajalehekuulutuses märgitu alusel ega seetõttu, et ostetud kinnistud olid moodustatud ühe kinnistu jagamise teel.

Seega on õige maksuhalduri seisukoht, et kinnistud ei olnud krundid planeerimisseaduse tähenduses ning et nende kinnistute müük oli KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt maksuvaba käive, mis toob kaasa selle, et ostjal ei ole nende kinnistute soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

6. Vastavalt KMS § 16 lg 3 p 2 kohaselt võib maksukohustuslane lisada käibemaksu ka võõrandatava kinnistu maksustavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit teavitama. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus kaebuses väitnud, et AK OÜ teavitas maksuhaldurit kinnistute müügist käibemaksuga, kuigi kaebaja ise selle tõendamiseks ühtegi tõendit pole esitanud. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse vastuses kohtule on kinnitatud, et OÜ AK ei ole maksuhaldurit kinnistute müümisest käibemaksuga teavitanud, samuti, et OÜ AK ei ole esitanud käibedeklaratsioone ajavahemikul detsember 2004 kuni juuli 2005.a. Samas on arvestatav vastustaja märkus, et kui ostu-müügi objektiks oli krunt, nagu väidab kaebaja, siis puudus müüjal üldse vajadus maksuhaldurit käibemaksu lisamisest teavitada..

7. Riigikohus on lahendis 3-3-1-8-06 selgitanud, et kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele KMS § 38 lg 1. Selles on sätestatud, et maksukohustuslane peab tasuma käibemaksusumma ka siis, kui ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega peab ebaõigesti käibemaksu arvele märkimise korral selle riigile tagastama müüja. Riigikohus on selgitanud, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, seda ka siis, kui ostja on käibemaksu müüjale tasunud. Riigikohus on ka märkinud, et täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine ostjale siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Kuna AK kinnistute müüjana ei ole riigile müügidokumentidel märgitud käibemaksusummat üle kandnud, tuleneb, et kinnistute ostjal, OÜ RP puudub seaduse järgi õigus käibemaksu tagasisaamisele. MKS § 106 lg 2 kohaselt tagastatakse maksukohustuslasele see summa, mille tagasisaamiseks on tal õigus

8. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur 19.04.2005 otsusega nr 12-4/623 tunnistas, et kaebajal on õigus käibemaks tagasi saada. Nimetatud otsusega peatati tagastusnõude ja tasaarvestusnõude täitmine kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, mitte ei otsustatud, et kaebajal on õigus taotletud käibemaks tagasi saada või et see õigus tal puudub. Kohus nõustub seejuures vastustaja selgitustega, et 19.04.2006 otsusega ei muudetud tagastusnõude peatamise otsust , vaid selle otsusega jättis maksuhaldur kaebaja tagastusnõude rahuldamata. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.

10. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 5000 krooni. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

Eda Muts kohtunik