2-06-16217/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-16217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

S.P. avaldus E.P. eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-06-16217

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: S.P.

puudutatud isikud:

-

E.P. J.P.

eestkosteasutus: Tartu linn (postiaadress Raekoja plats 3,

Tartu), esindaja: Marju Mägi

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Määrata E.P. eestkostjaks S.P. .

2. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 20.09.2009.

3. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest;

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta;

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase

kirjaliku aruande.

4. E.P. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

6. Määrus jõustub määruse S.P. kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest

eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

E.P. põdes 21.04.2006 vasakpoolset ajuinfarkti, mille tagajärjeks on mõlemapoolne halvatus ja

totaalne afaasia. E.P. on voodihaige ja vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet.

Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole E.P. võimeline suhtlema ei kirjalikult ega verbaalselt,

samuti ei tule ta toime ühegi igapäevaelu toimingu teostamisega, rahaliste vahendite kasutamise

ja käsutamisega ning asjaajamisega ametiasutustes. Avaldaja palub määrata ennast oma isa E P

eestkostjaks (tl 4).

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks

saanud isikul. Alla 18aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või

muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on

piiratud teovõime.

2. E.P. suhtes viidi 02.08.2006 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 35 (tl 20-21). Ekspertide Maria

Volkonskaja ja Kadri Toomla arvamuse kohaselt esineb E.P. ajuinfarktist tingitud

nõdrameelsus, mis seisneb kõigi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste, s.h

elementaarsete vajaduste rahuldamise oskuse sügavas tagasilanguses. E.P. ei ole võimeline

oma tegudest aru saama ega neid juhtima ning see suutmatus on kestev. 13.09.2006 isiku

ärakuulamise protokollist nähtuvalt ei olnud E.P. võimalik saavutada verbaalset kontakti, ta

vastas küll küsimustele, kuid vastus ei olnud arusaadav (tl 22). Kohtuistungil seletas

avaldaja, et tegelikult ei saa E.P. paljudest asjadest aru, see ilmneb siis, kui esitada talle jutu

sees kontrollküsimusi. Iga päev oskab ta kirjutada erinevat tähte, mida eelmisel päeval oskas,

seda järgmisel päeval enam ei oska (tl 26). Ka eestkosteasutuse esindaja leidis, et E.P. ei saa

üldjuhul aru, millest jutt käib (tl 26). Eeltoodust ja avalduses toodust tulenevalt leiab kohus,

et E.P. on piiratud teovõime.

3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt TsMS § 526

lg 1 määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. PkS § 95 lg

3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja

kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud

teovõimega isiku soovi.

4. Avaldaja palus määrata ennast oma isa E.P. eestkostjaks ning jäi selle juurde ka

kohtuistungil. Osa S.P. tööst on välisreisidel käimine, kuid selle tõttu tema isa olukord ei

kannata. E.P. viibib Räpina haiglas, kus teda hooldatakse ja temaga tegeletakse (tl 4, 26-27).

E.P. abikaasa J.P. on nõus, et eestkostjaks määratakse S.P. (tl 10, 27). Eestkosteasutuse

arvamuse kohaselt on S.P. E.P. eestkostjaks sobiv isik; ta on taganud oma isale

ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve (tl 16, 27). Ekspertide arvamuse kohaselt ei võimalda

E.P. vaimne seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes (tl 21).

E.P. ärakuulamise protokollist nähtuvalt annab tema reageering küsimusele eestkostja isiku

kohta alust arvata, et ta on nõus oma tütre määramisega eestkostjaks (tl 22). Kohtule

teadaolevalt puuduvad PkS § 96 sätestatud asjaolud, miks S.P. ei võiks määrata eestkostjaks.

Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks määrata E.P. eestkostjaks S.P..

5. Ekspertide arvates ei ole aeg, mille vältel E.P. eestkostet vajab, ette määratav, sest

ajuinfarktist taastumine ei kuulu psühhiaatria pädevusse (tl 21). Tuginedes TsMS § 526 lg 2

p 5 ja lg 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ning eestkosteasutuse esindaja

seisukohale (tl 27), peab kohus mõistlikuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise

üle hiljemalt 20.09.2009.

6. Eksperdid leiavad, et E.P. ei ole suuteline tegema ühtegi tehingut ega andma nõusolekut

ühegi tehingu tegemiseks, seega peab eestkostja teda igakülgselt esindama (tl 20-21).

Eestkosteasutuse esindaja on seisukohal, et valimisõigust ei ole vaja E.P. jätta (tl 27).

Seetõttu tuleb eestkoste seada E.P. kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb

lugeda, et E.P. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab

hääleõiguse.

7. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik