2-05-2507/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-2507 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2006, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Tsiviilasi OÜ E hagi OÜ V.J vastu 14 160 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.06.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ V.J apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ E, esindaja Evgeny Dubrovskiy Kostja OÜ V.J, esindaja adv Toomas Liiva

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.06.2006 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ E esitas 07.06.2005 hagi OÜ V.J vastu, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 14 160 krooni. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja töövõtjana kostjaga 30.03.2005 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/3 alusel 7 elektrikilpi tarbijate võrku. Töö valmis 02.05.2005. Kostja võttis töö vastu, allkirjastades teostatud tööde vastuvõtu akti pretensioonideta. 03.05.2004 esitas hageja kostjale arve summas 14 160 krooni, mille kostja pidi tasuma hiljemalt 06.05.2005. Kostja ei ole arvet tasunud. 16.05.2005 kohtumisel teatas kostja, et ei tasu arvet, kuna hageja on tekitanud talle kahju. Kostja väited kahju tekitamisest on alusetud ja tõendamata.

Kostja vastuväited

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o 5918 krooni osas. Kuna hageja ei informeerinud kostjat ega tarbijaid elektrikilbi paigaldamisele asumisest, et tarbijad saaksid kodumasinad elektrivõrgust välja lülitada, sai ülepinge tõttu kahjustada kolme tarbija kodutehnika.

Kolmandad isikud esitasid kostjale 8242 krooni suuruse kahjunõude. Kuna hageja tööd ei saa pidada lepingutingimustele vastavaks, on kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 649 alusel õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. 14.07.2005 teatisega tasaarvestas kostja nõuded, mille järel on hageja nõue kostja vastu 5918 krooni (14 160 - 8242). Hageja seisukoht, mille kohaselt ainuüksi töö vastuvõtu akti allkirjastamise tõttu peab kostja töö eest tasuma, et vasta VÕS § 642 lg-s 1 sätestatule.

Maakohtu otsuse põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 19.06.2006 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

14 160 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste järgi ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 30.03.2005 töövõtulepingu (tl 4-5), mille p 1 kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimuse täitmiseks x ja y elumajades elektrikilpide paigaldamise. Kostja ei tasunud hageja esitatud 14

160 krooni suurust arvet põhjendusega, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Tarbijad esitasid kostjale avaldused kahju 8242 krooni hüvitamiseks, millise summa kohta esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Kostja tunnistas hageja nõuet summas 5918 krooni.

4. VÕS § 635 lg 1 tulenevalt on töövõtja põhikohustuseks lepingus kokkulepitud töö tegemine. VÕS § 637 lg 1 ja 3 tuleneb, et maksmisele kuulub töövõtulepinguga kokkulepitud tasu ning töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tööde maksumuseks lepingu p 2.1 järgi oli 54 498 krooni, millest 40 338 krooni on ettemaks. Tööde üleandminevastuvõtmine pidi lepingu p 5 kohaselt toimuma vastava akti alusel. Pooled allkirjastasid tööde vastuvõtu akti 03.05.2005 (tl 6) ja samal päeval esitas hageja kostjale arve summas

14 160 krooni (tl 7).

5. Tellija peab VÕS § 643 kohaselt tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses. Äriregistri kaardi ja Energiaturu Inspektsiooni 25.05.2004 otsuse nr xx (tl 19-23) kohaselt on kostja tegevusalaks võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu ja elektrienergia müük. Sellest järeldub, et kostja tellijana sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostjal kohustus tehtud töö viivitamatult üle vaadata. Tunnistaja J. T ütlustest järeldub, et kostja jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse töö viivitamatuks üle vaatamiseks. Arvestades kostja tegevusala, pidanuks ta mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt töö üle vaatamise kohustuse täitmiseks teostama vajalikud mõõtmised, millele tunnistaja J. T viitas, et vältida oma klientidel kahju tekkimist. VÕS § 643 tulenev üle vaatamine ei tähenda vaid vaatlemist, vaid üle vaatamist sõltuvalt töö eripärast. Üle vaatamine sisaldab ka mõõtmist, kui see on objekti eripära arvestades vajalik.

6. Kostja väitel ei informeerinud hageja tarbijaid eelnevalt elektrikilbi paigaldamisele asumisest, mis võimaldanuks neil kodumasinad elektrivõrgust välja lülitada. Leping sellist kohustust hageja jaoks ei sisalda. Kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Elektritarbijad olid tarbijad seoses sellega, et kostja varustas neid elektrienergiaga. Hageja ja x elanike vahel puudusid suhted, millest tulenevalt nad olnuks tarbijad. Märgitu tõttu asus kohus seisukohale, et tarbijate informeerimist võinuks toimetada ka kostja. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja väitel ei teatanud kostja puudustest hageja poolt teostatud töös ja kodumasinate rikked põhjustas ühenduse katkemine elektrikilbis, mis oli majas varem olemas. Peale rikke ilmnemist kontrollisid hageja töötajad ühendust hageja poolt paigaldatud kilbis ja selles viga ei avastatud. Tunnistajate A. T ja P. T ütluste kohaselt kontrollis kostja esindaja J.

T pärast elektrikilbi paigaldamist tehtud tööd ega esitanud pretensioone. Tunnistajate ütluste kohaselt avastati majas sees oleva elektrikilbi juures, et nullsooned on kinni surumata. Hageja paigaldatud elektrikilbi juures puudusi ei olnud. Tunnistaja J. T ütluste kohaselt oli pärast elektrikilbi paigaldamist maja seinale pinge üle normi majas sees olevas elektrikilbis. Transiitkilbis, mille paigaldasid hageja töötajad, oli pinge normis. Tema ütluste kohaselt oli suure tõenäosusega avarii transiitkilbis, kuid on ka võimalus, et see oli maja sees olevas kilbis.

Tunnistaja ei vaadanud pärast hageja poolt töö lõpetamist tööd üle, kuna see ei anna midagi, tuleb mõõta. Algselt kinnitas tunnistaja, et hageja poolt paigaldatud kilbiga on kõik korras, hiljem leidis, et suure tõenäosusega oli viga transiitkilbi nulljuhtme kinnitamises. Õige on kostja väide, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele tulenevalt VÕS § 641 lg 2 p 4, mille järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.

Kuna ei ole tõendatud, et ülepinge tekkis hageja töö tagajärjel, ei saa kostja nimetatud sättele tugineda. Seetõttu puudub vajadus analüüsida tunnistajate R. K , K. P ja E. V (majaelanikud) ütlusi.

7. VÕS § 197 lg 1 võimaldab nõuded tasaarvestada, kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nimetatud sättest tuleneb, et vastunõue peab olema sissenõutav. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei lõpeta tasaarvestus kostja kohustust, kuna hagejal on tema nõudele vastuväited. Kuna kostjal puudub alus nõude tasaarvestamiseks hageja vastuväite tõttu, tuleb hagi rahuldada hageja poolt esitatud suuruses.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

8. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta J. T väited selle kohta, et mõõtmine ei anna midagi, kui voolu ei ole kilbist läbi lastud. Peale alajaamas voolu sisselülitamist tekkis tugev ülepinge ja siis oli juba hilja, et midagi mõõta või kahju ära hoida. Tunnistaja R. K väitis, et lampides süttis hetkeks ülimalt hele valgus, mis andis tunnistust kolmefaasilisest voolust. Kohus oleks pidanud analüüsima kõikide tunnistajate ütlusi, misjärel saanuks tuvastada, kelle või mille süül kahju tekkis. Tunnistaja R. K ütlustest tuleneb, et maja sees asuva kilbi juhtmete ühendusi hakati kontrollima alles pärast transiitkilbi paigaldamist ja seadmete läbipõlemist, mis tähendab, et kahju sai tekkida ainult hageja tegevuse tõttu. Hageja töötajate ütlused, mille kohaselt oli maja sees oleva kilbi nulljuhe halvasti ühendatud, on valed. Tunnistajad J. T, R. K, K. P ja E. V kinnitasid, et kahju tekkis peale transiitkilbi paigaldamist. Kunagi varem ei olnud säärast voolukõikumist esinenud. Järelikult oli maja sees asunud kilp töökorras. Kolmandate isikute nõuded tõendati pärast dokumentaalsete tõendite esitamist nende poolt kostjale. See toimus alles pärast vastuvõtu akti allakirjutamist. VÕS § 642 lg 1 võimaldab nõuete esitamist ka pärast töö vastuvõtmist. Kohus tõlgendas vääralt VÕS § 200 lg 4. Kostja arvates on tasaarvestamine võimalik, kui vastuväited nõudele on alusetud.

Apellatsioonkaebuse vastus

9. Hageja ei tunnista apellatsioonkaebust ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

10. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

11. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, hageja tegi lepingus kokkulepitud töö, kuid kostja jättis hagejale tehtud töö eest 14 160 krooni tasumata. Kostja tasaarvestas osaliselt, so 8242 krooni ulatuses hageja nõude ja võttis õigeks, et võlgneb hagejale pärast tasaarvestuse tegemist 5918 krooni. Seega tuli kohtul teha vaidluse lahendamiseks kindlaks, kas kostjal oli seaduslik alus tasaarvestuse tegemiseks.

12. Tasaarvestuse tegemiseks peab olema täidetud põhimõtteliselt kaks eeldust. Esmalt peab olema tasaarvestust võimaldav olukord ehk kahe isiku vastastikuste nõuete olemasolu. Teiseks peab üks nendest isikutest tegema tasaarvestusavalduse, mille alusel lõpetatakse vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Seaduse kohaselt tekib tasaarvestuse võimalus juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab nõue, millega tasaarvestatakse, olema sissenõutav. See tähendab, et tasaarvestust tegev pool peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist (vt sissenõutavus – VÕS § 82 lg 7). Nõue, mida tasaarvestatakse, peab olema seaduse kohaselt täidetav. See tähendab, et teisel poolel peab olema õigus nõudele vastav kohustus täita. Seega VÕS § 200 lg 4 mõtte kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, mida ei ole lubatud tasaarvestada, või nõuet, mis ei ole tegelik ehk olemasolev, või sissenõutav. Sellest maakohus otsuse tegemisel sisuliselt ka lähtus. Maakohus tuvastas, et hageja töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ning hageja poolt kostjale kahju tekitamine VÕS § 649 tähenduses ei leidnud tõendamist. Tuvastanud kostjal nõude puudumise, mida saanuks hageja nõudega tasaarvestada, rahuldas kohus hagi tulenevalt VÕS § 635 lg-s 1 ja § 637 lg-s 4 sätestatust õigesti täies ulatuses.

13. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et majaelanike elektriseadmed kahjustusid ülepinge tagajärjel. Vaidlus oli selle üle, mis oli ülepinge tekkimise põhjuseks. Maakohus tegi järelduse, et ülepinge tekkimine hageja töö tagajärjel ei leidnud tõendamist. Selle järelduse tegemise aluseks olid muu hulgas tunnistaja J. T ütlused, mida kohus hindas kogumis teiste tõenditega, sh tunnistajate A. T ja P. T ütlustega. Tunnistajate ütlused olid põhilises osas kattuvad ning kohtul ei olnud alust pidada viimatinimetatud tunnistajate ütlusi valetunnistusteks, nagu leiab kostja. J. T ütluste kohaselt oli hageja paigaldatud transiitkilbis pinge mõõtmisel normaalne, kuid maja sees olevas kilbis tunduvalt üle normi. Majasisese kilbiga hageja töö seotud ei olnud. Tunnistaja J. T ütluste kohaselt võis avarii olla nii transiitkilbis kui majasiseses kilbis. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik teha järeldust, et transiitkilbis tekkinud väidetava nulljuhtme ühenduse katkemise korral jääks selles kilbis pinge normaalseks, samas kuid majasiseses kilbis pinge oluliselt tõuseb. Tunnistajatena ütlusi andnud majaelanikud (R. K, K. P, E. V) kilpide ja juhtmete kontrollimise juures ei viibinud, mistõttu nimetatud tunnistajate ütlused ei võimalda ülepinge tekkimise põhjust kindlaks teha. Tunnistaja J. T ja ka tunnistaja R. K ütlused, samuti asjaolu, et ülepinge tekkis ajaliselt pärast transiitkilbi paigaldamist hageja poolt ning et varem ei ole voolukõikumisi esinenud, ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, so et ülepinge tekkis nimelt hageja töö tagajärjel. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi esimese astme kohus.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kostja apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamist ei taotlenud.

Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav