2-06-9010/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-9010

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2006

Tsiviilasi

L.T. hagi J.T. vastu lastele elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2006.a.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.T. ,

Kostja: J.T. ,

Kohtuistungi sekretär

Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J.T. lapse X ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T.

kasuks.

3. Välja mõista J.T. lt lapse Y ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T.

kasuks.

4. Välja mõista J.T. lt lapse C ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T.

kasuks.

5. Välja mõista J.T. lt lapse W ülalpidamiseks alates 11.04.2006.a. kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatusrahana 900 ( üheksasada) krooni kuus lapse ema L.T.

kasuks.

6. Välja mõista J.T. lt perioodi 11.04.2005- 10.04.2006 eest laste ülalpidamiseks kokku

50 000 ( viiskümmend tuhat) krooni laste ema L.T. kasuks.

7. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda

8. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud, sealhulgas riigilõiv proportsionaalselt

hagi rahuldatud osale, tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmise riigile

lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast tehtud lahendi jõustumist.

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Pooled on abielus ( abielu on registreeritud 06.04.1994.a.) ja neil on neli ühist alaealist last.

Pooled elavad lahus alates 1999.a. novembrist ja kõik lapsed elavad koos hagejaga.

HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi kostjalt lastele elatise väljamõistmise nõudes 11.04.2006.a. Elatise

suuruseks taotleb hageja 1500 krooni lapse kohta kuus. Kokku taotleb hageja välja mõista

kostjalt 6000 krooni kuus.

26.07.2006.a. esitas hageja hagi täienduse ( tl.75). Hageja soovib elatusraha lastele ka

tagasiulatuvalt ühe aasta eest: perioodi aprill kuni detsember 2005.a. eest igale lapsele 1000

krooni kuus ja alates jaanuarist 2006 kuni hagi esitamiseni 1500 krooni lapse kohta kuus.

Edaspidise miinimumpalga muutuse korral võrdsustada igale lapsele kuus mõistetav elatusraha

poole miinimumpalga suurusega.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista ( tl. 15-16). Kostja on invaliidsuspensionär.

Pension on määratud 06.09.1999.a. Kostja on elatustalunik. Kostja elas koos perega koos kuni

kostja invaliidistumiseni ja pere oli siis kostja ülalpidamisel. Peale invaliidsuse määramist lahkus

hageja

koos

lastega

oma

ema

juurde

ja

ei

käinud

kordagi

kostjat

vaatamas.

Psühhoneuroloogiahaiglas oli kostja ravil depressiooniga. Aprillis 2000 asus hageja koos lastega

elama kostjale kuuluvasse teise tallu, mis kuulus varem kostja onule. Kostja abistas hagejat lauda

remondil ja majapidamises. Lisaks sellele maksis kostja igakuuliselt hagejale 500 krooni. Hageja

praeguses elukohas oli vajalik elektrisisestus uuendada, mis toimus 2005/2006 kostja kuludega

kokku summas 6392 krooni. Sissetulekute vähesuse tõttu ei ole kostjal võimalik tasuda elatist

nõutud suuruses. Kostjal ei võimaldata lastega suhelda. Kostja soovib, et lapsed asuksid tema

juurde elama.

KOHTUISTUNG ( tl. 28-30; 77-78)

Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja nõustus, et kostja on alates 2005.a. märtsikuust kuni

veebruarini 2006 tasunud ca kaheksal korral 500 krooni. Hageja elab poolte ühisvara hulka

kuuluvas Paabu talus, mis on ostetud 15.06.1995.a. Raha andmine kostja poolt on toimunud

ebaregulaarselt. Mõned aastad tagasi aitas kostja ka heina ja puid teha, aga mitte täielikult.

Hageja tegeleb ka talumajandusega oma tarbeks. Ema ja vend aitavad hagejat. Elektritöid hageja

elukohas tegi kostja ise, hageja temalt seda ei palunud. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja,

saab PRIA-st toetust ja tema talus toimub korralik tootmistegevus.

