2-06-4218/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-4218

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2006.a Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4218 Tsiviilasi A.L.’i hagi A.T.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.L. ( isikukood xxx, elukoht xxx Hageja esindaja Valentina Timofejeva ( elukoht xxx) Kostja A.T. ( isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

12. september 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja A.L. Hageja esindaja Valentina Timofejeva Kostja A.T.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tuvastada, et xxx.a sündinud N.L. ( isikukood xxx, sünd registreeritud Järva maakonnas Kareda Vallavalitsuses 22. juunil 1994.a, akt nr 3) põlvneb A.T.ist ( , sündinud xxx.a, isikukood xxx, elukoht xxx).

3. Välja mõista A.T.ilt igakuine elatis 1500 ( üks tuhat viissada) krooni 27. mail 1994.a sündinud tütre N ülalpidamiseks alates 28. veebruarist 2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a või kuni elatusraha suuruse muutmiseni lapse ema A.L. kasuks.

4. Menetluskulud jätta A.T.i kanda. Edasikaebe kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-06-4218

2

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 1992.a lõpus. Hageja koos esimesest abielust sündinud tütre A asus kostja ettepanekul tema juurde elama. Koos elati kostja vanemate korteris. Kostja ema oli sel ajal Venemaal, kostja isa elas korteris. Kostja ja kostja isa suhtusid A sõbralikult, kasvatasid teda ja eraldasid talle palju aega. Hageja võttis enda kanda perenaise kohustused. Tihti käisid külas sõbrad, teati, et pere on sõbralik. 1993.a. augustis hageja rasestus. Kostja suhtus rasedusse kui armastavate inimeste kooselu loomulikku tagajärge. 1994.a veebruaris töölt koju jõudes leidis hageja kostja koos teise naisega voodist. Hageja ei hakanud kostjaga suhteid selgitama, võttis oma ja tütre isiklikud asjad ja lahkus kostja juurest. Kuni tütre N sündimiseni xxx.a elas hageja erinevates üürikorterites. Pärast tütre sündi ei pöördunud hageja kostja poole abi saamiseks ega lapse suhtes isaduse tunnistamiseks.

27. mail 1994.a sündinud NL sünniakti on isa kohta tehtud kanne ema ütluste järgi. Hageja palub tuvastada NL põlvnemine kostjast.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates hagi esitamisest. Nõuet põhjendab hageja sellega, et ta ei suuda üksinda last ülal pidada. Tema tervis on halvenenud. Käesoleval ajal on töövõimetu ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension 1964 krooni kuus. Kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole, kuigi kokkusaamisel kaks aastat tagasi pakkus ta lapse ülalpidamiseks 100 krooni kuus, kuna rohkem tal raha ei olevat.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Õigusabile tehtud kulude katteks palub kostjalt välja mõista 3000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi. Võtab omaks, et on hagejal 27. mail 1994.a sündinud tütre N isa ja ta on nõus maksma igakuuliselt lapse ülalpidamiseks 1500 krooni. Kohtukulude hüvitamisele vastu ei vaidle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Perekonnaseaduse (PkS) § 42 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab ja põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Vaidlus puudub selles, et 27. mail 1994.a sündis N.L., kelle sünniakti on emana kantud hageja ja isa kanne sünniakti on tehtud kooskõlas PkS § 43 ema ütluste kohaselt.

Kostja on omaks võtnud, et on 27. mail 1994.a sündinud N.L.i isa. Kostja poolt isaduse tunnistamisega loeb kohus tõendatuks lapse põlvnemise kostjast..

2-06-4218

3 Vastavalt PkS § 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja PkS § 61 alusel mõistab kohus, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja temalt tuleb elatis kooskõlas PkS § 61 lg 1 välja mõista.

Elatise suuruse osas vaidlus puudub. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja 1500 krooni suuruse elatusraha väljamõistmine on kooskõlas PkS § 61 lg 4.

Kooskõlas PkS § 70, mis sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja elatisehagi esitamisest. Hageja on esitanud hagi 28. veebruaril 2006.a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Hageja poolt esitati hagi põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Elatise nõude esitamisel oli hageja riigilõivuseaduse § 6 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel pidi hageja tasuma riigilõivu 1000 krooni, kuid Harju Maakohtu 24.03.2006.a kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel, vabastades ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Õigusabi kulude katteks on hageja taotlenud 3000 krooni hüvitamist .

TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 164 tulevad menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses ja selline jaotus ka õiglane.

Katrin Saar Kohtunik