2-05-22953/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22953 Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2006.a., Tallinn Kohtunik Mai Grauberg Kohtuasi SE´i hagi JE´i vastu abielulahutuse ja elatise väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised Hageja – SE Kostja – JE Kohtuistungi toimumise aeg, osalenud isikud 13.09.2006.a. hageja SE, kostja JE

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

1. Lahutada SE´i ja JE´i vahel.a., kanne, registreeritud abielu.

2.Välja mõista JE´ilt alates .a. igakuine elatis AE´i (isikukood: ) ülalpidamiseks 2500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. .a. (incl.), lapse ema SE kasuks.

3. Välja mõista kostjalt JE´ilt hageja SE´i kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 krooni.

4. Välja mõista JE´ilt riigituludesse riigilõiv summas 1500 krooni.

3. Riigilõiv kanda kostjal arvelduskontole number või arvelduskontole nr , mõlemal viitenumber maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr , lõiv.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses

märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

.a. sündis hagejal ja kostjal ühine tütar AE. .a. sõlmiti SE´i ja JE´i vahel abielu, kanne nr . .a. esitas SE´i Harju Maakohtule hagi JE´i vastu abielulahutuse, elatise väljamõistmise ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes. Asjaolude kohaselt on abielusuhted lõppenud. Hageja esitas kohtule lapse ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub AE´i ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 4640 krooni. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni kuni poolte ühise lapse AE´i täisealiseks saamiseni, so..a. kuivõrd kostja ei täida korrektselt lapse ülalpidamise kohustust..a. kohtumäärusega määrati AE´i elukohaks SE´i elukoht. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE. Kostja hagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud, kuid tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt, leides, et on nõus maksma elatist 1500 krooni, enamat ei saa maksta, kuivõrd varanduslik olukord ei võimalda. Selgitas, et täidab osaliselt ülalpidamise kohustust, tasudes 1000-1500 krooni hagejale elatist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 p 3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada Perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. PkS § 28 lg 4 järgi perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. PkS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. .a. istungil avaldasid pooled, et on nõus abielu lahutamisega. Kohus, lähtudes seadusest ja võttes arvesse asjaolu, et pooled on nõus abielu lahutamisega, leiab, et SE´i ja JE´i vahel.a. sõlmitud abielu tuleb lahutada, kuna poolte abielusuhted on lõppenud.

PkS § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kohtule esitatud tütre ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulude kalkulatsiooni. Tulenevalt hageja selgitustest, on kostja varasemalt poolte ühise lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud, kuid ei ole seda teinud järjepidevalt ning on teinud seda väiksemas ulatuses, kui hageja on oma avalduses vajalikuks pidanud ning see ei taga piisavalt lapse vajadusi. Kostja selgituste kohaselt on tema netopalk on 10500 krooni kuus, muid kohustusi ega ülalpeetavaid kostjal ei ole Hageja selgituste kohaselt on tema sissetulek kuus 5000 krooni,

Arvestades hageja ja kostja selgitusi nende sissetulekute kohta, samuti asjaolu, et pooled ei ole oma varanduslikku olukorda vaidlustanud ja arvestades nende erinevust, leinab kohus, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal maksta lapsele elatis kuus enam kui 1500 krooni ning peab kohus põhjendatuks, et kostjapoolsed kulutused lapse ülalpidamiseks võivad olla seega suuremad kui hagejal. Eeltoodut arvestades ja lähtudes lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2500,00 krooni kuus.

TsMS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi.a. Nimetatud asjaolust tulenevalt tuleb kostjalt, JE´ilt, välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt, alates.a.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa vastavalt 9 x 2500 = 22500 krooni.

Kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele kohaldatakse enne 01.01.2006 alanud vaidlusest varemkehtinud menetluse seadust vastavalt TsMS RakS § 3.

Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Hagi kuulub rahuldamisele ning selle tõttu tuleb enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv ning TsMS § 60 lg 1 järgi jäävad hageja kohtukulud kostja kanda.

Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse Lisast nr 2 tulenevalt tuleb elatise nõude osas riigilõiv 1500,00 krooni tasuda kostja JE´il ja see välja mõista riigituludesse TsMS § 64 lg 1 järgi ning abielulahutuse nõudes hageja poolt tasutud lõiv 300 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 60 lg 1 järgi.

Mai Grauberg kohtunik