3-06-550/5 · Tallinna Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generated§ 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetlus V. T. kaebuses Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006 Saata haldusasi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Legislator headnote
AI generated3-06-550/5 · Tallinna Ringkonnakohus: T. kaebuses Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006 Saata haldusasi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
21.september 2006, Tallinn
Haldusasja number
3-06-550
Haldusasi
V. T. (T.) kaebus Juuru Vallavalitsuse
17.02.2006 korralduse nr 52 ja 21.02.2006 korralduse nr
tühistamiseks,
teenistusest
vabastamise
aluse
muutmiseks
kohustamiseks,
teenistusest
sunnitult
puudutud aja eest tasu summas 6 100 kr ning
ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu
hüvitise summas 45 195 kr väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.04.2006 määras nr 3-06-550
Menetluse alus ringkonna-
Juuru Vallavalitsuse määruskaebus
kohtus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.04.2006 määrus nr 3-06-550 osas, millega lõpetati HKMS
§ 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetlus V. T. kaebuses Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006
korralduse nr 56 tühistamiseks.
Saata haldusasi tühistatud osas Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
Rahuldada Juuru Vallavalitsuse määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Juuru Vallavalitsuse 17.02.2006 korraldusega nr 52 vabastati alates 18.02.2006
pearaamatupidaja ametikohalt V. T. distsiplinaarsüüteo eest ATS § 84 p 3 alusel (p 1) ning
määrati maksta hüvitist 24 kalendripäeva ulatuses kasutamata puhkuse eest (p 2). Käskkirja
kohaselt pani V. T. toime vääritu teo, mis seisneb teise ametniku diskrediteerimises.
V. T. esitas nimetatud korralduse peale väide, mille Juuru Vallavalitsus 21.02.2006
korraldusega nr 56 rahuldamata jättis.
3-06-550
Kaebuses halduskohtule palus V. T. vallavalitsuse korraldused tühistada; tunnistada tema
teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks; kohustada vallavalitsust muutma kaebaja
teenistusest vabastamise alust ja vabastama ta alates 18.02.2006 teenistusest ATS § 114 lg 1
alusel; mõista vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest
6 100 kr ning ATS § 135 lg 2 alusel kuue kuu hüvitis 45 195 kr.
Kaebaja väitis, et korraldus nr 52 on õigusvastane, sest ta ei ole vääritult käitunud ega talle
süüks arvatud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti ka
menetlusnõudeid. Korraldus nr 56 (vaideotsus) on õigusvastane, kuna selles leiti vääralt, et
korraldus nr 52 on õiguspärane. Kaebaja asus 02.03.2006 tööle Tervise Arengu Instituuti.
Seega puudus ta sunnitult teenistusest 12 kalendripäeva ning tal on ATS § 135 lg 1 alusel õigus
saada nimetatud perioodi eest tasu 6 100 kr. Kaebaja ei soovi teenistusse ennistamist, mistõttu
on tal ATS § 135 lg 2 alusel õigus saada hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, so 45 195 kr.
22.03.2006 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse, määras kohtuistungi toimumise
ajaks 02.05.2006, väljastas menetlusosalistele kutsed ning kohustas Juuru Vallavalitsust
esitama kohtule oma seisukoha kaebuse kohta.
Juuru VV 17.04.2006 vastuses kohtunõudele paluti HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada
menetlus kaebuse nende taotluste osas, mis puudutasid kaebaja teenistusest vabastamise
ebaseaduslikuks tunnistamist, korralduse nr 52 p 1 tühistamist, teenistusest vabastamise aluse
muutmist ja kaebaja teenistusest vabastamist ATS § 114 lg 1 alusel alates 18.02.2006 ning
seoses ennistamisest loobumisega kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise summas 41 195 kr
väljamõistmist. Muude taotluste osas, so nõuetes tühistada korralduse nr 52 p 2 ja korraldus nr
56 ning mõista kaebaja kasuks välja 6 100 kr teenistusest sunnitult puudutud aja eest, palus
vastustaja jätta kaebuse rahuldamata põhjendusega, et korralduse nr 52 p 2 (käsitleb hüvitise
maksmist kasutamata jäänud puhkuse eest) ja korraldus nr 56 (vaideotsus) ei riku kaebaja
subjektiivseid õigusi; teenistusest sunnitult puudutud aja eest on aga õigus nõuda tasu vaid
juhul, kui kaebaja oleks taotlenud enda teenistusse ennistamist. Vastusele lisas vallavalitsus
11.04.2006 korralduse nr 118, mille punktiga 1 tunnistati tagasiulatuvalt alates 17.02.2006
kehtetuks käskkirja nr 52 p 1, punktiga 2 vabastati V. T. teenistusest alates 18.02.2006 tema enda
algatusel ATS § 114 lg 1 järgi ning punktiga 3 määrati maksta ATS § 135 lg 2 alusel kuue kuu
hüvitis summas 45 195 kr.
Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS §
24 lg 1 p 3 alusel nõuete osas, mis puudutavad teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks
tunnistamist, korralduste nr 52 ja nr 56 tühistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks
kohustamist ning ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu hüvitise summas 45
195 kr väljamõistmist. Kaebaja palus jätkata menetlust sunnitult teenistusest puudutud aja eest
tasu 6 100 kr väljamõistmise nõude osas ning välja mõista vastustajalt 18 880 kr asjas kantud
kohtukulude katteks. Oma vastuses märkis kaebaja, et kuigi vastustaja ei ole formaalselt
korralduse nr 56 tühistamise nõude osas menetluse lõpetamist taotlenud, on kaebaja seisukohal,
et kohalik omavalitsus on korralduse nr 52 p 1 tühistamisega sisuliselt rahuldanud ka kaebaja
nõude korralduse nr 56 tühistamiseks, mistõttu ei saa selles osa kaebajapoolset nõudest
loobumise küsimust tekkida.
Tallinna Halduskohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel määrusega asja menetluse osas, mis
puudutas korralduse nr 52 p 1 ja korralduse nr 56 tühistamise nõudeid, teenistusest vabastamise
aluse muutmiseks kohustamise nõuet ja ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest hüvitise
summas 45 195.- kr väljamõistmise nõuet ning HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel asja menetluse osas,
mis puudutas korralduse nr 52 p 2 tühistamise nõuet. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest
tasu summas 6 100 kr väljamõistmise nõude osas määras kohus menetlust jätkata ning ka
kohtukulude jagamise küsimus otsustada kohtuotsusega.
2(4)
3-06-550
Määruses märgiti, et korralduse nr 52 p 2 vaidlustamise osas tõlgendab kohus kaebaja
nõusolekut menetluse lõpetamiseks kui loobumist p 2 vaidlustamisest ning korralduse nr 56
osas peab kohus võimalikuks nõustuda kaebaja arutlusega ja lõpetada menetlus selle korralduse
peale esitatud kaebuse osas samuti HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Korraldusel nr 56 puudub
korralduse nr 52 punktita 1 iseseisev õiguslik mõju kaebaja õigustele, mistõttu tuleb lugeda
korralduse nr 52 p 1 tühistamisega kehtivuse kaotanuks ka korraldus nr 56.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
Juuru Vallavalitsus apelleeris kohtumääruse ja palus selle tühistada osas, millega kohus
lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse kaebuses 21.02.2006 korralduse nr 56
(vaideotsuse) tühistamiseks ning palus saata asi tühistatud osas halduskohtule uueks
läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vallavalitsus vaideotsust kehtetuks
tunnistatud, mistõttu ei oleks saanud kohus korralduse nr 56 peale esitatud kaebuse osas
menetlust HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Vastustaja ei ole korralduse nr 56
õigusvastasust ka kunagi tunnistanud ning on vaielnud selle tühistamise taotlusele vastu
põhjendusega, et vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku. Halduskohtu seisukoht
korralduse nr 56 kehtivuse kaotamisest korralduse nr 52 p 1 tühistamisega on otseses vastuolus
Riigikohtu 18.11.2005 lahendis nr 3-3-1-36-05 punktis 15 väljendatud seisukohaga ning HMS
§ 87 lg 2 punktiga 3, mille kohaselt pärast vaidemenetluse läbimist esitatakse kaebus
vaideotsuse peale vaid siis, kui vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud
haldusaktist sõltumata; muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebaja ei ole vähimalgi
määral suutnud näidata, kuidas vaidemenetluses tema õigusi rikuti.
V. T. vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt rikkus korraldus
nr 56 kaebaja õigusi. Selles on motiveeritud, milliste kaebaja tegude toimepanemist on
haldusorgan käsitlenud distsiplinaarsüüteo toimepanemisena ning on veel kord õiguslikult
siduvalt välja toonud, milliste tegude toimepanemise eest on kaebajat teenistusest vabastatud.
Sisuliselt on tegemist eelhaldusakti tunnustele vastava haldusaktiga. Korralduses nr 56 esitatud
faktilised väited on ebaõiged ning kaebajal oli põhjendatud huvi, et kohus tühistaks ka selle
haldusakti. Korralduse nr 56 vaidlustamine on õige ka hea halduse põhimõtte kohaselt, mille
üheks osaks on õigusselgus ning sellest aspektist vaadatuna võib jääda teise haldusakti kehtivus
arusaamatuks. Seega on korrektne taotleda kohtult kõigi vaieldava sündmusega seotud
haldusaktide tühistamist. Vallavalitsus on käesoleval juhul korraldusega nr 118 lõpetanud
kaebaja õiguste rikkumise, tunnistades, et kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 118 lg 2
alusel oli ebaseaduslik. Tähendust ei oma, mitmes dokumendis haldusorgan oma samasisulist
otsustust väljendab. Formaalne on vastustaja käsitlus, et kuna korraldus nr 52 ja korraldus nr 56
on eraldiseisvalt vormistatud, siis tuleks neid ka eraldiseisvalt kehtetuks tunnistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kohus on HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel
ebaõigesti lõpetanud menetluse vaideotsuse (Juuru Vallavalitsuse 21.02.2006 korralduse nr 56)
tühistamiseks esitatud kaebuse osas. Nimetatud säte kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioonis
sätestas, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks
tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või
toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist.
Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud kohtus nii esialgse haldusakti (17.02.2006 antud
korralduse nr 52) kui ka vaideotsuse (21.02.2006 korraldus nr 56), millega tema vaie korralduse
nr 52 tühistamiseks rahuldamata jäeti. Asja materjalidest nähtuvalt on haldusorgan
kohtumenetluse ajal tunnistanud osaliselt kehtetuks kaebaja teenistusest vabastamise
3(4)
3-06-550
korralduse, kuid mitte vaideotsuse. Vastupidi, kaebusele esitatud vastuväidetes vaidles
haldusorgan korralduse nr 56 (vaideotsuse) tühistamisnõudele vastu ja palus selles osas kaebus
rahuldamata jätta. Seega puudus kohtul õiguslik alus HKMS § 24 lg 1 p 3 järgi menetluse
lõpetamiseks korralduse nr 56 peale esitatud kaebuse osas. Ekslik on ega tugine seadusele
halduskohtu seisukoht, et korralduse nr 52 p 1 tühistamisega kaotas kehtivuse ka korraldus nr
56. Vaidemenetluse esemeks oleva haldusakti hilisem tühistamine ei too automaatselt kaasa
haldusakti jõusse jätnud vaideotsuse kehtetust.
Apellant leidis, tuginedes HMS § 87 lg 2 punktile 3 ja Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-36-05
toodud seisukohtadele, et V. T. puudub korralduse nr 56 vaidlustamiseks kaebeõigus.
Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja vaidlustas
vaidemenetluses tema teenistusest vabastamise korralduse mitte vormi- või menetluslikel
põhjustel, vaid sisulistel motiividel ning vaie jäeti haldusorgani poolt rahuldamata
põhjendusega, et distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine on toimunud õiguspäraselt.
Kaebaja väitel rikub tema õigusi nii korraldus, millega ta teenistusest väidetava
distsiplinaarrikkumise eest vabastati, kui ka vaideotsus, milles (apellandi hinnangul ebaõigetele
faktilistele asjaoludele, mida haldusorgan on käsitlenud distsiplinaarsüüteole vastavate
käitumisaktidena, tuginedes) kinnitati esialgses haldusaktis sisalduvat järeldust, et kaebaja on
vääritu teo toime pannud. Seega oli kaebaja poolt põhjendatud vaidlustada halduskohtus
mõlemaid haldusakte. Korraldus nr 52 osas, milles kaebaja distsiplinaarkorras teenistusest
vabastati, tunnistati 11.04.2006 korraldusega nr 118 kehtetuks, kuid mitte selle sisulise
õigusvastasuse
tõttu,
vaid
motiivil,
et
karistuse
määramine
toimus
töötajate
distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Seetõttu ei saa
nõustuda ka kaebaja käsitlusega, et kuigi formaalselt vastustaja korraldust nr 56 kehtetuks ei
tunnistanud ja vaideotsuse tühistamise nõude osas menetluse lõpetamist ei taotlenud, on
kohalik omavalitsus sisuliselt kaebaja vastava nõude korralduse nr 56 tühistamiseks
vabatahtlikult rahuldanud ja selle nõude osas menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel
õiguspärane.
Kuna vastustaja pole vaideotsust kehtetuks tunnistanud ja kaebaja pole vaideotsuse
vaidlustamisest loobunud, tuleb halduskohtul korralduse nr 56 peale esitatud kaebus sisuliselt
lahendada.
Ringkonnakohus märgib, et HMS § 87 lg 2 p 3 ei saa tõlgendada nii, et see piirab vaideotsuse
vaidlustamist koos esialgse haldusaktiga. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud
mitte üksnes vaideotsust, vaid ka tema teenistusest vabastamise korraldust ning seetõttu saab
halduskohus hinnata, kas vaideotsuses toodud motiivid väide rahuldamata jätmise kohta on
õiguspärased. Isiku õiguste rikkumine sõltumatult vaidemenetluse esemest on kohtusse
pöördumiseks vajalik vaid juhul, kui esialgset haldusakti kohtus vaidlustatud ei ole.
Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse.
Kohtunikud
4(4)