Kostja asus viimasel kohtuistungil seisukohale, et niikaua kuni lapsed kostja juures ei ela ega ka

käi, tema lastele elatusraha ei maksa. Lapsed peaksid elama kostja juures. Hageja koos lastega

võiks tulla kostjale appi kartulit võtma, siis saavad ka ise kartulit. Kostja on pidevalt hagejale

puid teinud. Kostja talus on üks pull ja mullikas, lehm ja kaks vasikat. Kahe talu peale kokku on

42 ha maad. PRIA-st on kostja saanud toetust seetõttu, et maad harib. Kartulit on maas 2,6 ha.

Talupidamises on kulud suured. Masinatest on kostjal traktor T-25, autolokse, mis aia ääres

seisavad ja üks sõiduauto. Kui hageja müüs maha korteri, siis sai kostja 200 000 krooni. Kostjal

on niipalju raha, et lapsed enda juurde võtta.

Kohtuistungil pooled ei saavutanud kompromissi oma laste elatusraha osas ja kostja ei teinud ka

ise ettepanekut, millises summas ta oleks võimeline elatusraha tasuma.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

PerekS § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg.1,

2, 4, 6 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise vanema

nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse

kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse

vajadustest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust

vähendada alla PerekS § 61 lg.4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on

töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud

asjaolud.

Alates 01. jaanuarist 2006.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni.

Kuna seadusega on sätestatud elatusraha miinimum lapse kohta kuus ja hageja nõuab elatusraha

lastele seadusega sätestatud miinimumi piires, siis tuleb eeldada, et hageja nõue on kooskõlas

laste vajadustega.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ei ole enne hagi esitamist aasta

jooksul ega ka kohtumenetluse ajal andnud piisavalt oma neljale lapsele ülalpidamist.

Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et hageja on kodune, tegeleb koduse majapidamise,

põllutööde ja nelja lapse kasvatamisega. Kostjal on AEK otsusega nr. 284792 määratud

perioodiks 31.07.2006-31.07.2008 raske puue ja püsiva töövõime kaotus 90 %. Töövõimetuse

põhjuseks on kostjal diagnoositud ebastabiilse kuluga psüühikahäired, mis põhjustavad raske

funktsioonihäire. Varasemalt oli kostjale määratud töövõime kaotus 80%. Kostja enda ütluste

kohaselt on ta pöördunud psühhiaatrite juurde alates 1980.a. seoses kukkumise ja peapõrutusega,

on olnud seoses depressiooniga psühhiaatriahaiglas. Perearst dr. Helgi Andre poolt 09.09.2006.a.

koostatud haigusloo kirjelduse kohaselt on kostjal diagnoositud ka kõrgvererõhutõbe, vastava

raviga on saavutatud vererõhu osas stabiilsus. 18.07.2006.a. tekkisid kostjal vaevused südame

piirkonnas ja ta suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuid kostja ei soovinud koduse olukorra tõttu

uuringuteks haiglasse jääda.

Kostja saab pensioni suurusega 1966 krooni ja sotsiaaltoetust suurusega 420 krooni kuus ( tl.

54). Kuigi kostja töövõime on piiratud, tegutseb kostja füüsilisest isikust ettevõtja- talupidajana.

Kostja ütluste kohaselt tegeleb ta kartulikasvatusega, talul on maad 42 ha, talus on ka loomi. FIE

tuludeklaratsiooni kohaselt sai kostja ettevõtlusest tulu 2004.a. 121 334 krooni ja 2005.a. 116

063 krooni ( tl. 44, 49). Sealhulgas sai kostja seoses ettevõtlusega toetusi 2004.a. 88 234 krooni

ja 2005.a. 84 540 krooni. Ka PRIA-st väljanõutud dokumendid ( tl. 64-73) tõendavad, et aastatel

2004-2006 on kostja pidevalt taotlenud ja saanud põllumajandustoetusi ( toetus elatustaludele

