2-04-933/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-04-933 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Urmas Reinola ja Krista Kirspuu Tsiviilasi G.Ki ja M.K hagi OÜ N (endise ärinimega OÜ E) vastu

60 000 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.12.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ N apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 07.09.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejate G.Ki ja M.K lepinguline esindaja Aleksander Pahmurko Kostja OÜ N lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Kolmanda isiku S elektrija veeühistu lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.12.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

2. OÜ N apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.

3. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1).

Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue

1. G.K ja M.K esitasid 29.07.2004 hagi OÜ N vastu, paludes kostjalt välja mõista 60 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt ostsid hagejad kostjalt 23.08.2002 sõlmitud notariaalse lepingu alusel x vallas x külas asuva kinnistu x. Enne nimetatud lepingu sõlmimist tasusid hagejad kostjale 30.04.2002 sõlmitud kinnistu ostu-müügi eellepingu alusel ettemaksu summas 125 000 krooni, millest 60 000 krooni oli mõeldud ühistuga liitumiseks, kes pidi hakkama varustama hagejate maja vee ja elektriga. Ettemaksu tasumisel selgitas kostja juhatuse liige R. P, et hagejatega sõlmitakse vastav leping ning andis tunnistuse, milles OÜ V kinnitab elektrija veevõrguga liitumise tasude tasumist ning õigust elektrija veeteenuse kasutamiseks. 18.09.2002 said hagejad MTÜ-lt S elektrija veeühistu kirja, milles hoiatati, et liikmeks astumise tasu 60 000 krooni mittemaksmisel lõpetab ühistu hagejate kinnistu varustamise vee ja elektriga. Samasisulise kirja said hagejad ka 04.02.2003. Peale seda pöördusid nad kostja juhatuse liikme R. P poole, kes lubas olukorra lahendada. Senini ta seda teinud pole. Hagejatel puuduvad vee ja elektriga varustamiseks lepingud. Kostja ei ole tasunud kõiki lepingu eseme kasutamisega seotud makse, mistõttu tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 60 000 krooni.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kostjal ei ole kunagi tekkinud kohustust tasuda MTÜ-le S elektrija veeühistu hagejate eest liitumistasu 60 000 krooni. Esmakordselt väljastas MTÜ S elektrija veeühistu liitumistasu määramise otsuse 30.08.2004. Hagi tulnuks esitada MTÜ S elektrija veeühistu vastu, kes püüab hagejate arvel alusetult rikastuda.

Kolmanda isiku seisukoht

3. MTÜ S elektrija veeühistu leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 30.04.2002 sõlmitud kinnistu ostu-müügi eellepinguga maksis G.K kostjale ettemaksu 125 000 krooni, millest 60 000 krooni oli mõeldud ühistuga liitumiseks. Kostja võttis raha vastu, kuid ei edastanud seda ühistule ega ole tagastanud ka hagejatele. Kostja väited OÜ V asutamise, S kinnistu ostmise, maaüksuse detailplaneeringu, jaotusvõrguga liitumise, ehitusloa, kinnistute müümise ja OÜ V müümise kohta ei ole asjakohased. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas nimetatud asjaolud mõjutavad kostja ja G.K vahel sõlmitud eellepingus ühistu liitumistasuga seonduvaid kohustusi. Kui kostja võttis vastu raha kohustusega tasuda see kolmandale isikule, siis tulenevad kostja õigused ja kohustused sõlmitud lepingust ning muudel õigussuhetel ei ole antud vaidluse lahendamisel mingit tähtsust.

Maakohtu otsuse põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 01.12.2005 otsusega hagi. Kohtuotsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 30.04.2002 sõlmitud kinnistu ostu-müügi eellepingu alusel maksis G.K kostjale ettemaksu 125 000 krooni, millest 60 000 krooni oli ühistuga liitumiseks. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 1 kohaselt tagab kliendi nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ja ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise vee-ettevõtja. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel. Jõelähtme Vallavalitsuse 03.09.2004 vastuse kohaselt ei ole Jõelähtme Vallavolikogu määranud x külale vee-ettevõtjat (tl 147). Energiaturu Inspektsiooni täidab elektrituruseaduse § 94 lg 1 p

1 kohaselt järgmisi ülesandeid: annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist. 03.09.2004 vastuse kohaselt ei ole Energiaturu Inspektsiooni väljastanud OÜ- le V ja MTÜ-le S elektrija veeühistu tegevuslube elektrienergia valdkonnas. Energiaturu Inspektsiooni andmetel kuulub x vallas x külas x kuni x elektrienergiaga varustamine OÜ J tegevuspiirkonda. Kuna asja materjalist ei nähtu, et elektrivõrguga liitumise eest oleks tasutud OÜ-le J ja x vallas x külas puudub vee-ettevõtja, on hagejatelt alusetult nõutud tasu elektrija veevõrguga liitumise eest. Kohus leidis, et kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev alus nõuda hagejatelt elektrija veevõrguga liitumise tasu. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja ise kinnistu omandamisel nende teenuste eest tasus või mitte.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

5. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei hinnanud kostja väidet, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagiavaldusest (MTÜ S elektrija veeühistu 18.09.2002 ja 04.02.2003 kirjad hagejatele)

tuleneb, et hagejate õigusi rikub MTÜ S elektrija veeühistu, milline asjaolu tuvastati ka eelja kohtuistungil. Kohus oleks pidanud kaasama ühistu protsessi kostjana. Kostja tõendas 29.07.1997 liitumislepinguga, et OÜ V maksis elektri liitumistasu Eesti Energia Jaotusvõrgule. Ka esitas kostja piisavalt tõendeid, mis kinnitavad veeja elektrivõrkude kuulumist OÜ-le V. Kostja väitel puudub MTÜ-l S elektrija veeühistu õigus nõuda liitumistasusid. Võimalikud liitumistasud on veeja elektrivõrgu ehitaja ja omanik OÜ V arvestanud kinnistu müügihinda arvates 03.04.2000. Kuna hagejate õigusi rikub MTÜ S elektrija veeühistu, nõudes hagejatelt veeja elektriliitumistasusid ja tehes takistusi elektri ja vee kasutamisel, on ebaõige nõuda kostjalt 60 000 krooni.

6. Kohus järeldas vääralt, et 125 000 kroonisest ettemaksust oli mõeldud 60 000 krooni ühistuga liitumiseks. Kostja sai kinnistu müügi puhul G.K ettemaksu 125 000 krooni. Asjaolude hindamisel ja hagi rahuldamisel juhindus kohus tühisest 30.04.2002 kinnistu ostumüügi eellepingust, kuigi oleks pidanud juhinduma 23.08.2002 sõlmitud notariaalsest lepingust. Notariaalses lepingus ei ole ühistuga liitumise tasude maksmises kokku lepitud, vaid 1 225 100 krooni (millest 125 000 krooni on ettemaks) puhul on tegemist kinnistu lõpliku müügihinnaga. Ka juhindus kohus vääralt tsiviilkoodeksi §-st 477, kuna see tunnistati 01.07.2002 VÕSRakS §-ga 48 kehtetuks. Kuna notariaalne leping sõlmiti 23.08.2002, oleks kohus pidanud juhinduma sel ajal kehtinud seadusest. Kostja omandas raha 23.08.2002 sõlmitud notariaalse lepinguga.

Apellatsioonkaebuse vastused

7. Hagejate arvates on maakohtu otsus õige, põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolmas isik ei pea kaebust õigeks ja palub selle rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

8. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 6, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ta oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega.

9. Menetlusnormide rikkumist, mis tooks apellatsioonimenetluses kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1), ringkonnakohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub selles, et hagejad tasusid kostjale ühistuga liitumise eest 60 000 (lepingu lisa nr 1 toimiku lk. 23), millist summat kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev alus hagejatelt nõuda. Kuna kostja omandas summa alusetult ja ta ei ole seda summat hagejatele tagastanud, oli hagi rahuldamine maakohtu poolt põhjendatud ja seaduslik. Kuna hagejad tasusid eelnimetatud summa 30.04.2002 eellepingu järgi, oli kohus hagi rahuldamisel kohaldanud õigesti TsK § 477 sätteid ja apellatsioonkaebuses väited materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise kohta ei ole õiged. Apellant väitis apellatsioonkaebuses, et 30.04.2002 sõlmitud eelleping on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Kostjal on õigus, kuid ka nimetatud asjaolu ei anna alust tühistada maakohtu otsust ja jätta hagi uue otsusega rahuldamata.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne

01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja esitas kohtukulude väljamõistmise taotluse, milline ei kuulu TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel rahuldamisele, kuna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastaspool menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.

U.Loonurm K.Kirspuu U.Reinola