Legislator Case Law & Legislation
3-06-79/6 AI generated

3-06-79/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-06-79/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-79 Haldusasi R.R.e kaebus Paide linnapea 23.12.2005 käskkirja nr 245-p seadusevastaseks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.september 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.R., Paide Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Arne Ots RESOLUTSIOON Jätta R.R.e kaebus rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-06-79/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et koondamisest etteteatamine 22.12.2005 oli seadusevastane, on ekslik ega põhine seadusel. ATS §130 lg 1 kohaselt peab ametniku teavitamine tema ametikoha koondamisest toimuma kirjalikult. Osundatud sättest tulenevalt ei pea ametnikule ametist vabastamise teatamine toimuma tingimata haldusaktiga, vaid ainsaks vorminõudeks on see, et teavitamine peab toimuma kirjalikus vormis. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebajat teavitati tema ametist vabastamisest kirjalikus vormis.

Keywords

AI generated
late notice of dismissal untimely notification of defects contract for medical treatment untimely request for extension rectification reservation unjustified procedural delay
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-79 Haldusasi R.R.e kaebus Paide linnapea 23.12.2005 käskkirja nr 245-p seadusevastaseks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.september 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.R., Paide Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Arne Ots RESOLUTSIOON Jätta R.R.e kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tulenevalt TsMS §62 lg 2 peab apellatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu või faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni. Posti teel menetlusdokumentide edastamise korral lähtutatakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 28 kinnitati alates 01.01.2006 Paide Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis. Paide linnapea 22.12.2005 käskkirjaga nr 240-p teatati R.R.`ele, et tema ametikoht (eelarveja majandusosakonna juhataja) on teenistuse ümberkorraldamise tõttu alates 02.01.2006 koondatud. R.R.`ele on eelviidatud käskkiri kätte antud 22.12.2005. R.R.t paluti tööülesannetega seotud dokumendid üle anda linnapeale ja vormistada vastav akt 30.detsembriks 2005. Paide linnapea 23.12.2005 käskkirjaga nr 245-p vabastati R.R. ametikoha koondamise tõttu alates 02.jaanuarist 2006 teenistusest, maksti teenistusest vabastamisel hüvitust 6 kuu ametipalga ulatuses ja palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 15 tööpäeva eest.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et Paide linnapea 23.12.2005 käskkiri nr 245-p on seadusevastane, kuivõrd see on vastu võetud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja koondamise aluseks on Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 28, millega muudeti Paide Linnavalitsuse eelarveja majandusosakond arendusja rahandusosakonnaks ning kaotati osakonna juhataja ametikoht. KOKS §23 lg 1 kohaselt volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Paide linnapea 15.12.2005 määruses nr 28 on jõustumise kuupäevaks määratud 01.01.2006. Seega alles määruse jõustumise päevast, so 01.01.2006 tekkis linnapeal õiguslik alus ametniku koondamiseks ja sellega seotud õigusaktide väljaandmiseks ja toimingute tegemiseks. Vaidlustatav käskkiri anti aga välja 23.12.2005, kui volikogu määrus ei olnud veel jõustunud. Nimetatud määrus ei saa olla õiguslikuks aluseks ühelegi enne 01.01.2006 välja antud dokumendile ning selle alusel tehtud juriidilisele toimingule. Koondamine oleks võinud toimuda 02.01.2006, kui alates 01.01.2006 oleks ette teatatud vähemalt üks kuu või makstud etteteatamistähtajast puudu jäänud 23 tööpäeva eest. Kuna 01.jaanuar on riiklik püha, siis oleks etteteatamine saanud toimuda kõige varem 02.01.2006. HMS §54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Paide linnapea käskkirjad 240-p ja 245-p ei ole õiguspärased, sest ei ole välja antud kehtiva õiguse kohaselt. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb selles, et teda ei koheldud HMS §54 järgi ja tema koondamine toimus 23.12.2005 ilma õigusliku aluseta. Kaebaja töötas Paide Linnavalitsuses 9 aastat ja on selle aja jooksul aru saanud, et kõige tähtsam on see, et haldusakti vastuvõtmise ajal peab selle aluseks olnud ülemakt olema jõustunud ja et haldusakti vastuvõtmise hetk on tähtis.

Kaebaja palub kohut tunnistada Paide linnapea 23.12.2005 käskkiri nr 245-p seadusevastaseks, välja mõista talle hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses ja välja mõista palk etteteatamistähtajast puudu jäänud 8 tööpäeva eest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et koondamisest etteteatamine 22.12.2005 oli seadusevastane, on ekslik ega põhine seadusel. ATS §130 lg 1 kohaselt peab ametniku teavitamine tema ametikoha koondamisest toimuma kirjalikult. Osundatud sättest tulenevalt ei pea ametnikule ametist vabastamise teatamine toimuma tingimata haldusaktiga, vaid ainsaks vorminõudeks on see, et teavitamine peab toimuma kirjalikus vormis. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebajat teavitati tema ametist vabastamisest kirjalikus vormis.

Etteteatamiskohustuse täitmise hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kas koondamise aluseks olev haldusakt on etteteatamise ajaks jõustunud või mitte. Oluline on see, et koondamise hetkeks on koondamise õiguslik alus olemas. Eeltoodud järeldust toetab ka Riigikohtu praktika. Riigikohtu 30.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-02 nõustus Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus küll olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud ja et teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast on oluline koondamise õigusliku alusel olemasolu teenistusest vabastamise hetkel.

Antud juhul täitis vastustaja ATS §130 lg sätestatud etteteatamiskohustuse nõuetekohaselt. Etteteatamise käskkirjas sisalduv viide käskkirja andmise ajaks veel jõustumata Paide Linnavolikogu määrusele ei muuda ega saa muuta etteteatamist seadusevastaseks. Samuti ei muuda asjaolu, et vabastamise käskkirjas viidati selle alusena linnavolikogu määrusele, mis polnud 23.12.2005 veel jõustunud, vabastamise käskkirja õigusvastaseks, sest vabastamise käskkiri jõustus 02.01.2006, s.o. päev pärast linnavolikogu määruse jõustumist. Vabastamise käskkirjas tehtud viide õiguslikule alusele ja vabastamise käskkirja ning linnavolikogu määruse jõustumise mehhanism on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrusega nr 279 kehtestatud Normitehnika eeskirja §14 lg 3.

Kaebaja oli 2005.a. detsembris teadlik linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus kavandatavatest muudatustest ning teenistussuhte vormistamine ja dokumentide üleandmise korraldamine enne 2005.a. lõppu oli kaebaja enda soov, millele vastustaja oli nõus vastu tulema. Seega kaebaja nõue teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja täiendava hüvituse väljamõistmiseks on esitatud ilmselt pahauskselt. Vastustaja leiab, et kaebaja teenistusest vabastamine toimus seaduslikult ning kaebajale on välja makstud kõik tasud ja hüvitised, millele kaebajal oli õigus.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tunnistajate A. A.`a ja A. I.`a ütlused ja uurinud kohtule esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.Kaebaja ei ole vaidlustanud koondamist sisuliselt. Kaebaja tugineb oma kaebuses sellele, et kuna Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 28 jõustus 01.01.2006, siis puudus Paide linnapea 22. ja 23.12.2005 käskkirjade nr 240-p ja 245-p väljaandmiseks õiguslik alus. Kaebaja väidetel oleks võinud tema koondamine toimuda 02.jaanuarist 2006, kui alates 01.01.2006 oleks talle ette teatatud vähemalt üks kuu või makstud etteteatamistähtajast puudu jäänud 23 tööpäeva eest.

2.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. ATS §11 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrusega nr 28 kinnitati Paide Linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis. Määrus jõustus 01.01.2006. ATS §130 lg 1 kohaselt teatatakse ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Kui nimetatud tähtaega ei järgita, makstakse ATS §130 lg 2 tulenevalt ametnikule ATS §131 sätestatud hüvitusele lisaks ka palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Kaebajale koondamisteate esitamise ajal 22.12.2005 kehtis kaebaja osas Paide Linnavolikogu 22.02.2005 määrusega nr 7 kinnitatud Paide Linnavalitsuse koosseis. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 28 jõustus 01.01.2006. Kaebaja leiab õigesti, et koondamisest etteteatamine toimus ajal, mil kaebaja õiguslikku staatust muutev Paide Linnavolikogu 15.12.2006 määrus nr 28 ei olnud veel jõustunud ning puudus teenistussuhte lõpetamiseks vajalik õiguslik alus. Samas märgib Riigikohtu halduskolleegium oma 30.10.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-02, et „… kuna etteteatamine peab toimuma kirjalikult ja tingimusteta, peab etteteatamisel koondamise vajadus küll olema selge, kuid koondamisest etteteatamise ajaks ei pea koondamise õiguslik alus olema igal juhul jõustunud.“ Kuna käesoleval juhul oli koondamise vajadus üheselt selge, siis ei rikkunud vastustaja kaebajale koondamisest etteteatamisega 22.12.2005 ATS §130 sätteid.

3.KOKS §23 lg 1 kohaselt volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Paide Linnavolikogu 15.12.2005 määruse nr 28 p-s 4 on märgitud, et see jõustub 01.01.2006. Kuna linnavolikogu määrus jõustus 01.01.2006, siis sellest päevast tekkis Paide Linnavalitsusel õigus ametnike koondamiseks. Paide linnapea 23.12.2005 käskkirjast nr 245-p nähtub, et kaebaja koondati seoses teenistuse ümberkorraldamisega alates 02.jaanuarist 2006. Seega oli koondamine seaduslik, sest alus koondamiseks oli alates 01.01.2006 juba tekkinud. Vastupidiselt kaebaja väitele, on teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel, mitte aga teenistusest vabastamise dokumendi vormistamise hetkel. Kuivõrd 01.jaanuarist 2006 ei olnud Paide Linnavalitsuse koosseisus enam eelarveja majandusosakonna juhataja ametikohta ja kaebaja teenistusest vabastamine alates 02.jaanuarist 2006 oli õiguspärane, siis ei oma antud kaebuse lahendamisel tähtsust, kas kaebaja avaldas ise soovi või mitte vormistada teenistusest vabastamise dokumendid 2005.a. lõpus. Seetõttu ei pea ka kohus vajalikuks hinnata tunnistajate A.A. ja A.I. sellekohaseid ütlusi.

4.HKMS §19 lg 7 kohaselt halduskohus vaatab asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kuna kaebaja ei taotle Paide linnapea 22.12.2005 käskkirja nr 240-p tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja arutlused selle üle, et tegemist on haldusaktiga, mis peab vastama HMS §-le 54. Vaieldamatult on haldusakt Paide linnapea 23.12.2005 käskkiri nr 245-p. Kaebaja väidetel on käskkiri vastuolus HMS §54, kuna see ei ole välja antud andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Nagu juba kohus eelnevalt märkis, on teenistusest vabastamise õiguspärasuse seisukohast oluline koondamise õigusliku aluse olemasolu teenistusest vabastamise hetkel, s.o. antud juhul 01.01.2006.

Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, siis puudub alus ATS §135 lg 2 alusel hüvituse väljamõistmiseks.

5.HKMS §92 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud menetluskulud, sh menetlusosaliste esindajate kulud. Paide Linnavalitsus palub kaebajalt välja mõista menetluses kantud õigusabikulu 23 595 krooni. Õigusabi osutas käesolevas asjas vastustajale AB Raidla&Partnerid. HKMS §93 lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 ja hilisemates otsustes väljendatud seisukohta, et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi, nõustub kohus kaebaja väitega, et käesolevas asjas puudus Paide Linnavalitsusel vajadus kasutada välist õigusabi ja 23 595 krooni õigusabikulu väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud.

Marion Vakker Kohtunik