2006.a. summas 15 647 krooni; mahepõllumajandusliku tootmise taotlus 2005.a. 42,7 ha eest

summas 70 802.80 krooni; veise ja piimalehma kasvatamise toetus 2005.a. summas 3404.74

krooni jm., ühtne pindalatoetus 2005.a. summas 22 487.96 krooni). Pooled avaldasid kohtule, et

22.02.2006.a. müüs hageja kinnistu Tartus hinnaga 500 000 krooni, millest kostja müüja

abikaasana sai endale 200 000 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kinnistu mõttelise osa

müügilepinguga ( tl. 22-27). Hansapangas on kostjal kaks pangakontot. Pangakontode

väljavõtetest nähtub, et ajavahemikul 01.06.2005 – 01.07.2006 on kostja ühe konto kreeditkäive

144 087.38 krooni ( tl. 60-61) ja teise konto kreeditkäive on 200 585.25 krooni ( nimetatud

kontole laekus kinnistu müügihinna osa 200 000 krooni, tl. 62). Kostjale kuulub kaks kinnistut

Konguta vallas, kus kokku on põllu-, metsa- ja maatulundusmaad ca 42 ha. Eesti Riikliku

Autoregistrikeskuse andmetel on kostja nimele registreeritud viis sõidukit, nendest kaks

sõiduautot, kaks veoautot ja üks traktor ( tl. 56-57).

Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud arvamusele, et kostja varaline olukord

võimaldab temal ülal pidada oma nelja alaealist last. Kuigi kostja on raske puudega ja püsiva

osalise töövõimetusega isik, omab kostja piisavalt vara ( kaks kinnistut) ja sissetulekut

ettevõtlusest. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg.3 kohaselt on püsiva osalise

töövõimetusega isik võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire

tõttu ei ole ta võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas

mahus. Püsiv osaline töövõimetus ei välista seega võimet teenida tulu, näiteks tegeleda

ettevõtlusega. Ka kostja ise on kohtuistungil kinnitanud, et ta soovib lapsi enda kasvatada ja

sellisel juhul tal jätkuks ka raha nende ülalpidamiseks.

Samas on kohus seisukohal, et esinevad siiski PerekS § 61 lg.6 p.1 ja 3 sätestatud asjaolud, mis

annavad kogumis kohtule õiguse vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seadusega

sätestatud alammäära. Kostjal on pidevaks sissetulekuks pension summas 1966 krooni kuus ja

sotsiaaltoetus 420 krooni kuus. Kostja 2005.a. FIE tuludeklaratsiooni kohaselt sai kostja

puhastulu ettevõtlusest summas 42321 krooni, mis teeb 3526.75 krooni kuus. Seega on kostja

igakuine sissetulek ca 5900 krooni kuus. Arvestades kostja tervist ja sissetulekut ei ole kostja

võimeline maksma elatusraha lastele hageja poolt nõutud suuruses. Kuigi kosta omab kinnisvara,

siis kasutab kostja seda vara talupidamiseks ja saab seetõttu ka PRIA-st toetusi, mis

moodustavad olulise osa kostja sissetulekutest. Kinnistute võõrandamine elatusraha maksmise

eesmärgil võib seada ohtu kostja ettevõtlusega tegelemise võimalused ja seega vähendada ka

kostja regulaarseid tulusid. Hageja väite kohaselt on Paabu talu ka poolte jagamata ühisvara,

samuti kasutab hageja koos lastega teisel kinnistul asuva Paabu talu eluhooneid elukohana.

2006.a. veebruaris vara müügist saadud 200 000 krooni tuleb lugeda kostja erakorraliseks tuluks,

mida kohus ei võta arvesse igakuise elatusraha summa määramisel alates hagi esitamisest.

Kohus otsustab käesolevat hageja nõuet lahendades eelkõige tulevikus kostja poolt makstava

elatusraha suurust, mistõttu ei anna selline erakorraline tulu ka alust hagi täielikuks

rahuldamiseks. Kohus arvestab nimetatud kostja erakorralise tuluga kostja elatusraha võla

suuruse määramisel perioodil 11.aprill 2005 – 10.aprill 2006.

Kostja tervist ja varalist olukorda arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb alates hagi esitamisest

11.04.2006.a. välja mõista elatusrahana 900 krooni lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni

hageja kasuks.

Hageja on esitanud ka nõude PerekS § 70 lg.2 alusel, mis võimaldab kohtul hageja nõudel mõista

elatis välja ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui

kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

perekonnaseaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on kohtule väitnud, et tema on

andnud hagejale raha laste ülalpidamiseks 500 krooni kuus ja on abistanud kostjat

majapidamistöödes. Hageja nimetatud kostja väidet ei eita, kuid väidab, et nii maksed kui ka

muu abi on olnud ebaregulaarne ja on katkenud täielikult märtsist 2006.a.

Kohus leiab, et kostja poolne panus oma laste ülalpidamisse üks aasta enne hagi esitamist st.

perioodil 11.04.2005 – 10.04.2006 ei ole olnud piisav ja seda ei ole põhjustanud

perekonnaseaduse § 61 lg.6 märgitud asjaolud. Kostjal on olnud suuremad võimalused lastele

elatusraha maksmiseks, kui ta on neid realiseerinud. Kostja regulaarsed sissetulekud pensionist ja

ettevõtlustulust on aastal 2005 olnud võrreldavad aastaga 2006. Lisaks sai kostja hagi esitamise

eelsel perioodil ka erakorralist tulu vara müügist summas 200 000 krooni, mis samuti oleks

võimaldanud kostjal maksta oma lastele suuremat elatusraha.

Hageja taotleb perioodil aprill 2005 kuni detsember 2005 igale lapsele elatusrahana 1000 krooni

kuus, mis teeb nõude suuruseks sellel perioodil kokku 36000 krooni. Perioodil jaanuar kuni

märts 2006 taotleb hageja elatusrahana igale lapsele 1500 krooni kuus, mis teeb nõude suuruseks

sel perioodil 18 000 krooni kuus. Kokku taotleb hageja tagasiulatuvalt kostjalt elatusrahana

54 000 krooni väljamõistmist. Hageja võtab õigeks, et ta on nimetatud perioodil laste

ülalpidamiseks saanud kaheksa korda 500 krooni, mis on kokku 4000 krooni. Nimetatud summa

ulatuses kuulub hageja nõue ka vähendamisele. Kohus jätab kostja panuse hindamisel arvesse

võtmata need kostja vastuväited, mis puudutavad kostja poolt tehtud kulutusi talle endale

kuuluva kinnistu elektrisisestusele. Viidatud kulutus oli eelkõige vajalik kostjale kuuluva vara

säilitamiseks. Kohus mõistab kostjalt perioodi aprill 2005 kuni märts 2006 eest välja laste

elatusrahana kokku 50 000 krooni hageja kasuks ( 9x4x1000 krooni +3x4x1500 krooni – 4000

krooni). Nimetatud rahasumma moodustab üksnes veerandi kinnistu müügist saadud rahast,

mistõttu ei saa see olla kostjale liigselt koormav.

Asjaolu, et kostja soovib laste elukoha muutmist ja ei ole rahul laste külastuskorraga, ei ole

seadusest tulenev alus vabastada kostja laste ülalpidamiskohustusest. Juhul kui pooled ei saavuta

laste kasvatamise küsimuses kokkulepet on kostjal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega laste

külastuskorra kindlaksmääramiseks. Nimetatud õigust on kohus kostjale ka kohtuistungitel

selgitanud.

TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TSMS §-st 162 lg.4 jätab kohus

poolte menetluskulud nende endi kanda. Asjas on aga ka menetluskulusid ( näiteks riigilõiv,

mille tasumisest hageja on seaduse alusel vabastatud), mis tuleb välja mõista Eesti Vabariigi

kasuks. Nimetatud kulu väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast

tehtud lahendi jõustumist. Kohus leiab, et riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik